www.militaar.net

Midagi nii asjatundmatut saab väita vaid inimene, kes hoonete ehitamisega just palju kokku puutunud pole.
Päris maja, eriti veel kivimaja, pole sul mingi värviliste lego klotside komplekt, et muudkui võtad korruseid maha kui tuju tuleb ...
Veel eriti napakas on seda teha "küttekulude kokkuhoiu" pärast. Halloo. Kui teist korrust kütta ei soovi, siis teise korruse ahjudes ei küta ja kõik. Kuigi pigem elas kaupmees ise teisel korrusel.
Fotodelt näeme ka, et see hoone on ühekordsena tunduvalt lühem.
Kuna 1924. ja 1936. aasta vahele ühtegi teadaolevat sõda siiakanti ei jää, siis oli hoone transformeerumise põhjuseks ilmselt tulekahju ja varemetele kerkiski siis see väheldasem maja.
Keegi niisama igavusest jõesadama kai ääres oleval kahekordsel kivimajal/kauplusel/laol tollal korrust maha võtma ikka ei hakanud.

Manurhin kirjutas: Mis sellesse valgesse majasse puutub, siis viimane pilt, kus see veel kahekorruseline on, oli tehtud vist 1924 (kui ma nüüd õigesti mäletan)? Ja 1936. a. on juba ühekorruseline? Seega jääb sinna vahele päris pikk ajaaken, kus võis juhtuda mida iganes. Alates sellest, et teine korrus osutus lihtsalt ühel hetkel ebavajalikuks ja kasutuks (ainult mõttetu küttekulu talviti), seega lammutati maha ja materjali (telliseid) sai kasutada kusagil mujal, kus vaja oli või need maha müüa ja saadud raha eest nt. kaupluse sisseseadet uuendada. Või siis võis olla ka tulekahju, peale mida otsustati maja taastada ühekorruselisena. Võibolla said teise korruse seinad nii palju kannatada, et tulnuks nii ehk teisiti maha lammutada ja uuesti üles ehitada (milleks aga polnud raha või siis vajadust või mõlemat korraga) Või siis müüdigi teise korruse jagu kive maha, et saada raha kasvõi sellekski, et maja saaks ühekorruselisena taastada. Sama maja võis sõja ajal pihta saada küll ja taastati taas ühekorruselisena nagu ta juba enne oli olnud.

Longbowman kirjutas:'
Veel eriti napakas on seda teha "küttekulude kokkuhoiu" pärast. Halloo. Kui teist korrust kütta ei soovi, siis teise korruse ahjudes ei küta ja kõik.

Siis kütad esimesel korrusel sedavõrd rohkem. Või istud talviti, kampsun seljas ja vildid jalas, ja märkad, kuidas elamisse koppehais tekib ja laenurgad hallitama hakkavad. Isiklikult nähtud.

Silla ehitusaeg 1944.a, täpsustatud.
Varasemates postitustes lisatud arhiivimaterjalidest on siis kokkuvõttes teada:
25.03.1944 - otsustati ehitada Kavastusse uus sild.
11.05.1944 - ehitamiseks sobivatele väeosadele korralduste andmine selles piirkonnas töödega alustamiseks.
13.06.1944 – sillaehituseks saematerjalide tellimine selles piirkonnas nendele väeosadele.

Minu hinnangul on usutav töödega alustamine objektil alates 1944. a mai keskelt. Selleks ajaks on Emajõel suurvesi taandunud ja peale seda perioodi vaiatöödega jões alustamine on sillaehituse loogika järgi tavapärane. Teine argument on logistika – palkmaterjali leiab piirkonnas küll, aga selle koguse sillani toimetamine on juba keerulisem kui arvestada kevadel pehmeks muutuvaid pinnase või kruusa/killustikkattega teid. Arvatavasti lükati suuremad veod edasi kuni teede tahenemiseni, mis 1944. a hilist kevadet arvestades võis olla kuni mai keskpaigani.

Silla valmimine oli suure tõenäosusega juulis 1944.a.
Kõik tunnistajad väidavad käigus olemist vähemalt kuu aega enne purustamist. Koos nende mälestustega on võimalik hinnata järgmiseid infokilde:
AOK pioneeriüksuste juhi aruanne 11.07.1944 annab teada, et 08.07.1944 anti Vara saeveski Pi.Reg.Stab 667 käsutusse. Veelkord täpsustan, et saeveski kasutamine tähendab - saadi saetud matejali nagu lauad, plangud, prussid jne. Silla ehitamisel vaiad, sambad/postid tehakse kõik tavalisest palgist, mida siis vastavalt vajadusele töödeldakse platsil. Saetud materjali kasutati fotode ja filmide põhjal analoogsetel sildadel talade valmistamiseks ja sõidutee ehitamiseks. Nõukogude ehituspataljon võis ainult und näha saeveskist, saeti kahemehe saega palgid vajadusel pikuti pooleks ja saadi ka sillad tehtud. Miks taotleti Vara saeveskit jääb teadmata, aga oletada võib, et tunnistajate andmetel sillal olnud mobiilne saeveski ei olnud piisava jõudlusega või tekkisid töös rikked vms.
Väeosade liikumist jälgides torkab silma, et alates 1944.a juuli keskpaigast antakse varem Peipsi laiendusele määratud väeosadele uusi ülesandeid, nt on AOK18 päevikus 13.07.1944 käsus L.AK-le öeldud, et Pi.Reg.Stab 667 saab kiire eriülesande Läti kindlustuste laiendamisel. Juulis läks juba väga pingeliseks olukord AOK18 rindel ja kui sillal on keerulisemad tööd nagu vaiad ja sambad /postid tehtud ei ole üldiselt vaja enam spetsialiste kohal hoida, järgnevad tööd on jõukohasemad ka tavaehitajatele.
12.07.1944 on AOK18 päevikus järgmine käsk, mis annab teada, et sillapontooniüksus Brücko T 158 on valmis väeteenistuseks? Kas see võib tähendada, et enam ei ole vaja hoida kohal pontoonsilda, kuna saab valmis suurem sild?

Saeveski Varal oli 30+ km Kavastust selleaegseid teid pidi.
Täpselt sama kaugus Koosa või Luunja-Aovere kaudu.
08.07.1944 anti saeveski ehitajate käsutusse.
24.07.1944 läks Auveres ja Sinimägedes otsustavaks lahinguks.
Juulis 1944 oli Peipsil juba täis sõda lahti ja võimalik sillaehitus oleks mistahes laevade/kaatrite liiklust Emajõel takistanud oluliselt rohkem kui Kavastu pontoonsild.

Ikkagi, kuna 19.06.1944 aruanne seob puitsilla ehituse ja Peipsiäärse piirkonna Vara saeveskiga, siis kaardilt situatsiooni vaadates ei piisa enam ütlemisest, et "ei, ei see ei saa olla Kavastu sild", vaid peab rohkem pingutama ja leidma mingi usutavama koha, kus siis puitsilda ehitati. Ainult see ei saa olla kaugemal kui Mustvee või Mehikoorma, sest seal on juba teised saeveskid lähemalt võtta. Siis saab teha ka uue teema selle tundmatu silla ehitusest.

3 ebaõnnestunud postitust kärbitud.

croman40 kirjutas:Ikkagi, kuna 19.06.1944 aruanne seob puitsilla ehituse ja Peipsiäärse piirkonna Vara saeveskiga, siis kaardilt situatsiooni vaadates ei piisa enam ütlemisest, et "ei, ei see ei saa olla Kavastu sild", vaid peab rohkem pingutama ja leidma mingi usutavama koha, kus siis puitsilda ehitati. Ainult see ei saa olla kaugemal kui Mustvee või Mehikoorma, sest seal on juba teised saeveskid lähemalt võtta. Siis saab teha ka uue teema selle tundmatu silla ehitusest.

Saksa keel ei ole just parim -aga -front mit stellunge und brückenhols - peaks olema mitmuses.
- Positsioonide ja sildade -
Parandage kui eksin.

Küsitav fraas oli ikka "der Peipussee-front mit Stellungs- und Brückenholz" ja see peaks tähendama "Peipsi frondi jaoks kindlustuste- ja sillapuitu". Ega saeveski midagi muud tarnida saakski.

"Peipsi front" on vaieldamatult laiem mõiste kui "Kavastu sild", aga ongi IMHO loogiline, et küsitakse saeveski endale nii parajasti ehitatava kui tulevaste võimalike objektide jaoks.

Ilmus veel üks naisterahvast tunnistaja, kes just täna peab oma 85. juubelit ning kelle talus sillaehitusega seotud sõdurid/autojuhid Kavastus tollel perioodil elasid. On samuti ise sellest sillast lapsena mitu korda üle käinud ning korra keset silda vanematega ka õhuhäiresse sattunud.
Uskumatult detailselt mäletab ja kirjeldab kõike toimunut.

Andis lahkesti oma nõusoleku memuaaride jagamiseks ja salvetamiseks arhiivi tarbeks.

Tegelikult oli "Peipsi front" kindlustusliin, mis läbis ka Kavastut. Seda kirjutasin lk.44 lisatud materjali "AOK18 käsk2" kohta, mida ei hakka uuesti postitama.

Kohalikelt võiks küsida veel, kas nad mäletavad, kus oli Kavastus sakslaste tugipunkt. Selle olemasolu kinnitab 04.03.1944 207.SD tegevusaruanne.

croman40 kirjutas:Minu hinnangul on usutav töödega alustamine objektil alates 1944. a mai keskelt. Selleks ajaks on Emajõel suurvesi taandunud ja peale seda perioodi vaiatöödega jões alustamine on sillaehituse loogika järgi tavapärane. Teine argument on logistika – palkmaterjali leiab piirkonnas küll, aga selle koguse sillani toimetamine on juba keerulisem kui arvestada kevadel pehmeks muutuvaid pinnase või kruusa/killustikkattega teid. Arvatavasti lükati suuremad veod edasi kuni teede tahenemiseni, mis 1944. a hilist kevadet arvestades võis olla kuni mai keskpaigani.

Vanasti palke parvetati ja seda just kevadise suurvee ajal. Veel pealesõjaaegses folklooris on palgiparvetusest palju juttu.
Palgiparvetus algas koos jääminekuga. Palke parvetati kuni 60 ndateni. Mäletan palgiparvetuse taristu jäänuseid Järvselja metsades veel 80 ndatel.

Väga õige tähelepanek ja annab lihtsama seletuse palkide logistikale.
Postimehe artikkel https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 30701.2.25 1943 a. kirjeldab kuidas Emajõel parvetati ca 100 000 palki ehk 26 000 tm. Sellest kogusest korralikku suuremat ehituspalki paar tuhat tm ikka leiab. Suurvesi algas 1944.a ca 20.04 ja kestis ühtlaselt kuni 12.05, siis hakkas veetase vähehaaval langema. Võib oletada, et juba aprilli lõpus hakati materjali objektile koguma ja see varustamine mööda veeteed jätkus mais-juuniski.

Kohalikelt võiks küsida veel
mis kummaline jõnks on Parve tee ülemises otsas ? Näha on see mitmel ennesõjaaegsel fotol.
Aga ka EW aegsel topokaardil.