KLst visati mind aga ametlikult välja kuna kirjutasin lahkumisavalduse ja malevkonna pealik Herr Tint soovis seejärel pidada 1 seltsimehelik vestlus -mida ma aga teha ei soovinud. Seega siis oligi väljaviskamine otsustatud. Kuigi ma ei tea siiani mille alusel saab inimest KLst tagaselja välja visata, kui ta on ausalt esitanud ise avalduse sooviga organisatsioonist lahkuda?
Huvitav mida sm Tint nüüdselajal teeb kah? Kas keegi teab?
Noh, nii - mingi mees pritsib iroonilisi noote.
Olin kah samal ajal KL-s ja võin paljugi selgitada. Neile muidugi, kes tollest, praeguseks juba kaunis kaugest, ajast midagi ei tea.
Oletan (ja mitte aluseta ning tõenäoliselt õigesti), et väljaviskamise põhjuseks võis olla:
1- mitteosalus KL tegevuses (sest tollal surnud hingi vähemalt KL Tallinna II malevkonna ridades ei hoitud);
2- distsipliinirikkumised (valveteenistuses, alkoholiprobleemid jne.)
3- muu
Annangi siis need põhjused siin tõenäosuse järjekorras (seega, kõige tõenäolisem on just mitteosalus).
Mäletan ka väga hästi, kuidas see väljaviskamise protseduur tollal välja nägi. Kui mees polnud 2-3 kuud nägugi näidanud ja mitte keegi tema kamraadidest ei osand sellele mingit mõistlikku seletust anda (kuid mida tähendas tollel suhteliselt äreval ajal 2-3 kuud kadunud kaitseliitlane, kellega tema üksus ja kaaslased arvestada ei saanud, on hoopis-hoopis midagi muud, kui see seda on praegu
), siis anti teda lähemalt teadvatele kaitseliitlastele ülesanne see mees üles leida ja ta isiklikule vestlusele kutsuda, enne lõpliku otsuse tegemist. Nagu ma kirjeldusest aru saada võin, just sellisele vestlusele seda mees ka kutsuti, kuid - ta ei suvatsenud sinna ilmuda. Seega siis pidigi selle mehe KL-st välja arvama
tagaselja, sest mida teha, kui ta ise nägu ei näita.
Mis puutub aga sellesse, et väljaviskamine toimus lahkumisavalduse esitamise tõttu, siis see on täielik absurd. Selliseid asju ei tehtud, ja vähemalt mina KL Tallinna II Malevkonnas midagi sarnast ei mäleta. Teades ja tundes hästi kogu KL Tallinna II Malevkonna toleaegset juhtkonda - see oli lihtsalt võimatu.
Seega oleks kangesti kena, kui KELGUGA POISS paneks siis kirja oma tegeliku KL-st väljaviskamise põhjuse (missugune talle aga tõenäoliselt teadmata ei võiks olla), selle asemel, et kellegile siin pähe sülitada, sest just seda võib tema tekstist välja lugeda.
Arvan ka, et siin foorumis on piisavalt veel toonaseid kaitseliidu asutajaliikmeid, kes oskavad asjale ka oma kommentaari juurde lisada. Mäletate ju väga hästi, et sellal KL algusaegadel, kui kogu Eestis võis kuulda KL-tega seotud alkoholi- ja relvaintsidentudest, midagi sellist Tallinnas ei olnud. Ja igasuguste muidumeeste ja vaid uimasolekus suurte isamaalste väljaarvamine oli üks vahend, mis siis distsipliini tagas. Kuid seda distsipliini oli tarvis tagada!!
P.S. KL taasasutamiskoosolekud Tallinnas toimusid, muideks, 1990. aasta kevadel (erinevates linnaosades pisut erinevatel aegadel).
Ka on 1992-1994. aasta KL Tallinna II Malevkonna ja hiljem Tallinna Maleva dokumendid (koosolekute protokollid, käskkirjad, ettekanded jne) piisavalt hästi arhiveeritud. Nii, et KELGUGA POISSvõib vaid omapoolse tahte ilmutamisel nende materjalidega tutvuda, et saada teada oma KL-st väljaarvamise põhjus (missugune seal 100% tõenäosusega ära märgitud on).
Ah, jaa. Tuli veel meelde paar markantset KL-st väljaarvamise juhust.
1. Võtsime öösel maha objektivalvest (valveteenuse osutamine KL lepingu alusel) purupurjus ja relvastatud KL-se. Aeti soojast voodist naise kõrvalt välja sellel mehele asendus ja - Järgnes ka kohene KL ridadest väljaarvamine järgmise käskkirjaga.
2. Võtsime öösel eraobjekti valvest maha 2 purupurjus ja KL relvadega kaitseliitlast, kes osutasid KL nime all eraturvateenust. Järgnes KL varustuse kohene tagsivõtmine ja KL-st väljaarvamine. Ning muidugi lisandus asjale veel 3 kuud politseiuurijatevahet loksutamist ja tõestamist, et ma kaamel pole, - kuid see on juba teine lugu.
3. Ühe karmi KL-se, kes oli isegi rühmaülem ja kellele kangesti meeldis KL-vormis ning püstol kõhul ringi käia, arvasime KL-st välja pärast ennenägematut käitumist, kui see mees reaalselt väljakuulutatud lahinguhäire korral otsustas oma rühma juhtimise asemel kohvrid autosse visata ja oma metsatallu 2 nädalaks pakku minna. Selliseid "vapraid" mehi me ei vajanud.
4. Kaitsejõudude üldõppusel (nn.Jäägrikriisi ajal), kus osales ka KL, lahkus relvastatud kaitseliitlane temale usaldatud postilt (KV relvalaod) soojade koduseinte vahele, kommenteerides, et - tema selliste lapsemängude pärast külmetada ei kavatse. Järgnes muidugi KL ridadest väljaarvamine. (Pärast tuli muidugi välja, et Kaitseväe kaadrisse võeti ta kahel käel vastu)
5. Ja neid mitteosalejaid sai igal aastal ikka paarikümne kaupa välja arvatud, sest polnud vaja hoida kirjas mehi, kellega ei tema kamraadid ega üksuse ülemad arvestada ei saanud.
Nii see oli tollel kaugel ajal, kuid teisiti ei saanud mitte. Distsipliini tuli hoida.
Ka on muidugi meeles nii mitmedki omal soovil lahkunud, kelle tsiviilamet või muu põhjus ei võimaldanud vajalikul määral üksuse töös osaleda. Igatahes ausad mehed olid ja nii mõnedki nende seast on hiljem, kui segavad asjaolud kadusid, taas KL-ga ühinenud.
Aga see viimane jutt oli ajendatud lihtsalt pisukesest nostalgiast nonde kaugete aegade järele, kui ka KL igapäevategevus reaalseid adrenaliinilaenguid näkku paiskas. Lihtsalt nagu nüri noaga nüsib, kui mõni toonane REAALSE PÕHJUSEGA KL-st väljaarvatu püüab end alatuid võtteid kasutades (ja endale justkui poolehoidvaid mõttekaaslaseid otsides) end puhtaks pesta.
Aga võib-olla ta ise kah tõepoolest usub seda, mida räägib, sest kindlasti on ka iseennast minevikus hoopis parem positiivse kangelasena ette kujutada ja halvad asjad hoopis unustada. Sellisel juhul aga ei saa ju KELGUGA POISI juttu pahaks panna, sest inimpsüühika tagakambrid on inimkonnale veel suures osas tundmatud ja närvisüsteemi toimimine imetabane.
