www.militaar.net

Fermi Energia esindaja kirjutas:Kas tõesti peaks Eesti oma tuumajaama käitamiseks hakkama Venemaalt tuumarelvade plutooniumi kokku ostma? Loodan, et mitte. 

Ma loodan ka, et mitte. Kust siis küte tuleb ja jääk läheb? Kui eestvedajad annavad sellele vastuse, siis võib juba juttu tõsisemalt võtta. Kui energiajulgeolekust kõnelda...

teeline35 kirjutas:Tõsi ta on, aga muret teeb inimeste hulk, kes meelt avaldama tuli.

Koos ürituse korraldajatega oli ürituse alguseks kohale tulnud paarkümmend tuumaenergia toetajat.

Igasuguste lolluste poolt meelt avaldama koguneb tavaliselt kordades rohkem inimesi.

Võib olla, et asi ka selles, et tselluloositehase vastase meeleavalduse üks peamehi oli sots Asko Tamme, tänane Tartu abilinnapea, mis päädis sellega, et isegi arutelu, uuringud sellest oli saatanast, ja tuumaenergiajaama kutsub ehitama jällegi sots Lemmit Kaplinski, Tartu linnavolikogu esimees. Vähemalt pole üheplaaniline seltskond ja kokkuvõttes võib ühe kava põhjalaskmine ja teise promo olla isegi õige asi.
Ühes olen päri, ettevalmistus võimalikuks tuumaenergiaks peab käimas hoidma või käima lükkama. Koolitama vajalikke spetsialiste, koondama oskusteavet, arendama eriharidust, tegema uuringuid (nagu oleks pidama tegema ka refineerimistehase rajamise plaaniga seonduvalt) jne. Eraldi küsimus on, kui riik paneb valdkonna arendamisele õla tugevamalt alla, koolitades spetse, siis kuidas garanteerida spetside tulevik kui tuumaenergiat ei tule või kui spetsialist otsustab oma teadmisi rakendada hoopis mujal riigis, nt Rootsis või Soomes. Kaitseväel on valus näide (näited?) olemas, kus hästi koolitatud spets valib teise riigi kaitseväe.

Lemet kirjutas:.... Kas tõesti peaks Eesti oma tuumajaama käitamiseks hakkama Venemaalt tuumarelvade plutooniumi kokku ostma? Loodan, et mitte.

.... 

Tuumajaam töötab uraani, mitte plutooniumi lagunemisel.

Tuumajaama kahjuks räägib see, et tänapäeval on rahaliselt kasulikum rajada suuri päikesefarme isegi Eestis ja isegi koos varunduseks vajalike akudega.

Et ma artikli autorit kõige tema taustaga pisut lähemalt tean, siis julgen teda soovitada- tegu on mitte ainult reaktorifüüsika doktoriga, vaid inimesega, kes Rootsi tuumajaama(de)s ka igapäevaselt toimetab ning väga hästi teab, mida räägib.

Laiem avalikkus ei tea, et Merja juhib Rootsi tuumatehnoloogia keskust. Et ta koostas Euroopale strateegilist õppeprogrammi tuumaenergeetika materjaliteaduse valdkonnas. Et rootslased rabasid ta energiafirmasse Vattenfall, kus Merja tegeleb tuumajaamade jäätmeprobleemidega – ning teeb järelevalvet Forsmarki tuumajaamale.

https://lood.delfi.ee/eestinaine/elud/e ... d=91158999

Tuumajaama kahjuks räägib see, et tänapäeval on rahaliselt kasulikum rajada suuri päikesefarme isegi Eestis ja isegi koos varunduseks vajalike akudega.

Nüüd paluks küll akf-l end täpsustada. Kelle jaoks kasulikum? Kas ärimeeste või riigi?
Sest niipalju kui mina olen aru saanud, siis erinevalt tuule ja päikeseelektrist, suudab tuumaelekter konkureerida hinnaga ka ilma riigi toetusteta.
Kuskilt on jäänud kõrva, et tuuleenergia omahind kipub sinna 60 € kanti MWh eest, samas tänane börsihind on kuskil 35 €/MWh.

Taaniel Tina kirjutas:

Tuumajaama kahjuks räägib see, et tänapäeval on rahaliselt kasulikum rajada suuri päikesefarme isegi Eestis ja isegi koos varunduseks vajalike akudega.

Nüüd paluks küll akf-l end täpsustada. Kelle jaoks kasulikum? Kas ärimeeste või riigi?
Sest niipalju kui mina olen aru saanud, siis erinevalt tuule ja päikeseelektrist, suudab tuumaelekter konkureerida hinnaga ka ilma riigi toetusteta.
Kuskilt on jäänud kõrva, et tuuleenergia omahind kipub sinna 60 € kanti MWh eest, samas tänane börsihind on kuskil 35 €/MWh.

See on nüüd küll mingit sorti muinasjutt. Suurte päikesejaamade alumise otsa hinnad jäävad täna juba sinna 29 kanti.
Mina vaatan avalikke andmeid ja sealt paistab, et konventsionaalne tuumajaam ei konkureeri päikesega isegi siis, kui sisse arvestada investeeringud akudesse: https://en.wikipedia.org/wiki/Cost_of_e ... _by_source
See on siis omahind juhul, kui täna hakatakse jaama ehitama. Mida ei tohi segamini ajada hinnaga, mis maksti kunagi jaamade eest. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Euroopas on igal pool tuumajaamades mingit sorti riigi tugi sees. Kas siis arendustöö, tuumajäätmete käitlemise vms. näol.

Päikesejaam on küll äge asi, paraku Eestis on see põhienergia allikana kasutamatu - või selleks tuleb see jaam kõvasti üle dimensioneerida, et tänase ilmaga sealt ka midagi tuleks. Kuskil Sahaara kõrbes ehk saaks.

Kõige "rohelisem" elektri allikas on Eestis täna paraku biomassi põletamine - see on piisavalt stabiilne ja ette prognoositav protsess. Tuuled ja päikesed on kahjuks asjad, millele tuleb peale maksta ja mis tegelikult põlevkivi ahju ajamist eriti ei vähenda, sest selle ebastabiilse taastuvelektri tekitatud ebastabiilsuse võrgus peab millegagi ka ära siluma.

Kapten Trumm kirjutas:Päikesejaam on küll äge asi, paraku Eestis on see põhienergia allikana kasutamatu - või selleks tuleb see jaam kõvasti üle dimensioneerida, et tänase ilmaga sealt ka midagi tuleks. Kuskil Sahaara kõrbes ehk saaks.

...

Sellega ma ei vaidle. Pigem on väide see, et muu maailma näidete varal ei saa jääda lootma erainitsiatiivile - kodanikud paigaldavad päikesepaneele, sest see on neile rahaliselt kasulikum. Isegi kui kehtestada 24h energiatootmise kohustus. Tuumajaam vms. minimaalset baasenergiavarustust tagav süsteem peab tulema riigi toel. Mina kujutan ette mingit mudelit, kus meil on 2 300MW reaktorit jooksvalt töös, sellele lisaks suured stabiliseeritud päikesefarmid, mingi kogus tuult, väiksed koostootmisjaamad ja Iru "kuumas" reservis ning põlevkivijaamad nn. "külmas reservis". Peale selle on meil juba olemas stabiliseerimisjaam, mis saab täita tuule valesti prognoosimisest tulevaid tarbimisauke. Lisaks välisühendused. Lisaks virtuaalelektrijaamad. Nii võiks asi täiesti toimida.

Uurin, kas leian mõne hea artikli, kus on Energiewende valikuid põhjendatud. Sakslaste plaan, nagu olen aru saanud, "roheenergiale" üleminekul oli: tuumajaamad kinni (viimased suletakse 2022), söejaamad pupuks reservis ja seniks, kuni uued jõujaamad võtavad mahu üle, kompenseeritakse defitsiiti (Vene) gaasi jaamadega (oi jopt!).

Lisatud. Poolakad jällegi panevad söejaamad kustu ja lähevad tuumaenergiale üle, CO2 vähendamise eesmärgil.

Runkel kirjutas:... Sakslaste plaan, nagu olen aru saanud, "roheenergiale" üleminekul oli: tuumajaamad kinni (viimased suletakse 2022), ...

Õnneks ( ) on sakslased avastanud ka seda, et kriisi ajal sai osta lisaelektrit prantslaste tuumajaamadest!

Eeloleval talvel võiks tulla 4-5 päevane külmalaine. Kuskil -30 juurde. Siis ehk selguks, kui hästi oleme elektriga varustatud.

Kui need Eesti Energia põlevkiviblokid on võimalik mingi 24 tunnise eelhoiatusega taaskäivitada, siis ei juhtu meil midagi.
Hullem on siis, kui seda teha ei saa, "börsielektri" hind lendab raketina taevasse ja saadavus muutub probleemseks.

Väga selgelt tuleb vahet teha mugavuse ja julgeoleku vahel.
Kui elektrit vähe saab pool tarbimist julgelt välja lülitada ilma igasuguse julgeolekuohuta.
Kaubakeskuses ei pea tuhat lampi põlema, nii et kartulid letis riknevad .
Kui külmikud , kassasüsteem, avariivalgustus toimivad, saavad kodanikud kenasti oma ostud tehtud.
Tänavavalgusel saab iga kolmanda lambi põlema jätta, proovitud esimese masu ajal, midagi hullu ei juhtunud.
Läbukohad võib ka voolu vähesuse korral kinni keerata.
Julgeolekurisk on eelkõige ikkagi jaamade või ülekandeliinide sabotaaz (Krimm) või loodusjõud (Võru).
Padurohelisi ma ei toeta aga päris suur kogus puitu jääb praegu lankidele lihtsalt mädanema.
Tegelikult saaks selle puidu koostootmisjaamas edukalt põletada ilma ühtegi puud lisaks raiumata.
Saab nii sooja kui voolu.

https://www.err.ee/1160610/einari-kisel ... -puudujaak
Eleringi šeff Veskimägi arvas hiljuti, et pole probleemi puudud elekter sisse osta.

logistik76 kirjutas:Väga selgelt tuleb vahet teha mugavuse ja julgeoleku vahel.
Kui elektrit vähe saab pool tarbimist julgelt välja lülitada ilma igasuguse julgeolekuohuta.
Kaubakeskuses ei pea tuhat lampi põlema, nii et kartulid letis riknevad .
Kui külmikud , kassasüsteem, avariivalgustus toimivad, saavad kodanikud kenasti oma ostud tehtud.
Tänavavalgusel saab iga kolmanda lambi põlema jätta, proovitud esimese masu ajal, midagi hullu ei juhtunud.
...

Selliste asjade jaoks juba praegu lahendus olemas ja neid kasutatakse. Kutsutakse virtuaalelektrijaamadeks.

Kui need Eesti Energia põlevkiviblokid on võimalik mingi 24 tunnise eelhoiatusega taaskäivitada, siis ei juhtu meil midagi.
Hullem on siis, kui seda teha ei saa, "börsielektri" hind lendab raketina taevasse ja saadavus muutub probleemseks.

Kui personali juba napib. On kas koondatud või pensionil. Erafirmad naudivad tuulikutega energia tootmist, riiklik Eesti Energia peab kahjumlikult töötama, et siis võimalikke tarbimistippe katta. Ja saab sõimata ka veel kahjumlikkuse eest.