Ostetavad relvad vajavadki kõvasti kaadrit.
See kaadripuuduse jutt tuleb asetada omasse konteksti.
IMHO oli seal jutt sellest, et kui tekiks ootamatu ja mitteplaneeritud lisaraha(kas siis kaitsekulutuse protsendi tõstmise või muu lisafinantseerimise teel), siis saaks KV asuda kiiremini seni arengukavast välja jäänud muude võimete loomisele.
Peamiselt peetakse siin tavaliselt silmas raskesoomust ja keskmaa-õhutõrjet.
Ja see kõik on tõesti "keerukas ja vajab kõvasti kaadrit".
Kui rahaprobleemid oleks tõesti hea tahtmise korral lahendatavad(eelarvetulud on meil lõpuks ju miski 8 miljardit euri), siis vajamineva proffessionaalse kaadri leidmisega on lood nii nagu on.
Nagu kindral väitis.
Kõik see kehtib eeldusel, et tänane süsteem on optimaalne ning tegemist pole mugavustsooniga.
Milles ma pole just veendunud.
Kaadri vajadus oleks täna kolmandiku väiksem kui asi oleks mõistlikult organiseeritud (mida pole, omad põhjused).
Paremini organiseerimise katsed on seni suht asendustegevus, tõstame kompaniikesi edasi-tagasi ühest Eesti nurgast teise, kaadri ümberkolimisest tulev rahulolematus suuremgi veel kui rahaline sääst. See on (kahjuks) tänane reaalsus.
See produkt, mis täna koolitatakse, on üks, maksimum kaks õppekeskust. Mitte kümmekond.
See on esimene koht, kus raha maas vedeleb.
Järgmine koht on reservi töölepanek, nagu on Soomes või Iisraelis. Kui täna rääkida reservohvitseridega, siis omavahelises vestluses öeldakse otse, et neid tõrjutakse põnevamatest asjadest kõrvale ja käsitletakse kui tüütuid ja saamatuid tüüpe.
Seal need ressursid maas vedelevadki ja kui ekstensiivarengut jätkata (paralleel: nõuka uudismaad), siis ei hakkagi raha olema.
Ekstensiivareng pole mitte tegevuse intensiivistamine, vaid probleemide lahendamine kõike kallima mudeliga (kaaderkoosseis) hangitud massiga.
Teeme uue võime, loome uue õppekeskuse pataljoni nime all, koolitame seal aastas sadakond nägu ja voilaa.
Kui võetakse kurss soomusjalaväele, siis nt 1 kergejalaväe õppekeskus profileeritakse ümber, kaader läbib ümberõppe ja produktsioon saab olema soomusjalavägi.
See kaaderkoosseis, kes tegeles enne veoautodega, hakkab tegelema tankide ja soomukitega. Vajadusel täiendatakse ja ehitatakse juurde.
Mitte ei looda nullist uus õppekeskus, värvata 200 palgalist inimest (millega kindlalt raskusi tekib) jne.
Kes pole kursis, siis USA-s mehitab keskmaa ÕT NASAMS komplekse Rahvuskaart (meile KL analoog).
Mina ihkaks igal juhul kindrali suust kuulda "kuidas ikkagi saaks", mitte "miks ei saa" ja "mis häda on".
Kohtusin nädalavahetusel ühe endise KV tegelasega, kes võttis teema kokku sedasi "kui me täna lähme VF-ga sõtta, siis lüüa saame me mitte seepärast, et meil pole ühte või teist tehnikat või isegi inimesi, vaid vastase otsustustsükkel saab olema tegelikult kiirem, oleme liigselt võõrandunud mõtteviisist "kuidas kiiresti saaks" ja oleme harjunud mõtlema "mis probleemid on ning ega see minu vastutust kaasa ei too ja üleüldse, mis sõjaõiguse juristid arvavad" (vastane sellele jamale aega ei raiska).
