www.militaar.net

Viimases SÕDURis nr5/2017(-ilmus tradits. hilinemisega alles nüüd jaan. keskel) on päris hea ülevaateartikkel 2015 alanud ja tänaseni kestvast VENE ÕHUKAMPAANIAST SÜÜRIAS.....

Lugesin huviga.
Kahjuks jäi minu jaoks uduseks/segaseks see opositsiooni relvastuse küsimus (siin kõvasti vaieldud sel teemal).
Autor on paraku jätnud kaotustest rääkides täiesti tähelepanuta kaotuste intensiivsuse, ehk tempo.
Nimelt on allatulistatud lennukite (just lennukite, mida on keerukam tabada kui koptereid) intensiivsuselt Süüria sõda pea 2 korda hullem kui Afganistan 1979-1989.
Ja Afganistanis (oma 2 korda väiksema intensiivsusega) olid kantavad ÕT raketid vägagi esindatud.
Sealt endiselt küsimus, et millega ikkagi seletada sedavõrd suurt reaktiivlahingulennukite kaotuste arvu Süürias. Mida on samapalju kui koptereid.
Sergeide ja käsirelvadest taevasse tulistamisega tõenäoliselt ei seleta.

Ka ei vastanud kirjeldatud venelaste lennuprofiil sellele, mida venelased ise avaldavad. Autor räägib seal 2-3 km kõrgusest (elik Manpadside tuleulatusest), venelased aga ise on korduvalt rääkinud taktikalise lennuväe (ilmselt siis välja arvatud Su-25 ründelennukid) tegevuskõrgusest 5-6 km. See on Manpadside ja enamiku ÕT kahurite tuleulatusest kõrgemal ja seletab ka, mis (erinevalt SyAF lennukitest) pole mässulised 2 aastaga ainsatki vene lennukit alla tulistanud. Selle kampaania esimestel kuudel vaatasin venelaste uudiseid igal õhtul - ja nad polnud kitsid siis andmete jagamisega.
Ka pardalt tehtud videod näitasid, et lennati kõrgelt.

Avatar kirjutas:Päeval käis läbi, et Türgi justkui oli üritanud ka Hemamet torkida. Kui tahab orgu, siis on hea oru suudmesse eenduvad mäed ära võtta. Kas just tingimata vaja, aga nõlv on Cindiresessse suunduvale teele ligidal ja pole mugav seal vastase TT ulatuses läbi kooserdada.

Ma saan aru, et esimene katse löödi tagasi ja nüüd käib lisajõudude organiseerimine: https://syria.liveuamap.com/en/2018/22- ... y-is-about

Vaieldamatult on kriitilise tähtsusega koht seal.

USA'l on Vahemerele Gibraltarisse jõudnud laev Patriot rakettidega. Ehk pakutakse või pannakse need kurdide alale üles.

ei panda neid kuhugile ülese. kurdid võiks ise olla veidi targemad järgmine kord mitte aidata assadi vaid hoida tahaplaanile. praegu on nemde eksisteerimise huvides neil mõtekas sealt taanduda ja kähku

Viimastel andmetel see Patriote sisaldav laev liigub Iisraeli.

Türklastel Afrini sõja 3. päeval esimene KIA: https://syria.liveuamap.com/en/2018/22- ... ier-killed

Rohelisi Wikipedia andmetel 20-40, kurde sama palju: https://en.wikipedia.org/wiki/Turkish_m ... n_in_Afrin

ei panda neid kuhugile ülese. kurdid võiks ise olla veidi targemad järgmine kord mitte aidata assadi vaid hoida tahaplaanile. praegu on nemde eksisteerimise huvides neil mõtekas sealt taanduda ja kähku

Assadi ja kurdide soojade suhete taga on natuke rohkem kui sunniitidest vaenlane. See läbikäimine pärineb juba ammusest ajast, sest arvata võib, et üks allikaid kurdi sõjavarustusele olidki Assadi varud. Seega õnnetuseks on seal peamine kurdi iseseisvuse toetaja olnud just Süüria (Süürias omasid kurdid kultuurautonoomiat). Seega täna venelaste ja kurdide suhetes midagi üllatavat olla ei tohiks. 2003 muutusid kurdid (ka) USA liitlaseks, kuna viimane aitas vihatud Saddami režiimi (kes mürgitas kurdi asulaid keemiarelvaga) kukutada. Must kass jooksis jälle läbi siis, kui USA ütles, et Iraagi riik peab olema samades piirides, mis WWII järel vägisi maha joonistati (mis tähendas vägisi koos hoitavat sunnide, shiade ja kurdide moodustist Iraagi riigi kujul).

Seega mulle tundub, et kurdide hoiakute taga on suuresti USA ebaõnnestunud Iraagi-poliitika - vennikesed toetavad tõenäoliselt seda, kes neile enim iseseisvust lubab. Seda on lootust saada just Süüriast (kuna Damaskus ei suuda kogu Süüria ala kontrollida nagunii ja mingi autonoomia oli juba varem), sest Iraagis jätkub endine ühtse riigi poliitika ja Türgi arusaadavalt ei taha kurdi iseseisvusest kuuldagi. Seepärast on kurdide poolte valimine lihtne reaalpoliitika, hukka neid mõista ei maksaks.

Assadilt on neil seda autonoomiat kõige vähem loota. Lühidalt pani Venemaa Afrini valiku ette, kas tulete Assadi alla tagasi või laseme Türgi teid rappima. Tulemus on praeguseks teada.

Selline mõttekäik annab tunnistust Kurdistani ajaloo napist tundmisest - ETV näitas kunagi päris head dokfilmi sel teemal (miks ja kuidas seal asjad nii on).
Türgi on neid seal "rappinud" juba aastakümneid ja saanud vastuseks kaela sissisõja. Seega pole seal midagi Kremlil "kallale lasta" - seda on ammu juba tehtud ning suurema eduta.
Sõjategevus meenutab Afganistani - kui türklased panevad tankid huugama, siis taanduvad võitlejad üle piiri Iraani Kurdi aladele/mägedesse ja kui sõjakäik lõpeb, tulevad tagasi.

Kurdide suht edukas sõjapidamine aga ei ole kuskilt ime läbi tekkinud, vaid seda on kurdi võitlejad praktiseerinud põlvkondade kaupa alates 1970ndatest.
https://en.wikipedia.org/wiki/Kurdish%E ... 93present)

Uudis autonoomiakõnelustest Süüriaga
https://www.reuters.com/article/us-mide ... SKCN1C10TJ

Minu kommentaar oli hetke 2018a. seisu kohta, mitte mineviku heietus. Hetke Türgi sissetung käib konkreetselt Afrini enklaavi kohta, mille elanikust suure enamiku moodustavad kurdid. Valitsusväed lahkusid sealt juba 2012 aastal ja millalgi 2014 paiku kuulutati välja ka täielik autonoomia ja de facto iseseisvus Assadist (kohalik politsei ja sõjavägi, kurdikeelne haridus ja ametnikud). Kuna kurdide ja türklaste seis on nagu ta on ja kuna kohalikud kurdid vallutasid turkmanidelt ka alasid juurde, saatis venemaa 2016a. antud piirkonda ka oma ''vaatlejad'' et olukord kontrolli alt ei väljuks. Selle taustal peeti läbirääkimisi et kurdid Assadi alla tagasi tuleks, paraku sellega kohalikud siiski nõus ei olnud. Kui keeldumine oli lõpuks ilmselge, tipneski asi sellega et Türgi kes oli kaua oma võimalust oodanud, sai Venemaalt lahke loa sissetungiks Afrini.

dm7 kirjutas:Hetke Türgi sissetung käib konkreetselt Afrini enklaavi kohta, mille elanikust suure enamiku moodustavad kurdid.

Erdogan on väga konkreetselt lubanud, et järgmisena tuleb Manbidž ja räägib üldisemalt kogu Türgi piiriäärse puhastamisest "terroristidest".

dm7 kirjutas:Selle taustal peeti läbirääkimisi et kurdid Assadi alla tagasi tuleks, paraku sellega kohalikud siiski nõus ei olnud.

See oli kõigile ette teada, et nad ei ole.

Kriku kirjutas:

Avatar kirjutas:Päeval käis läbi, et Türgi justkui oli üritanud ka Hemamet torkida. Kui tahab orgu, siis on hea oru suudmesse eenduvad mäed ära võtta. Kas just tingimata vaja, aga nõlv on Cindiresessse suunduvale teele ligidal ja pole mugav seal vastase TT ulatuses läbi kooserdada.

Ma saan aru, et esimene katse löödi tagasi ja nüüd käib lisajõudude organiseerimine: https://syria.liveuamap.com/en/2018/22- ... y-is-about

Vaieldamatult on kriitilise tähtsusega koht seal.

Täna siis uus katse ja piiriäärne küla saadi väidetavalt kätte. Esimene suurem linn piki orgu põhja poole on Jandaris ja kui see langeb, siis türklasi ilmselt peatada ei õnnestu.

dm7 kirjutas:Assadilt on neil seda autonoomiat kõige vähem loota. Lühidalt pani Venemaa Afrini valiku ette, kas tulete Assadi alla tagasi või laseme Türgi teid rappima. Tulemus on praeguseks teada.

Siiski:

Damascus says Syrian Kurdish autonomy negotiable: report

https://www.reuters.com/article/us-mide ... SKCN1C10TJ

Assad on hoidnud kurde pigem oma de facto liitlastena ja need autonoomia lubadused on kõlanud juba 2012, kui ta oli sunnitud Lataakia, Homsi, Daraa ja Damaskuse kaitseks kurdide alad vägedest sisuliselt tühjaks tegema. Kurdidel oli ka oluline roll Ida-Aleppo tagasivõtmisel assadistide poolt - nemad lõikasid läbi kiireima ühenduse Türgiga ning nurjasid katsed linnani jõuda põhja poolt.
Venemaa on Afrini kurde varustanud relvade ja laskemoonaga ja teinud neile lähiajani oma väikeste üksustega "inimkilpi" türklaste vastu. Nüüd aga müüs Venemaa Afrini kurdid lihtsalt Erdoganile maha. Tehing sisaldab osasid roheliste alasid vastukaubana, kuid kui palju ja mida täpselt, me ei tea. Selles mõttes on tehing Assadile kasulik - ta ei pea pidama lubadust kurdidele autonoomia anda ega hakkama neid ise maha suruma, sest seda teeb Türgi tema eest.

Kurdide peamine asuala Süürias on ju Süüria riigi territooriumi kõige idapoolsem sopp. Seda ala Assad kontrollida ei suuda (ega ta tegelikult neid kurde ka rahuajal ei kontrollinud) ja reaalpoliitiline tõde on sellisel juhul - parem pookõva liitlane kui kindel vaenlane

Kui uurite natuke Süüria küllalt arvuka kristlaste kogukonna (1,8 miljonit inimest) käekäiku enne sõda, siis üllatavat (ja lääne meedias enamasti maha vaikitavat) on seal olnud ennegi, sestap see Kurdi mingi pooliseseisev/autonoomia lahendus Süürias võib-olla polegi nii väga ulmeline midagi. Sealse olukorra mõistmist raskendab kahtlemata lääne meedia ja riikliku propaganda loodav kuvand Assad-lapsesööja (mitte et ta ingel oleks) ja seetõttu kipub tavaliselt mõnigi variant kohe prügikasti minema.

Kapten Trumm kirjutas: Assadi ja kurdide soojade suhete taga on natuke rohkem kui sunniitidest vaenlane. See läbikäimine pärineb juba ammusest ajast, sest arvata võib, et üks allikaid kurdi sõjavarustusele olidki Assadi varud. Seega õnnetuseks on seal peamine kurdi iseseisvuse toetaja olnud just Süüria (Süürias omasid kurdid kultuurautonoomiat).

Pole Assadidest kui lahketest kurdide iseseisvuse ja kultuurautonoomia toetajatest midagi kuulnud. See, et nad nüüd on sunnitud läbirääkimistesse asuma ja autonoomiast rääkima, on vajalik, et Süüria tema endistes piirides kestma jääks. Vaatamata venelaste, iraanlaste, Hezbollah' tugevale toetusele on diktaator üsna jamas seisus. Kurdid on relvaga õigusi ja vabadust juurde võtnud. Süüria võimud on kurde arabiseerinud, ümberasustanud jne sarnaselt sellele, mida Türgi kavatseb Oliivioksa operatsiooniga saavutada - tõrjuda kurdid relva jõul oma asualadest eemale ja asustada see 3,5 mil süürlasest põgenikega.