Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Dr.Sci]

Kui ma seda delfi graafikat originaalis nägin siis esimene mõte oli saata graafik kohapeale asjaolusid täpsustama...
Ja alumisel fotol sellisena mrepõhjas olevat laeva pole võimalik pildistada.

Seal all on kusagil suurem rebend.

Kui laev on merepõhjas peaaegu tagurpidi, siis peaks põhjas olev rebend olema väga lihtsalt avastatav.

Ma millegipärast kujutasin varem ette, et laev lebab külili, umbes nagu sel pildil:

Kas tõesti on nii palju liikunud, et nüüdseks juba põhi peaaegu et ülespoole vaatab?

[John]

Aitäh!
Väga palju liikunud siis polegi. Käis just siit kuskilt läbi, et mingi arvamuse kohaselt olevat visiir kukkunud vöörtäävi otsa ja sinna kinni jäänud (ja lahti tulnud alles siis kui laev külili keeras). Siin pildil on pirnvöör ilusti suurelt näha, no ma tahaks teada, kuidas mingi asi selle otsa kinni saaks jääda. Hulk pilte visiirist koos sellel oleva mõlgiga on siin: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=69824801
Huvitav, miks see visiir siiamaani Rootsis vedeleb, miks seda Eestisse pole toodud? Tegelikult oleks küsimus seegi, et kui vrakk merest üles tõsta, kuhu riiki see veetaks?

Kusjuures huvitav on, et kuna ta oma raskuskeseme tõttu vajub pealisehitis vaikselt aga kindlalt pidevalt edasi siis ei ole vrakk leidnud senini stabiilset asendit. Eeldusel, et muda alt ei tule tahkem kiht vastu mis moodustaks piisavalt tugeva baasi et ta stabiliseerida siis lõpuks suudab ta ennast keerata peaaegu täiesti nö "pea peale". No vahemikus 140-160 kraadi. Sisuliselt tähendaks see, et eeldusel kus enamik korruseid ei varise kokku muda vastusurve ning vraki enda raskuse peale surumisel siis laeva sisenedes saad sa minna maa alla! Üks väheseid juhtumeid kus minu teada on selline asi võimalik on Russalka. Jah seesama kellele on see mälestusmärk Tallinnas. Nimetatud laev pani otsejoones samuti mudasse põhja ning tänu sellele on ta peaaegu püstloodis põhjas niivisi, et pool kere on maetud (täispikkus 63meetrit). Lähed keskelt sisse siis edasi vööri poole minnes oled sa merepõhja sees.

Kuradi kurat, et nad neid laipe sealt õigel ajal välja ei tõmmanud. See asjaolu, et nad laibad alla jätsid oli minu jaoks moment kus astusin ka Estonia vandenõu klubisse kuna see ei ole normaalne. Nende samadel 30-40 minutit Rockwater materjalidel (originaal 70h-st) on küll hardcore materjalid välja lõigatud KUID isegi siis vaatasin nüüd alles eile need uuesti üle ning isegi peale tsensuuri käivad nii kapteni sillal kui ka teises kuuenda deki kajuti materjalis aeg-ajalt käed-jalad-pead kaadritest läbi. Minu jaoks kõneleb see asjaolust, et õigel ajal sisse minnes ei saanud sa paari meetritki minna ennem kui keegi või kellegi jupp sulle vastu hõljus. Kuradi raske oleks ikka olnud võtta neil kraest kinni, pista kotti ning saata trossi otsas üles? Sukeldumiskambrid alla, et ei peaks pidevalt mehed dekompi tegema iga põhjaaja järel, brigaadid vahetustega tööle ning enamik jäänuseid oleks sealt kätte saanud tänu laevatüübi avatud olemusele. Autoteki alusetele sai ligi kerelõikusega, mida ka tehti kuna seal dokis olid Rockwateri lõigatud ligipääsud ilusti näha. Isegi ettekäändel, et kuna autotekk on ebastabiilseid masinaid täis siis on vaja saata mereväe tuukrid autotekki läbi otsima oleks saanud vabalt saata oma lõhkamis ning lõikamistööde saatel seda salakaupa eemaldama mida nad nii kui nii tegid. Kurat teab, seal võib vabalt olla mõni õnnetu rekka või autojuht kes jäi masinasse magama kuna autoteki ligipääs oli ametlikult keelatud, mitteametlikult aga ehtsad 90ndad: bardakk. Nende leidmisega oleks mereväe tuukrid veel kiita/medaleid ka saanud kuigi põhi eesmärk hoopis teine... Enam-vähem puhastatud vrakk oleks ka uudishimulikele Darwini auhinna kandidaatidele tähendanud, et on jälle üks vinge objekt mida peab vähemalt korra elus külastama ja kuna laev enam-vähem tühi siis ei oldaks ka nii anaalsed oma järelvalvega. Kurat teab, vb leiaks ka hiljem osa kadunuid kes paratamatult oleks esimeste töödega kahe silma vahele jäänud.

Praegusel momendil on aga luud mis on läbi segi hunnikus sette, rooste ning kokku varisenud sektsioonide/peale kukkunud prahi all. Palju õnne nende leidmise/sorteerimisega ja sellel ei ole ka enam mõtet. Ainukesed loogilised põhjused, et miks nad laipe ei tahtnud välja tuua on minu jaoks kas emba kumba midagi lekkis/kiiritas, kartsid selle lekkimist/kiiritamist või veel nahhaalsem: kasutasid laiba hunnikut ära ettekäändeks, et kehtestada maailma karmim merehaua järelvalve, et uudishimulikud ei uuriks liiga lähedalt ei laeva keret kui ka ilmselt nüüd praeguseks "puhastatud" autotekki. Seal peaks olema kohe näha kui keegi on käinud masinaid lõikamas/õhkamas, et pääseda ligi mis iganes kaubikule või rekkale mis hoidis nende maailmas analooge mitteomavat tehnikaime. Viimane variant oleks ikka eriline ülbus: mitte ainult ei kasutatud tsiviliste elavast peas mitteteadlike inimkilbina (mida ka reaalsuses tehti) vaid kasutatakse nende laipe otseses mõttes terveks igavikuks kilbina!

[Manurhin]

Omaette küsimus ongi see nn. hauarahu. Oskab keegi selle sõna tabavalt lahti mõtestada? Ma olen juba pikka aega üritanud, aga päris selgele arusaamisele ikka ei jõua. Et kui keegi tahab Estoniale sukelduda, siis tulevad lausa täies relvastuses sõjalaevad teda ära ajama? Aga kui sukelduja(d) ära ei lähe, mis siis? Avatakse tuli? Hakatakse surnute nimel elavaid tapma? Igasugust rahu tahavad ikka pigem elavad. Kui minulgi siin mõni naaber keset ööd lööktrelliga möllama kukuks, siis loomulikult oleks ma üsna tige. Aga kas on mingitki teaduslikku tõestust, et inimjäänused nt. valu tunneks? Või kasvõi sellekohast hüpoteesigi? Mulle pole küll ühtainustki ette juhtunud. Igasugu "selgeltnägijad" ja muud uhhuud jätaks siinkohal arusaadavatel põhjustel kõrvale. Pigem on hauarahu juba väga kaugest aegade hämarusest pärit ettevaatusabinõu. Pandi lihtsalt tähele, et kui maetuid torkima minna, siis võib torkijat ja teisigi inimesi mingi müstiline "surnu needus" tabada mõne tõve näol. Vastab iseenesest tõele, kasvõi nt. katkubakterid võivad veel aastaid nakatumisvõimelistena püsida. Estonial aga minuteada nakkusohtu olla ei tohiks? Kui just mingit üliohtlikku biorelva sellega ei veetud. Nii et lõppude lõpuks on see "hauarahu" lihtsalt teatud tegelaste isiklik hirm paljastamise ees ja Eesti võiks sellelt leppelt küll südamerahuga allkirja tagasi võtta.

[Troll]

Et kui keegi tahab Estoniale sukelduda, siis tulevad lausa täies relvastuses sõjalaevad teda ära ajama?

Aga mis õigusega? Vrakk lebab ju rahvuvahelistes vetes, kus ei Rootsil ega Soomel pole mingit õigust sukeldumist keelata. Välja arvatud juhul, kui sukeldujad on nende riikide kodanikud, kes selle "hauarahu" kehtestasid, nende puhul on tegemist seaduserikkujatega.

[endee]

Hauarahuleping ise:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13117537

Punkt nr 3 tundub kahtlane, muu on ok. Kolmas punkt oleks nagu sisse pandud tollase päevakohase arutelu tulemusena a'la et pole rahaliselt otstarbekas. Võrreldes ülejäänud lepingu punktidega tekstiliselt, on see nagu sea seljas sadul.

[Kulibin]

http://valter.saask.ee/parvlaev.html

[vanahalb]

Minuteada pole Estoniale sukeldumine keelatud ja Juttu Rabe ekspeditsioonil käisid all ikka tuukrid mitte odavvariandi allveekaamera. Peab ainult jälgima et meeskond oleks nendest riikidest mis pole hauarahukokkuleppega ühinenud. Vrakk on rahvusvahelistes vetes ja Soome majandusvööndis ning soomlased valvavad seda. Tuleb öelda et nüüd on minek et seal mingit lahinguhäiret välja ei kuulutataks. Laeva otseselt sissemineku koha pealt peaks natuke mereõigust studeerima... Teisalt on see palju keerulisem kui väljast uurimine sest tuuker võib seal ära eksida või lihtsalt kuhugi kinni jääda ning siis on üks laip juures.

Eraldi küsimus on rahastamine. Kaamerat üle paadiserva riputada ei maksa suurt midagi, tuukritöõd aga maksavad. Jutta Rabet finantseeris minuteada laeva ehitanud Meyeri tehas ja eesmärk oli tòestada et laeva uputas ükskõik milline väline jõud või käparditest meremehed. Igatahes mitte ei juhtunud see laevatehase süül.
Ega Rabe ka midagi põrutavat ei avastanud. Lõppes kogu ūritus kuidagi ūldsõnaliselt et " meri muutus tormiseks ja kõik kaasavõetud hapnikuballoonid said tühjaks ja seal kohal mida uurida oleks tahtnud oli rootslaste liivahunnik ees"

Muarust on seal käimine midagi sarnast nagu tavainimesel mõnes mahajäetud nõuka raketibaasis luusimine. Huvitav ja võib midagi arvata ning oletada kuid õigete järelduste jaoks peab rohkem infot olema. Enamus sellisest infost on rootslaste käes või ära hävitatud.

[Svejk]

Koli delfisse mitte ära aja siin mingit segast vandenõumula. Kogu sinu panus on mingi sapine inin ilma ühegi infokilluta.

Ajab märksa loetavamal viisil oma juttu, erinevalt lugupeetavast. Vahemärkusena.

Ühinen.
Issanda loomaaed on kirju, aga õiglane!

http://valter.saask.ee/parvlaev.html

Selleks, et viia Estonia tasakaalust välja, et vähendada ohtlikult nende kahe tsentri vahet, oleks meil olnud vaja vähemalt kolm tuhat tonni vett, (eeldusel muidugi, et konstruktorid ei ole teinud nende laevade püstivuse arvutamisel andestamatuid vigu, näiteks, projekteerinud laeva tsentrite vaheks 1,0 m või vähem) ja seda vett vähemalt autoteki kõrgusel. Raskustsentri tõstmiseks 1 m võrra peaks autotekile pumpama vähemalt 1 m-se veekihi. See on teoreetiliselt. Praktiliselt piisaks ka vähemast kogusest, kui see paigutada ühele pardale. Kuid praktiliselt pole ka võimalik seda kogust ühekorraga laevale paigutada, seda enam et autotekile sattunud vesi peaks suhteliselt kiiresti ära voolama drenaazluukide ja- kanalite kaudu pilssi. Pilsi täitumine või täitmine veega omakorda aitab mingiks ajaks laeva stabiilsust suurendada.

Välistatud muidugi pole, et osa vett sattuski pilssi (lihtsalt targutan) - aga autotekil oleva vee ärajuhtimiseks väljaspoole parrast on spetsiaalselt mõeldud.
Ehk siinkohal autor puterdab.

.. tekitades mõlemale poole aparelli umbes 6 m kõrguse alt ülesse laieneva pilu. Aparell ise pidas veesurvele vastu ja on sellises asendis ka praegu. Arvestades laeva liikumise ja tuule suundi (laev- W, tuul- SW), võis vesi laeva tungida lainete löökidest ainult vasakpoolsest pilust, seega oli lainetele avatud kolmnurgakujuline ristlõige pindalaga 3 m2. Ja seda ainult 3-5 minuti jooksul! Tuletagem meelde: kell 1.12 kuulis motorist veel kahte-kolme lööki (visiir!) ja siis vett tulvamas läbi aparelli prao ning juba 1.15 kaldus Estonia järsku kreeni. Kas 3-4 minuti jooksul tulvas autotekile läbi kitsa pilu tuhandeid tonne vett?

See, et aparell on nimetatud asendis praegu, on võblla isegi fakt, aga millises asendis oli ta sündmuste ajal, selle kohta on erinevaid kirjeldusi.
Kirjeldatud on ava, millé suurus on 3 m2 ja mis asub tervikuna veeliinist kõrgemal ja mille põhiline, laiem osa on üleval.

Lugupeetud kaasfoorumlased, kes arutavad paremas pardas olnud augu üle, kas see on veeliinist üleval all või keskelpool (ja pooldavad vee sattumist laeva sisemusse läbi aparelliava), peavad arvesse võtma ka seda, et laev oli juba sadamast väljudes paremale kreenis.

Vastavalt kütuse, olme - ja joogivee tarbimisele vasakust poordist kreen pidevalt suurenes. Meenutagem: juba kella 23 paiku õhtul ei tahtnud ühe töölise käru koridoris liikudes enam põrandal püsida, vaid kippus seinale ronima.

[clarus]

Rahu (Kui ma õigesti aru saan näidati eile esimene osa 5-osalisest seriaalist aga akf-id on juba nugadega üksteise kõride kallal? Ootame ära kõik ikka.)

Osasid on 5 ja need kõik on väljas. Esimest osa näidati tavatelevisioonis.

https://www.dplay.fi/ohjelmat/estonia

[Kriku]

Eemaldatud:
1) 2 postitust plärtsumist;
2) 3 postitust Avo Pihast - kõik need videod on nii igal pool mujal kui ka teemas varem läbi hekseldatud. Huvilistel tuleks enne postitamst teema läbi lugeda.

[Fucs]

Uute arengute valguses võiks nüüd läbi lugeda Drew Wilsoni 2006a raamatu "Auk"
Seal on mõned asjakohased mõtted, milleni autor jõudis kolme aastase uurimise tulemusel
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf

Estonia katastroofil on kümneid hargnemisi ja kõrvalseoseid, millest paljudel on rohkem kui üks selgitus, mis ei mahu selle raamatu piiridesse. Ma ei uurinud tehnilisi ega korralduslikke aspekte, nagu parvlaeva stabiilsust või ohutusnõudeid, sest kõike seda on teistes raamatutes ja ettekannetes ammendavalt analüüsinud autoriteetsed asjatundjad. Estonia õnnetusest kirjutades hüppasin ma liikuvale rongile. Teised uurijad, kes olid juba avastanud kasulikku informatsiooni, pakkusid mulle seal ka istet. Iseäranis tänan ma rootsi ajakirjanikku ja ajaloolast Knut Carlqvisti ning merehagide uurijat Werner Hummelit ja uurivat ajakirjanikku Jutta Rabet, kes mõlemad on sakslased. Samuti tänan USA erukoloneli kindral Aleksander Einselni, Eesti endist kaitseväe juhatajat, kes aitas mul leida allikaid ja informatsiooni; Soome õnnetusjuhtumite uurimise nõukogu, kust minu küsimustele meelsasti vastati; Londoni Rahvusvahelist Transporditöötajate Föderatsiooni nende mereraamatukogu kasutamise loa eest, samuti kõiki teisi, kel jätkus minuga rääkimiseks aega.Selle raamatu loomiseks kulus ligi kolm aastat uurimis- ja kirjatööd, peamiselt seetõttu, et pidin jahtima informatsiooni riikides, kus räägiti eri keeltes ning kus avatusest saadi erinevalt aru. Olen igati püüdnud vältida ebatäpsusi ja anonüümseid allikaid. Õnnetuse keerukas iseloom ja selguse puudumine tähendavad, et ametlikke dokumente kahtlemata muudetakse ja täiendatakse; see puudutab tõenäoliselt ka käesolevat teksti.

Drew Wilson, aprillis 2006. a.

[Madis Reivik]

Ok, ma ei tegele enam kellegi personaalprobleemidega vaid püsin rangelt tehniline.
Järelemõtlemiseks ja kaasarääkimiseks paar mõtekohta:

1) Rootslased kallasid vrakile liiva (või killustikku ?). Betooni vist mitte, vähemalt mingid allikad ja ka pildid seda ei näita.
Kui nad tegid seda jälgede varjamiseks, siis eriti ei varja ju midagi ?
Kas on võimalik et seda tehti hauarahu hoidmiseks kontekstis et surnukehad pinnale ei tõuseks ja kaldale hulbiks ? Tundub loogiline ?

2) Hauarahu. Ühest küljest - sukeldumine korralike piltide tegemiseks oleks justkui mastaapne ettevõtmine ja tohutu kulukas. Teisest küljest, väidetavalt kardetakse rüüstamist. Vastuolu - mida on seal rüüstada, et oleks motivatsioon sooritada ülikulukas salajane sukeldumine ?

3) Allveelaev. Kuidas õnnestub allveelaevaga sõita kiirelt liikuvale laevale otse risti sisse, nii et ava jääb veeliiniist kõrgemale, allveelaev täiesti terveks ning kolakat keegi ei kuule ?

4) Fotod. Kas doki tegijatel on ka parema resoga fotosid või ainult still-kaadrid väriseva käega filmist ?

5) Vandenõu. Kui räägime vandenõust, siis kas kõige lihtsam viis varjata mingit totaalset ebakompetentsust/sigadust/kuritegu ei oleks mitte absurdse tõestamatu teooria ülesviskamine ? Ajame kõik allveelaeva kaela ja samas jätame kõrvale "maalähedasemad" teooriad, nt vilets hooldus või laevaehitaja ignorantsus ? Või siis - mida pean tõenäoliseks - totaalne projekteerimisviga, mis esines kümnetel (või sadadel) parvlaevadel ning mille avalikukstulemine tol ajal oleks tähendanud tohutuid kahjusid operaatoritele ja kindlustusele. Mätsiti kinni ja tasahilju "hoolduse" käigus korrigeeriti kõikidel laevadel (või siis nagu ikka, mõnel jäi korrigeerimata). See oleks ajakirjandusele paras pähkel, tuhnida läbi analoogsete laevade hoolduspaberid peale 94. aastat.

[teeline35]

Ei suutnud vastu panna ja lisan omad sendid ka;
Kõigepealt link, mis juba olnud siin;
https://www.err.ee/1140375/kurm-pealtna ... veelaevaga
Mulle jäi silma selline lõik;

See kõlab küll naljakalt, aga see auk sobib hästi sinna Estonia põhja. See seletab kõik need küsimused, mis 26 aastat on üleval olnud. Esiteks seletab ta selle, kuidas pääses vesi autoteki alla. Teiseks seletab ta selle, miks ei läinud Estonia mõne minutiga ümber. Kui suur kogus vett pääseb autotekile või muul põhjusel reisilaev kaotab püstivuse, siis ta läheb mõne minutiga ümber, vajub kreeni, aknad jäävad vee alla, purunevad laeva nii-öelda pealisehitis, mis on suurem, muutub raskemaks, vajub alla ja põhi, kus on õhk, tõuseb veepinnale ja kuna see õhk ei pääse sealt välja, siis jääb laev tundideks või isegi päevadeks veepinnale ulpima. Estoniaga ei juhtunud midagi sellist. Estonia ei läinud mõne minutiga ümber, vaid seisis püsti pool tundi. Ja kui ta siis lõpuks ümber läks, oli ta kümne minutiga põhjas.

Mind hämmastas.

...ja põhi, kus on õhk, tõuseb veepinnale ja kuna see õhk ei pääse sealt välja, siis jääb laev tundideks või isegi päevadeks veepinnale ulpima...

Kas teab keegi mõnda sellist juhust kus ümberpöördunud suur rauast laev on jäänud veepeale ulpima tundideks või isegi päevadeks? Sellisel juhul peaks olema lootust 1905 aastal toimunud Tsushima merelahingus uputatud vene soomuslaevade veepealt leidmiseks. Nii mitmedki keerasid enne uppumist kiilud üles. Ainult, et pealtnägijate kirjelduse kohaselt püsisid niimaoodi mõned minutid ja siis vajusid põhja. Allveelaeva teooria ei kannata üldse mingisusgust kriitikat. Pole loogiline, et allveelaeva tõsine vigastus suudeti niivõrd täielikult varjata, mitte ühtegi piuksu! Samal ajal kui Estonia uppumise asjaoludest tuleb erisuguste teooriate kinnitamiseks intervjuusid selle sündmusega seotud või väidetavalt seotud inimestega nagu vändrast saelaudu. Seda hoolimata, et tõeliste asjaolude varjamiseks väidetavalt on kõrvaldatud isegi pääsenud olulisi tunnistajaid.
Õnneks on mõistlikumat juttu ka;
https://www.err.ee/1140595/ttu-inseneri ... e-teoorias
Nagu siin mitmed akf-d on märkinud on infot vähe.

"Selle ava täpne asukoht on natuke ebaselge. Kui videost jääb esimene mulje, et ta (auk – toim.) on Estline kirja lõpus, siis video vaatamisel tekkis, et E tähest eespool. See on selle teksti alumises ääres ja kusagil alumise E juures. /.../ See on enam-vähem see piirkond, kus see auk on. Samas kõik need punased täpid märgivad sellest piirkonnast pääsenud. Kui siin oleks auk, kust voolas sisse 6000 tonni vett, siis on raske arvata, et siit oleks keegi jõudnud pääseda," rääkis Tabri.

Augu päritolust

Tabri sõnul on tema esimene oletus, et auk tekkis, kui laev vajus vee põhja. "Laev kaalub 12 000 tonni. Selle augu tekkimiseks on vaja ligikaudu 500 tonni. Ilmselgelt, kui põhi on ebatasane, siis sellest piisab, et auk tekitada," märkis Tabri.

Minu arvates pole ühegi laeva konstruktsioon nii jäigaks konstrueeritud, et laeva ükskõik millise asendis konstruktsioon läbi ei painduks. Laeva uppumisel ja ebatasasel merepõhjal lamamisel tekkinud pinged on laeva keret niipalju väänanud. et neid kortse ja avasid on tõenäoliselt mujalgi. Igal juhul oleks mõistlik avada uus uurimine koos vrakile sukeldumistega ja sonariuuringutega. Fikseerimaks laeva olukorda ja asendit ning miks mitte ka püüda välja selgitada, kes olid laeva uppumise hetkel kaptenisillal. Kui see üldse võimalikuks osutub. Kaptenisild võib olla osaliselt lõmastunud ja setteid täis,

[manjabes]

1) Rootslased kallasid vrakile liiva (või killustikku ?). Betooni vist mitte, vähemalt mingid allikad ja ka pildid seda ei näita.
Kui nad tegid seda jälgede varjamiseks, siis eriti ei varja ju midagi ?
Kas on võimalik et seda tehti hauarahu hoidmiseks kontekstis et surnukehad pinnale ei tõuseks ja kaldale hulbiks ? Tundub loogiline ?

See liiv oli minu mäletamist mööda betooni valamise ettevalmistuseks mingil moel

3) Allveelaev. Kuidas õnnestub allveelaevaga sõita kiirelt liikuvale laevale otse risti sisse, nii et ava jääb veeliiniist kõrgemale, allveelaev täiesti terveks ning kolakat keegi ei kuule ?

Jutt ei olegi ju "laupkokkupõrkest", selleks on see väike auk seal kaugelt liiga väike. Ka näiteks sinu suurim sõber, kelle aadressil sa siin sõna võtsid, rääkis tüürpindadest. See on küll siiski küsimärgiga teooria, aga pisut usutavam. Ja ei pruukinud ju olla pahatahtlik rammimine, (juhul) kui tõesti see allveelaev saatis misiganes põhjusel Estoniat, siis tormisel merel võisid kogemata kokku saada. Kolakatest - on ju paljude pääsenute tunnistused kriipimisest-paukumisest jne. Seni on kõik pandud tormis põhjalukuta loksuva visiiri arvele.

5) Vandenõu. Kui räägime vandenõust, siis kas kõige lihtsam viis varjata mingit totaalset ebakompetentsust/sigadust/kuritegu ei oleks mitte absurdse tõestamatu teooria ülesviskamine ? Ajame kõik allveelaeva kaela ja samas jätame kõrvale "maalähedasemad" teooriad, nt vilets hooldus või laevaehitaja ignorantsus ? Või siis - mida pean tõenäoliseks - totaalne projekteerimisviga, mis esines kümnetel (või sadadel) parvlaevadel ning mille avalikukstulemine tol ajal oleks tähendanud tohutuid kahjusid operaatoritele ja kindlustusele. Mätsiti kinni ja tasahilju "hoolduse" käigus korrigeeriti kõikidel laevadel (või siis nagu ikka, mõnel jäi korrigeerimata). See oleks ajakirjandusele paras pähkel, tuhnida läbi analoogsete laevade hoolduspaberid peale 94. aastat.

Mis huvi oleks sel juhul Rootsi valitsusel seda kõike kinni mätsida? Lollid sakslased projekteerisid ja ehitasid, lohakad eestlased opereerisid, süütud rootslased kannatasid. Aga ei, komisjoni juht viskas asja ees teist taga Atlandi luku merre tagasi mingil hägusel põhjusel. Oleks olnud jällegi hea otsene tõend millega lollid ja lohakad nägupidi oma loiku suruda ju?

[smr]

Rootsi seriaal tuleb ka Kanal2 eetrisse https://www.postimees.ee/7074567/estoni ... 2-eetrisse