www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑10 Juun, 2025 19:09

MadisM kirjutas: ↑10 Juun, 2025 18:35 Ei. Päikeselt tuleb 24/7 kõiki tuumasünteesi kõrvalprodukte(väga palju erinevaid kiirgusliike) Inimkeha jääb nende käes üsna kiirelt haigeks ja sureb.

2-3 meetri paksune betoonvarjend ehk, aga lihtsam oleks maa all peidus olla.

See mure on põhimõtteliselt ka muud moodi lahendatav: https://www.google.com/search?q=active+ ... +shielding .

Tundub lootustandev, eks sellega peaks katma suuri alasid ja leidma lahendusi ka tolmutormide vastu.

Tolmutormid ei tohiks probleem olla, Marsi atmosfäär 1% Maa omast ehk tuule "jõud" ca 100x väiksem.

Mis me targutame siiin. Allpool on link dokumentaalfilmile kuidas venealsed juba ammu Marsil farmi peavad.
https://youtu.be/8HZ4DnVfWYQ?si=G5Slcth2JmcAPlvY

Veenuse atmosfääris hõljuvad tsepeliinid ajavad mulle judinad peale

Miks? Kas Antaktikas, lennukis, allveelaeval või kosmoselaeval oleks kuidagi vähem judinaid peale ajav? Väike hirm või oht pole inimkonda veel peatanud.

ja mis Merkuuri puutub, siis -- erinevalt selles lõimes varem kirjutatust -- ei ole tema ööpäev ja aasta võrdsed

Siis on lihtsalt sobilikuimad alad lihtsalt poolustel.

London Bridge kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:33

Veenuse atmosfääris hõljuvad tsepeliinid ajavad mulle judinad peale

Miks? Kas Antaktikas, lennukis, allveelaeval või kosmoselaeval oleks kuidagi vähem judinaid peale ajav? Väike hirm või oht pole inimkonda veel peatanud.

Eks muidugi siin mängi minu foobia -- Sinu loetelus toodud kohtadest ei uju ükski väävelhappe sees. (Foobiate mõistusevastasust näitab ka see, et ma kardan hirmsasti kõrgust, noh, nii pooleteisest meetrist alates, kuid lennukis kümne kilomeetri kõrgusel pole sesllest hirmust jälgegi).
See, et "väike hirm või oht pole inimkonda veel peatanud" on jummmala õige. Aga ma kahtlen, kas Veenuse atmosfääris elades saaksime piisavalt materjale oma baasi elushoidmiseks ja laiendamiseks.

London Bridge kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:33

ja mis Merkuuri puutub, siis -- erinevalt selles lõimes varem kirjutatust -- ei ole tema ööpäev ja aasta võrdsed

Siis on lihtsalt sobilikuimad alad lihtsalt poolustel.

Jah, see oli lihtsalt täpsustus.

Aga ma kahtlen, kas Veenuse atmosfääris elades saaksime piisavalt materjale oma baasi elushoidmiseks ja laiendamiseks.

Teistel planeetidel millegi vähegi mõistliku ülesseadmise eelduseks on nii või naa sirgjooneline ja suure delta-v reisimine. Triivimisega ja tranfeerimisega ringiga reisides Kuust kaugemale väga ei jõua. Lipu või jala maha saaks, aga midagi enamat läheks juba logistilises mõttes õudusunenägude kanti. Seega ei näe ma probleemi, et Päikesesüsteemi koloniseerimisest rääkides seada vaikseks eelduseks vastava infra või ajami olemasolu. Muidu justkui rääksime venedega Ameerika koloniseerimisest.

London Bridge kirjutas: ↑11 Juun, 2025 0:34 Teistel planeetidel millegi vähegi mõistliku ülesseadmise eelduseks on nii või naa sirgjooneline ja suure delta-v reisimine. Triivimisega ja tranfeerimisega ringiga reisides Kuust kaugemale väga ei jõua. Lipu või jala maha saaks, aga midagi enamat läheks juba logistilises mõttes õudusunenägude kanti. Seega ei näe ma probleemi, et Päikesesüsteemi koloniseerimisest rääkides seada vaikseks eelduseks vastava infra või ajami olemasolu. Muidu justkui rääksime venedega Ameerika koloniseerimisest.

Sellega ma nõus ei ole.
Esiteks on olemas vähemalt kaks realistlikku projekti "triivimise" abil Marsile asustuse tekitamiseks. See, et reisi üks ots võtab umbes pool aastat, on muidugi ebamugav, kuid talutav.
Samuti ma ei näe, miks aeglane ühendusepidamine peaks mingeid logistilisi õudusunenägusid tekitama.

Ja muide, Ameerikat hakati koloniseerima mõnekümnetonniste rannasõidupurjekatega, mis polegi venedest nii väga kaugel.
Robert Zubrin ütles "vastava ajami" ootamise soovi peale, et kui Kolumbus oleks istunud sadamas ja oodanud, millal talle "Queen Mary" või vähemalt auru-rataslaev ette antakse, siis poleks ta kuigi kaugele jõudnud.
Siin näeme tüüpilist uue tehnoloogia juurdumise pilti. Pikkade kosmoselendude tehnika areneb aeglaselt ja on kallis, sest nõudlust on vähe. Nõudlust on vähe, sest tehnika ei ole kuigi arenenud ja on kallis. Millal murdepunkt tuleb, ei oska mina öelda, aga, noh, vähemalt kõigi poolt sõimatud Musk teeb midagi selles suunas.

Lasin ChatGTP-l (ehk võtke grammikese soolaga) teha võrdluse Veenuse, Marsi ja Kuu koloniseerimisest:
Need tabelid just kõige paremini foorumisse kandvad ei ole, aga eks peab hakkama saama.

Here’s a 3-way comparison: Venus vs Mars vs Moon — focusing on colonization potential, technical challenges, and long-term viability.

1. Basic Planetary Stats
| Feature | **Venus** | **Mars** | **Moon** |
| ------------------- | ------------------- | ------------------- | -------------------------------- |
| Gravity | 0.9g (near Earth) | 0.38g | 0.16g (very low) |
| Distance from Earth | \~38–261 million km | \~55–400 million km | \~384,400 km (very close) |
| Day Length | 243 Earth days | 24.6 hours | 29.5 Earth days |
| Atmosphere | Very thick, toxic | Thin CO₂ atmosphere | Essentially none |
| Surface Temp. | \~465°C | \~–60°C | –173°C to +127°C (no air buffer) |
Winner: Moon for proximity, Mars for balance of temperature/gravity/day.

2. Habitat Feasibility
| Feature | **Venus** | **Mars** | **Moon** |
| ------------------ | ------------------------------------- | ---------------------------------------------- | ------------------------------------------------- |
| Surface Habitat | Not viable (crushing pressure + heat) | Feasible with radiation and thermal protection | Feasible with shielding and temperature control |
| Best Option | Floating cities at 50–60 km altitude | Surface and underground bases | Subsurface (lava tubes, regolith bunkers) |
| Known Water Access | Trace in upper atmosphere | Polar ice, regolith-bound water | Ice at lunar poles (permanently shadowed craters) |
Winner: Mars – better surface conditions and accessible water.

3. Environmental Hazards
| Hazard | **Venus** | **Mars** | **Moon** |
| ------------------ | --------------------------------------- | ------------------------- | ------------------------------------ |
| Radiation Exposure | Shielded in upper clouds | High (thin atmosphere) | Very high (no magnetic field or air) |
| Surface Conditions | Extremely corrosive, hot, high pressure | Cold, dusty, low pressure | Extreme temp swings, micrometeorites |
| Dust Toxicity | Acidic aerosols in clouds | Fine, sticky dust | Fine, abrasive regolith |
Winner: Venus (clouds) for radiation; Mars overall for habitable conditions.

4. Logistics & Infrastructure
| Factor | **Venus** | **Mars** | **Moon** |
| ------------------- | --------------------------------------- | ---------------------------- | -------------------------------- |
| Travel Time | \~3–5 months | \~6–9 months | \~3 days |
| Communication Delay | 5–15 minutes one-way | 4–24 minutes one-way | \~1.3 seconds |
| Launch/Resupply | Very difficult (deep gravity well) | Challenging (medium gravity) | Easiest (low gravity) |
| Mission History | Few flybys/landers, no surface missions | Rovers, orbiters, landers | Many crewed and robotic missions |
Winner: Moon, especially for early-stage infrastructure.

5. Resources & ISRU (In-Situ Resource Utilization)
| Resource | **Venus** | **Mars** | **Moon** |
| --------------------- | ------------------------------------- | ---------------------- | -------------------------------------- |
| Water Availability | Trace in atmosphere (hard to collect) | Ice in regolith/poles | Ice in shadowed craters |
| CO₂ for O₂/Fuel | Abundant in atmosphere | Abundant in atmosphere | Minimal |
| Solar Power Viability | Good in clouds, poor on surface | Moderate | Excellent (constant sunlight at poles) |
Winner: Mars, with Venus limited to aerial ISRU and Moon limited to solar + ice.

6. Long-term Human Health Factors
| Factor | **Venus** | **Mars** | **Moon** |
| -------------------- | -------------------- | ----------------------- | -------------------------------- |
| Gravity | 0.9g (ideal) | 0.38g (low) | 0.16g (very low) |
| Radiation | Protected in clouds | High on surface | Very high on surface |
| Psychological Impact | Floating cities only | Realistic surface bases | No atmosphere, stark environment |
Winner: Venus (in atmosphere) for gravity, Mars for overall balance.

Summary: Best Use Cases
| Planet/Moon | Best For |
| ----------- | --------------------------------------------------------------------------- |
| **Venus** | Long-term floating habitats (if tech allows), gravity research |
| **Mars** | Full-scale colonization with ISRU and scientific research |
| **Moon** | Near-term bases, staging ground, resource harvesting, testing tech for Mars |

Overall Verdict:
| Ranking | Planet/Moon | Why? |
| ------------ | ------------------------------------------------------------------------------ | ---- |
| **Mars** | Balanced conditions, water, ISRU, surface living possible | |
| **Moon** | Easiest to reach, best for early missions and infrastructure | |
| **Venus** | Fascinating long-term potential (floating cities), but most extreme conditions | |

Qwerty226 kirjutas: ↑11 Juun, 2025 8:48**Venus** | Fascinating long-term potential (floating cities), but most extreme conditions

Minu foobia on kõikvõimalikud kolooniad, mis on püsivalt ja täielikult sõltuvad mingi tehnoloogia toimimisest. Ma ei usu sellistesse asjadesse.

Nii on Maa õhurõhu tekitamiseks piisavalt sügav auk Marsi pinda olemuselt kõige loll-lihtsam projekt. See auk koos atmosfääriga jääb sinna ja mida sellega edasi peale hakata, on meie valik. Seda normaalse elutegevuse käigus lõplikult ära rikkuda on väga raske. Kui seal tuumaplahvatus korraldada, siis muidugi küll.

Järgmine aste on õhutihe moodul planeedi pinnal või koobastes, kui see on piisavalt suur, et ökosüsteemi ise ülal pidada, ja ei sõltu tehislikest energiaallikatest (väga suur kasvuhoone päikese käes). Põhimõtteliselt on alati mingi võimalus see kogemata ära lõhkuda ja siis võib kööga olla. Järgmine aste on igasugu veealused elupaigad, millele vedelik pidevalt rõhku avaldab ja kus tuleb energia saamiseks reaktorit jooksutada (väga suur tuumaallveelaev). Järgmine aste on kosmosesse rajatud elupaigad, mis enam või vähem sõltuvad nii õhutihedusest kui rakettmootoritest kui tuumajaamast.

Ja siis tuleb tükk tühja maad ning igasugu "fascinating" lendavad linnad väävelhappe pilvedes jne.

olevtoom kirjutas: ↑11 Juun, 2025 8:42Sellega ma nõus ei ole.
Esiteks on olemas vähemalt kaks realistlikku projekti "triivimise" abil Marsile asustuse tekitamiseks. See, et reisi üks ots võtab umbes pool aastat, on muidugi ebamugav, kuid talutav.
Samuti ma ei näe, miks aeglane ühendusepidamine peaks mingeid logistilisi õudusunenägusid tekitama.

Pooleaastane reis on saavutatav vaid piiratud ajaakendel, mis korduvad kahe aasta tagant. Muul ajal tuleb arvestada suurema aja- ja energiakuluga. Kui planeedid on vastasseisus, siis võib ajakulu olla lausa kaks aastat. Ehk praktiliselt on sellisel viisil Marsile reisimine võimalik loetud kuudel iga kahe aasta tagant. Sama ka Marsilt Maale reisimise puhul.

Ja muide, Ameerikat hakati koloniseerima mõnekümnetonniste rannasõidupurjekatega, mis polegi venedest nii väga kaugel. Robert Zubrin ütles "vastava ajami" ootamise soovi peale, et kui Kolumbus oleks istunud sadamas ja oodanud, millal talle "Queen Mary" või vähemalt auru-rataslaev ette antakse, siis poleks ta kuigi kaugele jõudnud. Siin näeme tüüpilist uue tehnoloogia juurdumise pilti. Pikkade kosmoselendude tehnika areneb aeglaselt ja on kallis, sest nõudlust on vähe. Nõudlust on vähe, sest tehnika ei ole kuigi arenenud ja on kallis. Millal murdepunkt tuleb, ei oska mina öelda, aga, noh, vähemalt kõigi poolt sõimatud Musk teeb midagi selles suunas.

Võrdlus poluneeslastega oleks võibolla kohasem, kuid ookeani taguste maade koloniseerimine oleks ikkagi paras nikerdamine ja vägitükk. Kolumbuse ajaks oligi juba tehnoloogia arenenud võrreldes Kartaago Hannoga, kes ju alustas portugaallastega suhteliselt sarnaselt mööda Aafrika rannikut purjetamisega. Hanno oleks Kolumbuse tehnoloogia avasüli vastuvõtnud, mitte hakand ootama luksusristlejat. Kui me räägime kosmosereise lihtsustavast taristust, siis ei pea esimesed olema midagi tohutult ulmelist. Kuskil L punktis asuv tankimise jaam, kuhu korduvkasutatavad ja efektriivsed raketid veaksid kütust pikamaa kosmoselaevadele ette, annaks juba suure võidu. Ajamite kombineerimine, kus algne kiirendus antakse keemilise reaktsiooni poolt ning edasine nõrgem aga pidev delta-v mingi tuuma või elektrilise ajami läbi. Juba sellised vähendaksid transfeerimise ajakulu ning avaksid võimaluse otsejoones reisimiseks ajaakendest sõltumata. Reisid, mille ajakulu oleks võimalik mõõta nädalates, mitte kuudes. Esialgu Santa Maria, mitte Queen Mary.

Kriku kirjutas: ↑11 Juun, 2025 9:30

Qwerty226 kirjutas: ↑11 Juun, 2025 8:48**Venus** | Fascinating long-term potential (floating cities), but most extreme conditions

Minu foobia on kõikvõimalikud kolooniad, mis on püsivalt ja täielikult sõltuvad mingi tehnoloogia toimimisest. Ma ei usu sellistesse asjadesse.

Nii on Maa õhurõhu tekitamiseks piisavalt sügav auk Marsi pinda olemuselt kõige loll-lihtsam projekt. See auk koos atmosfääriga jääb sinna ja mida sellega edasi peale hakata, on meie valik. Seda normaalse elutegevuse käigus lõplikult ära rikkuda on väga raske. Kui seal tuumaplahvatus korraldada, siis muidugi küll.

Järgmine aste on õhutihe moodul planeedi pinnal või koobastes, kui see on piisavalt suur, et ökosüsteemi ise ülal pidada, ja ei sõltu tehislikest energiaallikatest (väga suur kasvuhoone päikese käes). Põhimõtteliselt on alati mingi võimalus see kogemata ära lõhkuda ja siis võib kööga olla. Järgmine aste on igasugu veealused elupaigad, millele vedelik pidevalt rõhku avaldab ja kus tuleb energia saamiseks reaktorit jooksutada (väga suur tuumaallveelaev). Järgmine aste on kosmosesse rajatud elupaigad, mis enam või vähem sõltuvad nii õhutihedusest kui rakettmootoritest kui tuumajaamast.

Ja siis tuleb tükk tühja maad ning igasugu "fascinating" lendavad linnad väävelhappe pilvedes jne.

Veenusel ei ole ainus variant pilvedes hõljuda. Igasugu eri asjadega pommitades võib seda CO2 kas eemaldada või siduda. Eesmärgiga atmosfäri tihedus 92 bar'i pealt ~1 peale tuua ja vesinikku lisada. Kurzgeagt tegi sellest aastaid tagasi päris vaadatava video:

https://youtu.be/G-WO-z-QuWI?t=147

Marsi kahuks lisaks kõigele muule räägib ka nõrk gravitatsioon. Pole teada kuidas see mõjub pikaajaliselt, kuid üsna tõenäoliselt seal sündinud inimesed enam maal toimetada ei suudaks.

Uurimisbaasi tegemiseks ei pea sinna ilmtingimata inimesi saatma. Tõenäoliselt on mõna aasta pärast AI sealmaal, et robotid suudavad iseseisvalt pädevaid otsuseid teha, liikuda, ehitada jms...
Maalt saadetakse ülesanded ja robotid saadavad oma toimetamistest info vastu.
Märksa odavam kui inimesi transportida ja seal elutingimusi looma hakata.

Millegi ehitamiseks pole AI-d vaja.

Gideonic kirjutas: ↑11 Juun, 2025 12:57Marsi kahuks lisaks kõigele muule räägib ka nõrk gravitatsioon. Pole teada kuidas see mõjub pikaajaliselt, kuid üsna tõenäoliselt seal sündinud inimesed enam maal toimetada ei suudaks.

Transport maksab nii palju, et koloniseerimine ongi ülima tõenäosusega üheotsapilet.

Radiatsioonitase Marsi pinnal on 40-50 korda kõrgem vastavast tasemest Maa pinnal.
Ilma kaitseta toob see kaasa verenäitude muutumisest kuni kergekujulise kiirgushaiguseni. Pikemas plaanis ka vähi.
Pikemaks viibimiseks pakun, et vaja on umbes 0,5 m raudbetoonkatet, mitte ulmefilmide telgilaadseid kergehitisi.
Põhiliselt on seal tegemist gammakiirgusega, mis erinevalt alfast ja beetast on materjale edukalt läbiv.

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Juun, 2025 13:31 Radiatsioonitase Marsi pinnal on 40-50 korda kõrgem vastavast tasemest Maa pinnal.
Ilma kaitseta toob see kaasa verenäitude muutumisest kuni kergekujulise kiirgushaiguseni. Pikemas plaanis ka vähi.
Pikemaks viibimiseks pakun, et vaja on umbes 0,5 m raudbetoonkatet, mitte ulmefilmide telgilaadseid kergehitisi.
Põhiliselt on seal tegemist gammakiirgusega, mis erinevalt alfast ja beetast on materjale edukalt läbiv.

Mõistlikum on paar meetrit maa alla ehitada, aga jah, mõte jääb samaks