Kriku kirjutas:Šamsutdinovi juhtum on vist isegi selles süsteemis erandlik - et lausa vanemleitnant tegeleb ajateenija sellise kiusamise, allalaskmise ja muu taolisega?
Ei oska kommenteerida praegust VF armeed, aga NA-s minu kogemuste põhjal see päris "erandlik" ka nagu ei olnud. Oli küll vähe aga tuli ikkagi ka seda ette.
Ohvitserid kasutasid nöökimisel enamjaolt nn "уставшина"-t (armeeustavi ehk määrustiku järgi "kasvatamist"). Aga see määrustik võimaldas "nöökida" vahel isegi rohkem, kui vanakeste poolne "kasvatus". Samas, see välistas (kui ikka kardeti kohtu alla minna) n.ö. otsese füüsilise vägivalla (kättpidi asjade selgekstegemise) kasutamise. Vahel kui mõnel närv ikka väga üle viskas ja уставшина-st väheseks jäi (või ei osatud seda piisava põhjalikkusega kasutada) siis lasti ka "käed käiku".
Olid vahel ka sellised дедовшина-le iseloomulikud nähud, nagu näiteks see, et mõni ohvitser andis mingi riideeseme pesta-triikida mõnel duhhil või salaagal. Või lasi oma isiklikku sõiduvahendit pesta-poleerida. Määrustik välistas sellised võimalused "kasvatada".
Vahel kasutasid ohvitserid hirmu ja vaimset terrorit ilma kätega kedagi puutumata.
Eraldi klass olid üleajateenijatest praporšikud (mereväes mitšmanid) kes ei olnud muidugi ohvitserid. Nende "kasvatusmeetodid" sisaldasid tihti segu уставшина-st ja дедовшина-st. Sama kehtis tihti ka seersandikoosesiu kohta - уставшина ja дедовшина käisid rõõmsalt käsikäes. Prappori ja mitšmani auaste viidi sisse 1972 ja vanemprappori ning vanemmitšmani auaste alles 1981, seega enne seda selliseid tegelasi NA-s ei olnud.
Olenes kõvasti ka väeosast. Nt. meil oli ohvitserkoosseis ikka "valged inimesed" ja võib ütelda, et lausa "härrased". Ka erinevatel sõjakoolidel ja nende lõpetajatel oli suur vahe. Samas pigistasid ka meie "härrastest ohvitserid" tihti silma kinni lokkava дедовшина ees. Oli ohvitsere kes tulid ja "kasvatasid" noorsõdureid, ning kui oma "kasvatustöö" уставшина järgi lõpetades ära läksid, siis ütlesid vanakestele, et teie viige nüüd vajadusel see õpetus noorsõduriteni. "Annan noorsõdurite kasvatuse teie kätesse seltsimehed старослужащие. Õpetage neile kõike vajalikku hingega". Ise väga hästi teades, mis seepeale toimuma hakkab. "не знаешь научим не хочешь заставим" oli NA-s toona kõikjal deviis ja lemmik lause nii ohvitseridel kui vanakestel.
Kohe meie kõrval suure betoonmüüri taga asus aga mingi stroibat (ehituspataljon), kus alumise otsa ohvitserid (nooremleitnandid, leitnandid ja isegi mõned kaptenid) nägid välja nagu mingid platnoid. Väljanägemine, käitumine ja sõnavara ei andnud tihti ohvitseri mõõtu kuidagi välja. Selliste ohvitseride poolt reakooseisule nt. käega vastu kukalt andmine oli seal normiks. Sai nähtud ka jalaga tagumikku andmisi. Kasutasime tihti nendega ühiseid väeosaga piirnevaid väljaõppeplatse ja alasid, ning seal nägi nii mõndagi.
Artiklis kirjutatust oli meil erinev:
Alla aasta teeninud ajateenijad – молодые (noored)
olid meil салага-d
Üle aasta teeninud ajateenijad – черпаки (kulbid) või фазаны (faasanid), esimene kõrgem kast. Noor viidi kulbiks üle rituaaliga, mis seisnes 12-st, seersandile 16 hoobist vanakese nahast vöörihmaga vastu istmikku, pärast mida andis vanake värskele kulbile oma vöörihma ja võttis omale ära endise noore vöörihma.
meil löödi üleviimisel rihmapandlaga mitte rihmaga. Seerud said samuti 12 lööki mis sümboliseeris 12 ära teenitud kuud. Seda nimetati "bankade" ladumiseks ("bankade" saaja kummardas ette maha nii, et käed puudutasid varbaotsi ja siis vanake keerutas rihma pannalt paar täisringi, et saaks korraliku hoo ja jõu üles, ning laksas siis pandlaga vastu tagumikku). Targad lasid kõik need bankad laduda endal ühele kannikale, mitte mõlemale kannikale, sest siis oli vähemalt võimalik pärast istuda. Ka "duhhist" "salagaks" viidi meil samamoodi üle. Siis sai kuus korda vastu tagumikku pandlaga. "Tšerpakist" "vanakeseks" löödi meil rihmaga ja 18 korda. Ja seda tehti õrnalt ja hästi nõrgalt lüües. "Vanaksest" "demblisse" löödi meil niidiga. Läbi padja 24 korda (padi pandi vanakese tagumikule ja siis niidiga "löödi" 24 korda vastu patja).
Lühidalt kõik mida on selle artikli täienduseks isiklikest kogemustest öelda.
