Tõlgin siia ära akf! oleg`i poolt viidatud USA 3- tärni kindrali (erus) Mark Hertling`i analüüsi Vene- Ukraina sõja hiljutistest sündmustest ja sellest, mis ees võib oodata. Algne tweet koos järgnevatega on siin:
https://twitter.com/MarkHertling/status ... 5TPiytRQegVõtmeteemad: sõjajõu taasloomine/ "Regeneration" ja eesootav kurnamissõda.
USA rahvusliku julgeoleku nõunik/ NSA Jake Sullivan ütles et Venemaa tahab keskenduda edaspidi Donbassile... Ida- Ukraina osa, kus on sõditud juba alates 2014. aastast.
Tundub tõenäoline, aga seal taga on rohkemat. Ma ei oota venelaste "frontaalrünnakut" Donetski ja Luganski oblastitele, vaid pigem nende ümberhaaramist Põhja- ja Lõuna poolt. Ja võimalik et isegi rohkemat.
Venemaa esialgsed strateegilised eesmärgid olid purustada Ukraina sõjavägi ja allutada elanikkond.
Nad EI LOOVUTA juba vallutatud alasid Põhjas... teed Harkivist Izjumi.
Endiselt on alles soov kontrollida Donbassi, samuti soovivad nad endale Aasovi- ja Musta mere rannikuala.
Rannikualadel on Idas käinud kõva võitlus Mariupoli ja Berdjanski pärast, samuti Läänes Hersoni ja Mõkolajivi pärast.
Lõunas saavad venelased logistilist tuge oma baasidest Krimmis.
Kuid Lõunas tahavad venelased saavutada enamat - palju enamat.
Venemaa tahab endiselt Odessat... ja veelgi enamat.
Ma arvan, et plaan on "hoida positsioone Idas, pressida Lõunasse Harkivist ja Izjumist suunaga Dnipro linn, vallutada Mariupol, pressida Lõunast piki Dnepri jõge Dnipro linna suunas ja rünnata ka merelt suunaga Odessa peale... ja sealt veel edasi?"
Küll vähemambitsioonikas, kui esialgne plaan... kuid siiski toob välja puudused, nagu ebapiisav hulk vägesid antud ülesannete täitmiseks, logistilise toe planeerimine, geograafiliste olude- ja Ukraina sõjaväe tundmine (understanding), Ukraina sõjaväe võimekuse teadmine (knowledge).
Ma ennustan - taaskord - Venemaal saab kõige sellega olema paras väljakutse.
Viimastel päevadel oleme me kuulnud, et Vene väed Kiievist Põhjas "taanduvad" või "paiknevad ümber".
Mõlemad need terminid viitavad eelnevalt määratud plaanile.
Midagi sellist Kiievist Põhjas küll ei toimunud.
Sealsed vene väed kurnati ära ja aeti minema (mauled, routed).
Vene väed - erinevad liigid (types) - on kandnud üle mõistuse kaotusi. Mõningad hinnangud pakuvad manööverüksuste kaotusteks 10- 15%, ma ise pakun et pigem 30-50%.
See pole mingi arvutimäng... üksused ei lähe lihtsalt ühest kohast ära, et hakata teises taas sõdima.
Ukraina KaMin hindab venelaste kaotusteks 18000+ sõdurit ja 700 tanki hävitatud või hõivatud. Mulle kui vanale soomusdiviisi ülemale on need numbrid täiesti hoomamatud.
USA väed läksid Lahesõtta 400K+ sõduriga ja hunniku tehnikaga... kujutage nüüd ette selliseid kaotusi siis.
See toob mind sellise mõiste juurde, nagu "taastamine" (Reconstitution) - doktrinaalne mõiste, kirjeldamaks üksuste "ümberkorraldamist" (Reorganizing) (kas teisteks üksusteks või väljakurnatud üksustest uue üksuse kokkupanemist) koos võimekuste "taasloomisega" (Regeneration) (kui on kaotusi juhtide hulgas, sõdurite hulgas, varustuses ja vahendites).
See on raske, vahel isegi võimatu.
USA armeel on olemas doktriin "taastamise" kohta ja seda on erinevates sõjateaduse asutustes põhjalikult uuritud. Õnneks ei ole me pidanud seda kunagi sõja tingimustes tegema, aga me harjutame seda oma väljaõppekeskustes.
"Taastamise" puhul mõned asjad mida silmas pidada:
- juhtimisahela seisukord
- isikkoosseisu kaotused
- varustuse valmisolek taas lahingusse minekuks
- kasutamiseks kohe saada olevad kuluvahendid isikkoosseisu ja varustuse jaoks
- tuvastatud väljaõppevajadused, vältimaks varasemaid tehtud vigu
Venemaa saab kõigis neis punktides hindeks "2"
Arvestades Venemaa kaotusi ülemate hulgas, sõdurite hulgas, lahingusse mineva tehnika- ja kuluvahendite kohutavat olukorda, üksuste äärmiselt kehva väljaõpet - see "taastamine" saab olema väga raske.
Sa ei saa lihtsalt võtta ja saata sellist "taastatud" üksust tagasi lahingusse ja oodata teistsugust tulemust.
Defense Intelligence Agency hinnangul on venelased selles sõjas juba rakendanud 60-70% oma lahinguüksustest. Venemaal seisab kohe ees ka uus ajateenistusse võtmine, mis tähendab ka vanade ajateenijate peatset reservi minekut.
Mulle tundub, et Venemaa ei saavuta selle sõja pidamiseks head seisu mitte niipea.
Veel üks detail. Vene sõdurid on juba kuude kaupa Valgevenes välioludes elanud, lisaks veel 6 nädalat ägedates lahingutes.
Füüsilised, mentaalsed, psühholoogilised ja emotsionaalsed faktorid on hakanud oma mõju avaldama.
Paljud on sooritanud kriminaalkuritegusid.
Minu hinnangul - nende sõduritega on kogu lugu.
Lisame siia veel midagi, millest ma varemgi olen rääkinud - transport/ logistika (Movement). Venemaa peab kasutama välimisi transpordikanaleid (ümber Ukraina), samas kui Ukraina saab kasutada seesmiseid (siseriiklike). Teekond ümber Ukraina on umbes 1400 miili/ 2253 km - see on sama pikk maa, kui Bostonist St- Louisi.
Muidugi ka Ukraina sõjavägi ja maakaitseüksused on vatti saanud... aga neil on massiivne elanikkonna, poliitikute ja teineteise toetus. Ja nad võitlevad oma kodumaal. Nad saavad varustust juurde, kuigi aeglaselt - see peab paranema.
Selline on siis pilt, kui me mõlemad riigid joonele paneme:
Venemaa
- tõenäoliselt ei ole parandanud mitte ühtegi oma paljudest probleemidest
- nende üksused on äratrööbatud ja neile on vähe asendust
- nende logistika on kehv ja läheb veel kehvemaks
- nad ründavad ikka veel vähemalt kolmel suunal ja tundub endiselt puuduvat keskne juhtimine
- üleskutsed moodustada sõjakuritegude tribunal
- kõige tähtsam- nad kohtavad Ukraina sõjaväe, maakaitsjate ja tsiviilide vastupanu, kes muutuvad järjest vihasemaks tulenevalt sõjakuritegudest, mida venelased on korda saatnud
Ukraina
- samuti lahingutest trööbatud, kuid säilitavad suurepärase initsiatiivi ja võitlusmoraali
Nad on kandnud kaotusi, kuid eeldatavalt palju väiksemaid, kui venelased
- nad saavad kasutada sisemisi transpordikanaleid ja neil on elanikkonna- ja liitlaste tugi (suurem, kui enamus oskab arvata)
- parem tsiviil- ja sõjaväe juhtkond
- Ukraina peab vastu seisma Venemaa rünnakutele mitmest suunast, seetõttu peavad suutma kiirelt oma vägedega manööverdada
- logistika, varustuse ja isikkoosseisu "taastamine" (Regeneration) saab Ukrainale olema sama tähtis, kui Venemaale, sest seda nõuab taoline kurnamissõda.
Kokkuvõtteks - tsiviilkaotused ja sõjakuriteod mõjutavad Ukrainat, kuid nad võitlevad edasi.
Ja ma endiselt usun, et nad peavad - ja nad teevad seda - alistama või isegi purustama vene armee.
. Ühesõnaga. Nii palju, kui mulle paistab, siis Iljitsi pole venkud seni tõsisemalt rünnata üritanud. Azovstalini pole nad sisuliselt jõudnud, sest lahingud käivad kompleksi lähikvartalites suht iga maja pärast. Seni on vabandanud aeglast edasiliikumist sellega, et säästavad tsiviliste (homeeriline naer). Nüüd tööstuskompleksini jõudes tekib dilemma - millega edasi vabandada. Ilmselt tuuakse lauale väited, et Azovlased on tsivilistid kaitsekilbiks tehastesse vedanud. Eks näeb. Kuna progress muudel rinnetel kesine, siis alustasid venkud üleeile-eile-täna (videod viitega - ei ole kindel) rünnakut Sadamakompleksi, kui kõige nõrgema kaitsesõlme vastu. Tungiti piirkona eramajade piirkonda umbes siin 47.070938373511034, 37.473260369560684, nuteti azovlaste salakavala taktika üle (et peitsid end ja lasid ositi vastase endast mööda, ja vot siis avasid tule).