Euroopa (Liidu) ühiskaitse

[kaugeltuuriv]

Ajalooline muudatus on toimumas norrakate peades,enne Geeniuse uut ametisseastumist oli Norras väga vähe neid,kes ei uskunud konflikti korral Venemaaga USA mittesekkumist.Nüüdseks on nende osakaal,kes seda usub tõusnud 45 protsendini,Norra Kaitseväe juhataja sõnul,kes samuti sinna Pariisi kohtumisele sõidab on selline arvamus väga kiirelt tõusnud norrakate enda hulgas,sisuliselt praktiliselt nullist on kahtlejate kogus jõudnud 45 protsendini.

[teeline35]

Optimistlikku juttu ka;
https://www.err.ee/1609635161/iiss-euro ... aline-joud

IISS toob oma raportist The Military Balance 2025 välja, et kümne suurima armeega Euroopa riigis, mille hulgas on ka Ühendkuningriik, oli eelmisel aastal tegevteenistuses kokku rohkem sõdureid kui Venemaal. Ka Euroopa riikide kombineeritud kaitsekulutused ületasid mullu selgelt Venemaa oma.

Sõduritest

Raporti andmeil oli Venemaal eelmisel aastal tegevteenistuses 1 134 000 sõdurit. Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Itaalias, Suurbritannias, Kreekas, Hispaanias, Rumeenias, Bulgaarias ja Hollandis oli tegevteenistuses 1 243 800 sõdurit.
Arvud muutuvad Euroopa jaoks veelgi soodsamaks, kui kaasata Türgi, kus eelmisel aastal oli teenistuses 355 200 sõdurit. Ukrainat, erinevalt Türgist, ei käsitleta raportis Euroopa riigina, kuid Ukrainas oli eelmisel aastal teenistuses 730 000 sõdurit.

Kuigi hiljem

Suur osa nägusatest sõjaväelastest on pigem kasarmuvalvurid kui kõrgelt koolitatud väed, keda saab kiiresti lahingumissioonidele rakendada," rääkis Hautala

Rahast

Raporti kohaselt olid Euroopa riikide, sealhulgas Türgi ja Ühendkuningriigi, kaitsekulutused eelmisel aastal kokku 457 miljardit dollarit.
Venemaa kaitsekulutused olid 145,9 miljardit dollarit, aga kui võtta arvesse ostujõu pariteeti, olid Venemaa kaitsekulutused 461,6 miljardit dollarit ehk pisut suuremad kui Euroopa kogukaitsekulud.

Täpsemalt

Saksamaa kaitse-eelarve kasvas mullu 86 miljardi dollarini ja selle tõusule aitas kaasa toetus Ukrainale. Briti kaitsekulude suurus oli 81,1 miljardit, Prantsusmaal 64, Itaalial 35,2, Poolal 28, Hollandil 23,6, Hispaanial 19,4, Türgil 14,2, Rootsil 12,2, Norral 9,8, Soomel 6,9, Taanil 5,5 miljardit dollarit.

Lisan Eesti numbri ka

Eesti kaitsekulud olid kaitseministeeriumi kodulehe andmeil eelmisel aastal 1,3 miljardit eurot ehk 3,21 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). IISS-i hinnangul olid Eesti kaitsekulutused mullu 1,7 miljardit eurot.

tegevägi ja reserv

Raporti kohaselt oli Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem tegevteenistuses sõdureid Prantsusmaal - 202 200, kuid Prantsusmaa nagu ka mõne teise sõjalise suurjõu reserv oli väga väike, jäädes alla isegi Eestile.
Suuruselt järgmised relvajõud on Saksamaal (179 850), Poolal (164 100), Itaalial (161 850), Suurbritannial (141 100), Kreekal (132 000), Hispaanial (122 200), Neile järgnevad Rumeenia (69 900), Bulgaaria (36 950), Holland (33 650), Tšehhi (26 600), Norra (25 400), Soome (23 850), Rootsi (14 850), Taani (13 100), Eestil (7100).

reservist täpsemalt

Suurima reservväelaste arvuga oli IISS-i andmeil aga Kreeka, kus on reservis 289 000 võitlejat.
Suuruselt teine reservvägi on Soomel, kus on raporti kohaselt 233 000 reservväelast, kellest 180 000 maaväes, 29 000 õhuväes ja 24 000 mereväes. Iltasanomat toob siiski esile, et Soome kaitseväe kodulehel on kirjas, et kaitseväe suuruseks sõja ajal on 280 000 sõdurit ja reservi kuulub ligikaudu 870 000 soomlast.
Paljudel suurtel riikidel on aga reservis väga vähe võitlejaid: näiteks Prantsusmaal oli eelmisel aastal 38 500 ja Saksamaal 34 100 reservväelast, mida on vähem kui Eestil (41 200). Suuruselt kolmas reservväelaste vägi on Euroopa Liidu välistest Euroopa riikidest Šveitsil, kus oli 123 450 reservväelast, järgnevad Austria (106 900) ja Suurbritannia (70 450). Rumeenias on 55 000, Küprosel 50 000, Taanis 44 200, Eestis 41 200, Prantsusmaal 38 500, Poolal 37 500, Saksamaal 34 100, Portugalil 23 500, Rootsil 21 500, Horvaatial 21 000, Ungaril 20 000, Lätil 16 000, Itaalial 14 500, Hispaanial 13 800, Leedul 12 950, Hollandil 6350, Belgial 5900, Bulgaarial 300, Iirimaal 1500, Sloveenial 950 ja Maltal 260 reservväelast. Tšehhil, Slovakkial ja Luksemburgil ei ole reserviste.

Artikli lõpus on juttu probleemidest. Kuna iga riik omaette, siis palju erinevaid ja vahel ka kokkusobimatuid relvasüsteeme. Soovitan ise lugeda.
Minu arvamus; Tuleks asi kuidagi ära kordineerida. Tänu USA-le NATO hetkel üsna teovõimetu. Eelistaksin EL formaadi laiendamist ka kaitsevaldkonnale. Oleks võimalik leida kiire rahastus Euroopa üleste moonavarude soetamiseks kuna pole ju teada kui kaua USA varusid meil veel on? Samuti Prantslaste tuumaheidutuse suurendamise ja uuendamise rahastamine. Pole ju loogiline eeldada, et Prantslased kogu euroopat ainult oma raha eest loodud tuumaarsenaliga katta suudavad!

[kaugeltuuriv]

Huvitav arutelu Briti-USA suhetest ja kuidas brittide erisuhe on muutunud aastate jooksul nende jaoks alluvuseks.Räägitakse nii kaitse aspektist,kui ka majandusest.
Nagu ma enne siin mainisin Briti tuumavõimekusest läbi Briti eruohvitseri suu,siis siin kinnitab Aaron Bastani,et ilma USA otsuseta on Briti Tridendid kasutud näidised.Kogu see hooldus ja lõhkepeade uuendamine toimub USA-s ning kogu see elektroonika rakettidele on samuti sealt.Huvitav on kuulata,kui palju on USA äririnkondadel huve Briti majanduses.Vestluses selgub ka miks Prantsusmaa on täielikult sõltumatu oma tuumavõimekusega ning vähem haavatav USA mõjude suhtes.
https://www.youtube.com/watch?v=L_UNBh9AFXw&t=2303s

[JimLaheyUnlimited]

https://www.dw.com/en/germanys-bundesta ... e-71956815

hääletus Bundestagis läks läbi ja sai heakskiidu võlalae muutmine ning kaitsse investeerimine. Väga oluline uudis

[kaugeltuuriv]

Huvitav arutelu oli DW peal,kus arutati esimest korda tõsisemalt ametisse astuva kantsleri sõnu sellest,et USA tuumaheidutus Euroopa liitlastele ei ole enam garanteeritud.
Hetkel on siis laual Prantsusmaa pakkumine,et tuleks hakata panustama Euroopa enda tuumaheidutusse.
Ning minu üllatuseks esimest korda mainiti seda,et Saksamaa ühe variandina peaks koostöös teiste Euroopa riikidega kaaluma võimaluse üle hankida endale tuumarel.Jutt oli muidugi vaid ekspertide tasemel aga huvitav ikkagi.A la midagi sellist,et strateegilise tuumavõimekust saab pakkuda hetkel vaid Prantsusmaa aga,et katta ära kogu EL ala peaks keskmaa võimekus olema ka piiridele lähemal olevatel riikidel.Huvitav,kuidas kõik võib väga kiiresti muutuda.

[nukkel]

Saksamaa võiks enne oma lubaduse täita ja saata see 1 diviis Leetu, mis aastaid tagasi suurelt lubati. Nüüd järsku keegi peaks neile tuuma heidutust andma. Sussi lohistamise meister.

[Roamless]

Saksamaa ühe variandina peaks koostöös teiste Euroopa riikidega kaaluma võimaluse üle hankida endale tuumarel.Jutt oli muidugi vaid ekspertide tasemel

Ei ole ainult ekspertide tasemel, sama juttu on uus Saksa kantsler ka rääkinud. Ei imestaks, kui ca 5 aasta pärast Skandinaavias, Poolas, Saksamaal ja isegi Soomes tuumarelvad.

[nukkel]

Enne sõltus suurelt vene gaasist nüüd hiinlased võttavad tootmise üle. https://www.dw.com/en/china-puts-pressu ... a-71919309

[Inxs]

Huvitav arutelu oli DW peal,kus arutati esimest korda tõsisemalt ametisse astuva kantsleri sõnu sellest,et USA tuumaheidutus Euroopa liitlastele ei ole enam garanteeritud.
Hetkel on siis laual Prantsusmaa pakkumine,et tuleks hakata panustama Euroopa enda tuumaheidutusse.
Ning minu üllatuseks esimest korda mainiti seda,et Saksamaa ühe variandina peaks koostöös teiste Euroopa riikidega kaaluma võimaluse üle hankida endale tuumarel.Jutt oli muidugi vaid ekspertide tasemel aga huvitav ikkagi.A la midagi sellist,et strateegilise tuumavõimekust saab pakkuda hetkel vaid Prantsusmaa aga,et katta ära kogu EL ala peaks keskmaa võimekus olema ka piiridele lähemal olevatel riikidel.Huvitav,kuidas kõik võib väga kiiresti muutuda.

Vaata bundeswehr lk 20

[Turist 47]

Huvi korral . "Pikk ja lohisev" artikkel, aga huvitav.
Või umbes nii.

Peamiselt tuumarelva levikust, minevik-olevik, jne .
https://glavred.net/interview/pislya-vi ... 48913.html

... Tähelepanu tuleks pöörata ka Bundestagi hääletusele relvade rahastamise piirangute kaotamise üle.
See võib tähendada, et järgmise viie aasta jooksul võib EL muutuda sõjaliste võimete poolest mahajäänud riikide ühendusest võimsaks sõjalis-majanduslikuks mängijaks, mis suudab iseseisvalt tõrjuda venemaa agressiooni ilminguid.

[London Bridge]

Droonindus on tore küll ja ukrainlastel oluline relvaliik, aga relvajõudude suurust ei asenda see kuidagi. Kui Euroopa tahab mängida kõrgliigas üliriikide kõrval, siis ta peab olema tegija vähemalt Arktikast Ekvatoriaal-Aafrikani. Miljon drooni heidutavad ainult lühikeses perspektiivis ning kitsas ruumis, ja sedagi ainult nii kaua kuni peaorkile kantakse ette, et neil on kasutusele võetud maailmas analooge mitte-omavad segajad, mis vähendavad droonide effektiivsust alla poole aktsepteeritavate kaotuste taseme, mis on niigi kõrge, ning kogu tsirkus pannakse jälle ratastele. Usutav Euroopa kaitsevõime aga tähendab seda, suudetaks oma naabruskonnas, või huvipiirkonnas, kui soovite küüniliselt, korda hoida ja tagada, asjade korralduses kaasa rääkida ning konkurente arvestatavalt heidutada. See tähendab nii Arktikat, idapoolset Atlandit, Ida-Euroopat, Vahemerd koos P-Aafrika ja Lähis-Idaga, ning ka Sahara-taguse Aafrikani välja, siia kõrvale veel lisaks kosmose ja kanderakketide ning tuumavõimekus. Ja seda kõike korraga. No ei saa siin enam kuidagi "suurriigid" viiekümnetuhandelise ekspeditsiooniväega hakkama. Ukraina drooninduse kopeerimine on täpselt selline poolik lahendus, millega tsementeeritakse enda "keskmise tegija" rolli, kes suudab heal juhul heidutada venet Ida-Euroopas, kuid oma tahte maksma panek kuskil kaugemal jääb täiesti ebausutavaks. Selline Euroopa ei saa kunagi oma tingimustel kuhugi suure laua taha.

Mida teha? Tahaks näha mingisugust koordineeritust ja planeerimist. Vb midagi sellist, et jagataks rollid ja piirkonnad, kus juhtroll jääb ühele suurriigile, kes siis suudab koordineerida ja planeerida piirkonna kaitset ja sõjalist tegevust, kuhu panustavad lähedal või sama meelt olevad väiksemad riigid. A la Itaalia on Vahemere suuna juhtriik ning tema relvajõud moodustavad selle piirkonna Euroopa sõjalise võimekuse selgroo, kelle juhiste ja plaanide järgi hakkavad Balkani riigid oma panustavaid relvajõude arendama. Samal ajal juhiks UK tegevust Atlandi suunal ning Prantsusmaa Aafrikas. Ida-Euroopa sandarmi roll võiks jääda vabalt Poolale, et Saksamaa saaks keskenduda näiteks Euroopa iseseisvale kosmosevõimekusele. Sekka võibolla mingi üldine rahapada, kuhu kõik panustaksid mingi väikse osa, millega saaks siis olulisi lünki ka "ülevalt poolt" ennaktempos täita. Kui millegi sellise poole hakatakse liikuma, vahet ei ole, kas EU või NATO, vikerkaare või haakristi lipu all, alles siis saab hakata rääkima Euroopast kui usutavast tegijast. Kõik muu on lihtsalt jutt mandumise ja marginaliseerumise erinevatest tasemetest.

[Luderi]

Äkki see teema on kuskil mujal või äkki peaks tegema alamteema.
Perun on teinud hüpoteetilise nimekirja relvastusest, mida saaks Euroopa relvastumiseks kasutada ilma Ameeriklasteta.
"Euroopa taasrelvastamine/relvastumine"
"Could you Rearm Europe without US Weapons? - Equipping a Unified European Military"
www.youtube.com/watch?v=BFoJGHZEqAk

(Ka Eesti sai sai oma tüki, reetma ei hakka millise )

Samal teemal teemal analüüsib Euroopa seda suurt plaanitavat rahasüsti kaitsetööstusesse.
https://www.youtube.com/watch?v=I0AOusajGsU

Moderaatorid saavad äigesse kohta liigutada, kui siia ei sobi

[Kriku]

Mitu nädalat on juttu olnud sellest, et Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide kasutamata raha võiks suunata kaitsesse. Eestis on sellist vaba raha miljard eurot. Nüüd on selgunud, et volinikud arutavad võimalust anda vabaks üksnes regionaalarengu fondi raha kasutamine. Nii on kirjas dokumendis, mida on näinud väljaanne Euractiv ja samasugune info on jõudnud ka Eesti rahandusministeeriumini. Eesti puhul käiks sel juhul jutt 640 miljonist eurost, ent kogu see raha tõenäoliselt kaitsesse ei läheks, ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.

https://www.err.ee/1609650800/euroopa-l ... ekuludesse

[ruger]

Euroopa riikide suureks probleemiks on selgelt tekkimas neisse illegaalselt rännanud migrantide hulk. Esiteks sotsiaalkulude kasv, kuritegevuse kasv, piirideta ligipääs, majanduslikud probleemid, piirkondlike islamiusuliste keskuste tekkimine. Ja seal on kümneid tuhandeid konfliktipiirkondadest tulnud mehi, kes on õppinud relvi kasutama ning neid ka aastaid kasutanud. Neid juba armeesse suure tõenäosusega ei võta, kuna nende jaoks on islamiusk ja selle järgi käitumine palju olulisem, kui riikide seadused. Ja neist lahti saamine või nende deporteerimine võib tuua suured konfliktid ning ka kodusõja ühel hetkel. Euroopa riigid on väga suures pasas. See on reaalsus, kus riikide pealinnade ja suuremate linnade tänavatel näed ainult migrante, mitte enam kohalike elanike.

Ja selle kõrval hakata Euroopa kaitsele mõtlema, kui omal riikides on väga tõsine probleem sisse toodud. Ja me näeme seda juba lähiaastatel, kus need riigid, kus pole reservüksuseid, ei suuda ka hakata neid kasvatama. Euroopa ühtsus on vägagi suure probleemi otsas, kui on vaja aitama hakata teisi riike. Ja nüüd peame ka arvestama sellega, et sõjaväkke minejaid on selgelt vähem, kuna täiesti reaalne on ka tulevikus reaalsesse lahingutegevusse sattumine ning mitte kodus vaid teises riigis. Mille arvelt seda teha...

[ruger]

Võimalik praegune Euroopa(NATO) panustamise võimalus UKR rahuvalvesse arvestatuna. Ei pretendeeri andmete korrektsusele. Aga mingi ülevaate see annab. Ja vaevalt riigid kõike endal ära annavad.

European NATO member states: reassurance force options and assessed capabilities

https://x.com/HoansSolo/status/1906739943809904702

Leaders of the UK and France have discussed a ‘coalition of the willing’ to safeguard a potential ceasefire in Ukraine. In the latest IISS paper, IISS researchers assess three options for a reassurance force, also noting the challenges that may be posed to their deployment

https://x.com/IISS_org/status/1906724458137530562