Eetri juures on kõige ohtlikum, et kauasel säilitamisel võivad pudelis tekkida peroksiidid - ülitundlik lõhkeaine. Kui kaua seisnud eetripudeli korgi juures on märgata kristalle, ei tasu seda pudelit torkida, vaid helistada 112. Aga näiteks Hitleri kättemaksu - Multicari - käivitamisel oli üks standardprotseduur: õhupuhasti kaas maha - ise rooli - vasaku käega lahtisest uksest eetrit õhupuhastisse ja parema käega starterit. Läks küll. Eelsoojendusküünlad põlesid kiiresti läbi ja uusi saada polnud.
Küsimuses olnud mootoril oli siis tahma ladestumine väljalaskesse. Plahvatus viis selle klappide vahele. "Pehmem" variant minu pakutust.
Aga solkbensiinist. Pliivaba bensiin peab vastama standardile EN 228. Kusjuures selle standardi teadasaamiseks peab selle OSTMA!
http://www.evs.ee/eelvaade/evs-en-228-na-2013-et.pdf
Autorikaitse (!) on tähtsam kui iga tarbija õigus teada, mida talle müüakse!
Midagi on siiski võimalik leida:
http://www.analiit.ee/index.php?option= ... 48&lang=et
Üks komponent selles kemikaalide segus, mida bensiini nime all müüakse, on alkoholid. Sealhulgas metanool ehk "puupiiritus". Korrodeerivad, mürgised ja vett siduvad, samuti mõnedele plastidele ja kummile halvasti mõjuvad ained. Näiteks kui lennukimootorile on antud autobensiini kasutamise sertifikaat, siis tingimus on, et alkoholisisaldus selles bensiinis ei oleks üle 1%.
Kontrollida saab bensiini alkoholisisaldust lihtsalt. Mõõdunõu täidetakse märgini veega. Siis lisatakse samapalju bensiini. Loksutatakse ja lastakse seista. Kui vee tase on tõusnud, sisaldas kütus alkoholi (või juba alkoholi ja vee segu).
Eestis müüdavast bensiinist on seniste kogemuste põhjal Leedus toodetu valmistatud Vene fossiilsest toorainest ja alkoholi ei sisalda. Soomest toodus aga on kuni 10% alkoholi. Muidugi võib olukord muutuda, seega tasub kütust kontrollida. Tolueen (toluool), naftaleen (naftaliin) ja veel mõned "toredad" ained võivad samuti bensiinis sisalduda. Neid saab aga määrata vaid laboris. Hea nina puhul ka lõhna järgi.
