www.militaar.net

aht0 kirjutas:Pange tähele, kui tegu oleks LAV valgenahalise põgenikuga sääraseid tegusid siin sooritamas, märgitaks ta nahavärv kohe kindlasti ära.. Muidu äkki arvatakse et n*eger.

Muide huvitav, kui tulekski LAVi endine valge farmer ELi põgenikustaatust nõutama, kas diskrimineeritaks..? pole ju "õigest" rassist. Vähemalt nii tundub, meite "idaimmigrantide" hullult suuru osakaalu populatsioonis ei tahetud ju väga migratsioonikvootidest ja solidaarsusest padrates teatud EL ametnike poolt arvestada.

Confirmed: 409 illegal immigrants landed in Britain today on 27 boats. This will get worse and confidence in the Tories taking back control is collapsing.

It looks as though it could be a record day for illegal Channel crossings. See footage of Dover Harbour rammed full and 28 people landing at Shakespeare Beach. Public anger is growing and rightly so.

Enam kui 10 000 inimest, kes alates aastast 2015 Saksamaale saabunud, on õppinud keele piisaval tasemel selgeks, et mõnda Saksamaa ülikooli astuda. Enam kui pooled saabujatest töötavad ja maksavad makse.

2015. aasta suve sündmused küll ilmselgelt mobiliseerisid ja radikaliseerisid Saksamaa parempoolsete äärmuslaste ringkondi, kes korraldasid varjupaigataotlejatele süüterünnakuid või tapsid immigratsiooni soosivate vaadetega poliitikuid, nagu CDU liige Walter Lübcke. Ükski teine riik Euroopas ei kogenud nii rasket ja surmavate tagajärgedega paremäärmuslikku vägivalda kui Saksamaa aastal 2019.

Saksamaa föderaalse kriminaalpolitseiameti andmetel aastatel 2014–16 riigis kuritegevus kasvas, sealhulgas kasvas ka vägivaldsete kuritegude arv. Amet seostab seda migrantide sissevooluga. Sellistes kuritegudes süüdi mõistetud asüülitaotlejate protsent sel perioodil kahekordistus. Siiski, enamik nendest rikkumistest leidis aset põgenikelaagrites, kuhu uued saabujad algul majutati. Aastaks 2017, kui Trump väitis, et „kuritegevus Saksamaal on kõvasti kasvanud“, sest nad olid „kõik need illegaalid“ riiki lasknud, avastatud [tõenäoliselt on mõeldud "registreeritud" - Kriku] kuritegude koguarv hoopis vähenes. Eelmisel aastal langes kuritegevus Saksamaal 18 aasta madalaimale tasemele.

Selle [Dublini regulatsiooni reformimise] asemel astus Merkeli valitsus ühepoolseid samme, et uute saabumiste arvu aeglustada. Kokkulepe Türgi ja Euroopa Liidu vahel, mis peataks ebakorrapärase migratsiooni ja asendaks selle Knausi mõttekoja poolt arendatud ümberasustamise kavaga, kärpis 2016. aastal drastiliselt sisserändajate voolu Euroopasse. Hiljem piiras Merkeli valitsus varjupaigataotlusi Põhja-Aafrikast, lisades Alžeeria, Maroko ja Tuneesia riikide nimekirja, mida peetakse ohutuks.

Tänavu märtsis algatas Saksamaa sotsiaalmeedia kampaania, et peletada Süüria pagulasi, kes alustavad reisi Kesk-Euroopasse, ja Merkeli juhitud nn suur koalitsioon koos vasaktsentristliku Sotsiaaldemokraatliku Parteiga hääletas maha isegi ettepaneku, et Saksamaa võtaks Kreeka laagritest vastu 5000 haavatavas seisundis pagulast.

Välismaiste kutsetunnistuste tunnustamine on Saksamaa tööandjatele sageli vastumeelt. Kui migrantidel puuduvad sertifikaadid, mis tõestaksid, et nad on töö jaoks piisavalt kvalifitseeritud, saavad nad oma oskusi tõestada selleks mõeldud eriintervjuul, kuid selleks vajavad nad soravat saksa keelt – selle omandamine on neljakümnendates aastates täiskasvanutele suurem katsumus kui Hallaki jaoks. Möödunud aastal korraldas Saksamaa Kaubanduskoda terves riigis vaid 80 sellist „kvalifikatsioonianalüüsi“.

Tihti satuvad pagulased töötama kohtadel, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud, nagu näiteks catering, mis omakorda on töötajaskonda pandeemia ajal kärpinud. Tänavu mais suurenes Saksa passita töötute Berliini elanike arv võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 40 protsendi võrra.

Paljud eksperdid usuvad, et integratsiooniklassid, mis on pagulastele alates 2005. aastast Saksamaal kohustuslikud, ei täida enam oma eesmärki. Akadeemilise haridusega pagulastele neist ei piisa. Kuid need ei suuda aidata ka saabujaid, kel üldse lugemis- ja kirjutamisoskus puudub. Nende protsent, kes väga tähtsal B1 keeletestil läbi kukuvad, on viimasel viiel aastal pigem kasvanud kui kahanenud.

«Kohtu hinnangul on tõestatud, et härra Wilders on süüdi grupi solvamises» meeleavaldusel Haagis 2014. aastal, kui rahvas hüüdis «vähem marokolasi» Hollandis, ütles kohtunik J.M. Reinking. Kohus ei määra temale selle eest mitte mingit karistust ega meedet, ütles kohtunik.

Rootsi süürlaste ühingu juht Teodora Abda ütleb, et süürlaste lõimimine Rootsi ühiskonda on kukkunud läbi elupindade nappuse ja ebapiisavate sotsiaalsete kontaktide tõttu rootslastega. Need, kes saabusid viis aastat tagasi, otsustasid elada koos oma perekonnaliikmetega ja seda sageli linnaosades, kus elas varasemalt palju migrante, selgitas Abda. Alternatiiv olnuks kolida Rootsi põhjaossa, piirkondadesse, kus migrante on vähem ja kus süürlased pidanuks endale ise ühiskonnas koha leidma. See oleks hoidnud nad eemale naabruskondadest, kus on suur arv rändetaustaga inimesi ja hulgaliselt töötuid, mis omakorda viinud sotsiaalse eraldatuseni, paralleelse majanduse kujunemiseni ja üha sagedamini ka jõugusõdadeni.

Kreekas Lesbose saarel asuv Moria pagulaslaager oli enne praegust katastroofi olnud juba pikalt terava tähelepanu all, sest probleeme tundus olevat lõputult: kritiseeriti nii ebasanitaarseid olusid kui ka Kreeka valitsuse käitumist, peale selle sagenesid kohalike kokkupõrked laagri asukate ja töötajatega. Abiorganisatsioonide töötajad hoiatasid juba ammu, et elu ülerahvastatud laagris, kus pole piisavalt tualette ega dušše ja puudu jääb ka arstiabist, viib varem või hiljem katastroofini. 2015. aastal püstitatud Moria varjupaigas oli ruumi kõige rohkem 3100 inimesele, kuid tegelikult pidi see majutama 12 500 inimest.

Sel nädalal toimuski katastroof. Probleemid algasid möödunud nädalal, kui ühel Somaaliast pärit migrandil diagnoositi koroonaviirus. Nakkus levis ja viirus tuvastati veel vähemalt 35 inimesel. Laager pandi karantiini, kuid osa laagrielanikke läks seepeale raevu.

Lesbose elanikele kehtisid kevadel karmid piirangud, kuid suvel need tühistati. Seevastu Moria pagulaslaagri migrantide liikumispiiranguid pikendati seitse korda. „Nägin kell 11 õhtul, kuidas vihased inimesed süütasid laagri. Nad olid laagri olukorra pärast väga pahased. Meile on kehtinud pikka aega piirangud, kuid kreeklaste jaoks selliseid reegleid pole,” rääkis üks laagriasukas Guardianile. Kreeka migratsiooniminister Notis Mitarakis tõotas üleeilsel pressikonverentsil, et süüdlased ei jää karistamata.

Esimene, suurem põleng toimus teisipäeva öösel ja sundis tuhandeid inimesi laagrist põgenema. Järgmisel öösel puhkes uus tulekahju just piirkonnas, mida leegid olid eelmisel päeval säästnud. Veelgi rohkem migrante pidi lahkuma. Paljud ei osanud kuhugi minna ja jäid lihtsalt paarisaja meetri kaugusele istuma, kirjutab New York Times.

Pagulased pidid ööbima sõiduteede ääres, põldudel ja supermarketite parkimisplatsidel, sest võimud olid saatnud piirkonda juurde politseinikke, kes tõkestasid neil tee pealinna Mitilinise ja teiste linnade poole. BBC kirjutab, et väidetavalt ründasid Moria-lähedase küla elanikud sealt läbi minevaid migrantide ja takistasid nende liikumist. Kreeka võimud saatsid saarele uusi telke ning kavatsevad osa lageda taeva alla jäänud inimesi paigutada parvlaevale ja kahele mereväe alusele. 406 täiskasvanud saatjata alaealist saadeti lennukiga Põhja-Kreeka laagritesse.

Kriku kirjutas:Moria laagri maha põletamisest