www.militaar.net

AddressUnknown kirjutas:Mäletan uduselt, nagu oleks keegi hiljem näidanud et kontmehed leiti kohast kus Türilt Säreverre viiv tee teeb enne silda käänaku, sealt käänaku kohalt paremal mingi vee või solgitrassi ehituse käigus ja eks osa oli võib-olla ka juba varasemalt teadaolevatest kohtadest.

Eks nad sealt tulid ilmselt jah, kui veepuhastusjaama hakati ehitama vms. Ma olen ise veepuhastusjaama tagust ala korra detektoriga kamminud, leiumaterjal oli täiesti null. Tänase seisuga mul otsinguriist puudub, aga kohalikud mehed võiksid ühe laupäevaku ette võtta küll, terve see Türi ja Särevere vaheline luht tuleks läbi käia, ei mina usu, et sealt kõik langenud omal ajal kätte saadi.

AddressUnknown kirjutas:
Kaardil on märgitud ala kus haud peaks asuma. Sinna kaskede alla olla kohalike poolt maetud läheduses langenud venelased.

AddressUnknown, aitäh abi eest!! Kas ühishaual on mingi mälestusmärk? Kivi või rist? Või selle maetuse kohta mäletavad ainult põliselanikud?
Ümbermatmised täpselt ei ole toimunud, näiteks Kadastiku kalmistule(Ämbra küla)?

Selle saksa kiivrite jutu peale eelmisel leheküljel - Eesti armeel olid saksa kiivrid, siis olid äkki ka lätlased nendega varustatud? Siis ikka õiged mehed, mis sest, et saksa kiivritega....

Nojah, aga igal juhul oli kogu punane pidulikkus tänu nendele kiivritele p.........s, sest see ümbermatmine toimus ju öösel salaja.
Olgale- kes neid mattis või hakkas vaeva nägema tähistamisega, neid NA langenuid jäi ju kahel rinde üleminekul kokku vedelema 20-30-40 või kui palju tuhendeid ja kui palju neist tähistatud haudadesse maeti? Kui üldse siis kohalike elanike poolt esteetilistel kaalutlustel lähemasse mürsuauku.
Võib-olla tuhat tähistatud hauda tuleb üle Eesti kokku, pole kokku lugenud.
Nt nüüdseks kadund hea tuttav oli kuuekümnendatel Sinimägede all tööpatis, nende ülesanne oli ümber mägede suuremad kondid ja pealuud kokku korjata, siis veeti mingile demineerimisplatsile ja lasti koos mürskudega pulbriks. Ja see töö käis lumest- lumeni. Seal ei maetud vist ühtegi NA langenut, kõik laibad lagunesid looduslikus protsessis.

AddressUnknown kirjutas:Oli jah vast 70-date alguses, sest vana oli siis fotokorrespondent, käisin temaga kaasas kui ümbermatmine toimus. Kui mälu ei peta siis toimus see öösel autotulede valgel, sõjaväelased olid ahelikus ümberringi, sadas paduvihma jne jne ja vanal kästi film fotokast välja tõmmata ja neile anda.
Loo point selles et kui neid algselt eri ühishaudadest välja kaevati olid osadel kontmeestel saksa kiivrid peas, mis tekitas suurt segadust aga kõik nad maeti vennalikult ühte memoriaali. ( Kuulus mõttetera- kui venelased ja sakslased parasjagu omavahel ei sõdi on nad suuremad sõbrad)
Vähemalt üks neist kiivritest millel olid tuues ka juuksed veel sees näha oli aastaid meie majapidamises.

Türi lahingus langenud sakslased olid maetud Lokuta mäele,1942.aastal kaevati nad üles ja viidi minema.Punased toodi Telka metsast.Sellised andmed põliselt Türi elanikult.
Fritsudel oli 41.aastal oma langenuid aega matta,vaevalt neid jäeti põõsaste alla.Ega neid ka lugematu arv olnud.1944.seal kandis vist mingit madinat ei toimunud.Kas need saksa potid nüüd seltsimehi segadusse viisid,peielised nagu nii kaevamiste juures ei olnud.Langenuid leiti ja maeti nii palju,kui plaanimajandus oli lubanud kirste valmistada.Sisu ei mänginud rolli.
Mõni aasta tagasi panid meeltesegaduses linnaisad üles "autahvli"-linna hävitajatele.Korduvatele märkustele suvatsesid nad selle lõpuks maha võtta.Nigel fotokoopia tahvlist:
http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=475184&size=o

Vladimir kirjutas:mangust,
Eesti vabataht. pataljonid olid minu Batetski rajonis.
Tulemused 1:1.

Olid Eesti vabatahtlikud ka Sinu rajoonis http://alfonsrebane.webs.com/dokumendid ... uskiri.htm
Kui on neist midagi kirjutada,ava uus teema.

Nende saksa kiivritega võis olla hoopis selline lugu et 41aasta suve sõjal oli venelastel laias kasutuses vanema malli kiiver SSH36.Mis võis kuju poolest on ligi lähedane saksa potile.Ise äranis kui matused toimusid pimedas ja inimene kes kiivreid nägi ei pruukinud olla suur teadja mees kiivrite alal.

Saksa pottide kohta lugesin tuntud Vene album-saidilt,et neid 41-l kandsid ka näiteks paljud venelased, üllatusena oli üks tuntud Saksa poti kandja tollel perioodil eestlane Arnold Meri. ( Millist fakti siis näed teavad Vene militaarhuvilised ! )

Nii Läti, kui Eesti Punaarmee koosseisu võetud nn. territoriaalkorpuse nime all olevad relvajõud olid varustatud vastavalt oma endiseaegsele standardile. Seega ka kandsid eesti territoriaalkorpuse võitlejad EW aegset Kaitseväe vormiriietust (k.a. kiiver) j.m. varustust.
Lisaks territoriaalkorpustele varustati samadest regionaalsetest armeeladudest ka kohtadel fomeeritavaid hävituspataljone.
Piisavalt on lugeda toonaste sõdurite memuaarides juhtunud arusaamatustest ja halvemal juhul ka traagiliselt lõppenud vahejuhtumitest sõjaolukorras toimunud kohtumistel "võitmatu Punaarmeega". Ja põhjuseks ikka need Punaarmeele tundamatud võõrad relvad, varustus, vormiriietus ja tehnika (veoautod). + lisaks veel jumalast väljamaist keelt rääkivad sõdurid, kes pealekauba veel "saksa tähtedega" kirjutasid.
Ja pole vaja selles mingit erilist kurioosumit näha. Asjalood lihtsalt olid sellised.

Sartakovi kivist on nüüd pilt olemas, võin kellelgi saata kui vaja.
Olga?

Tere, oliver!

Sartakovi kivist on nüüd pilt olemas, võin kellelgi saata kui vaja.
Olga?

On vaja!
kirjutasin Teile oma e-maili.

Aitäh!