Süüria sündmused tekitavad USA ja Türgi sõjalise kokkupõrke hirmu
Kadri Veermäe
kadri.veermae@epl.ee
Türgi ründab Süürias kurdi võitlejaid ja tahab järgmiseks tungida piirkonda, kus praegu paikneb ka USA sõjaväelasi.
Rahvusvahelisest kriitikast hoolimata jätkas Türgi nädalavahetusel Süürias kurdide enklaavi ründamist. Ankara väitel on 20. jaanuaril Afrinis alustatud operatsiooni „Oliivioks” käigus tapetud üle 400 kurdi ja äärmusühenduse Islamiriik (ISIS) võitleja.
Türgi õhu- ja maavägede rünnakud on avanud seitse aastat väldanud Süüria kodusõjas uue rinde ja halvendanud Türgi suhteid NATO-liitlase USA-ga.
Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan on lubanud puhastada ka Afrinist idas asuva Manbij piirkonna, mis on samuti kurdide kontrolli all. Afrini ja Manijt eraldab Süüria opositsioonivägede käes olev ala. Üleeile kutsus Türgi USA-d üles viivitamatult oma sõjaväelased Manbijst eemale toimetama, sest Ankara kavatseb seda järgmisena rünnata.
USA-l on Süürias ligi 2000 sõjaväelast. Väed on paigutatud ka Manbij linna ja selle ümbrusse, et mitte lasta sealsetel Türgi ja USA toetatud mässulistel teineteise rünnata.
USA tunnustas mõlemaid
USA välisminister Rex Tillerson püüdis möödunud nädalal näidata poolehoidu mõlemale praeguse vastasseisu osapoolele, tunnustades nii Türgi õigustatud julgeolekumuret kui ka mitmerahvuselisi võitlejate ühendusi, kes Süürias oma kodukanti kaitsevad. Türgi teatas eile, et USA olevat nõustunud lõpetama kurdide relvadega toetamist, kuid Washington pole seda väidet kinnitanud.
Mõlemaid kurdide alasid kontrollivad kurdi YPG omakaitseväed, mille poliitiline väljund on Demokraatlik Ühtsuspartei (PYD). Ankara peab neid 1984. aastast Türgis keskvõimu vastu võidelnud ja keelustatud Kurdistani Tööpartei kohalikuks käepikenduseks.
YPG väidab, et neil pole PKK-ga mingeid otseseid sidemeid, ja seda väidet toetab ka USA. Kurdi võitlejad on USA õhulöökide abiga aidanud Süürias islamiste välja ajada tuhandetelt ruutkilomeetritelt ja mänginud otsustavat rolli ISIS-e vastases võitluses. Kuid USA liitlane on ka Türgi, kes omakorda on süüdistanud samade vaenlaste vastu sõdivaid kurde ning takistanud araabia-kurdi võitlejail Süüria põhjapiiril kontrolli enda kätte võtta.
Osa analüütikuid juhib tähelepanu, et Türgi etteheidetes peitub ka tõetera, sest Süüria kujutas endast peaaegu 20 aastat PKK võitlejatele turvalist pelgupaika. Peale selle toetas toonane riigipea, praeguse presidendi Bashar al-Assadi isa Hafiz al-Assad Iraagi ja Türgi ärritamiseks sealseid kurdide ühendusi. 1998. aastal Damaskuse poliitika muutus, PKK kuulutati terrorirühenduseks ning teisedki kurdide parteid ja ühendused keelustati. Viis aastat hiljem sündis Süürias PYD. Türgi nimetab seda otseselt PKK loodud erakonnaks, kuid teiste allikate järgi on tegemist pigem kurdi separatistide liiduga.
Venemaa heakskiidul
Türgi väitel olevat Süürias praegu kurdide kontrollitavad alad tegelikult terroristide käes ja nende võimu suurenemise vältimiseks korraldatudki praegune sõjakäik. Selle võis ajendada ka USA hiljutine teade, et riik kavatseb aidata kurdi võitlejatel luua 30 000-pealist piirikaitsejõudu. Uudis tekitas Türgis ärevust ja viha. Erdoğan nimetas piirikaitsejõude terroriarmee loomise katseks ja lubas selle lämmatada. Kavatsuse mõistis hukka ka Venemaa.
Venemaa, kes on piirkonnas võtmetähtsusega tegelane, on lubanud end sellesse konflikti mitte segada ja toimetanud oma väed piirkonnast kaugemale. Ent kui Türgi hakkas Afrini ründama, pidi õhurünnakud siiski heaks kiitma ka Moskva, sest Venemaa kontrollib enklaavi kohal olevat õhuruumi. Ekspertide sõnul on Venemaa eesmärk tekitada NATO liikmete Türgi ja USA vahel vastasseis, ühtlasi saab värsket konflikti kasutada Ankara ja Moskva suhete lähendamiseks.
Lähis-Ida poliitika professor Gareth Stansfield kirjutas eile Guardiani arvamusloos, et kurdidele näitavad praegused sündmused veel kord, kuidas lääs neisse suhtub: vajaduse korral nagu liitlastesse, aga siis, kui vajadust parajasti pole, unustatakse sõprus kiiresti.
Stansfield rõhutas, et Afrini lahingust ei õnnestu lääne valitsustel tõenäoliselt sama kergesti üle vaadata kui Iraagi kurdide iseseisvusreferendumist. „Lääs peab lõpuks esitama endale ebamugava küsimuse: mida me Lähis-Idas saavutada tahame?” tõdes Stansfield. Kurdi küsimus võib eksperdi arvates avaldada tugevat mõju nii Türgi, Iraagi kui ka Iraani sündmustele.
Türgi ja kurdi kogukonnad tülitsevad ka Saksamaal
Nädalavahetusel toimus Saksamaal Kölnis suur meeleavaldus, kus umbes 20 000 kurdi ja nende toetajat avaldas meelt Türgi pealetungi vastu Süürias. Möödunud nädala jooksul oli riigis hulk väiksemaid meeleavaldusi ning kohalike türgi ja kurdi kogukondade konflikte. Türklasi elab Saksamaal umbes kolm miljonit, kurde ligi miljon.
Peale selle on Saksamaal teravaks kõneaineks saanud relvaeksport, sest avalikkuse ette jõudnud kaadrites ründavad Türgi väed kurde Saksa tankidega Leopard 2. Afrini operatsiooni ajal kaalus Saksa valitsus parajasti järgmisi relva- ja tankimüügitehinguid. Lõplik otsus jäeti teha järgmisele valitsusele, mille moodustamise kõnelusi Saksamaal praegu peetakse.
Möödunud nädalal jõudis Saksa meediasse uudis, et kuigi sotsidest ja konservatiividest koosnev eelmine valitsus oli lubanud relvaeksporti vähendada, suurenes see viimase nelja aastaga rekordilise tasemeni. 2014. aastast saadik kiitis Saksamaa heaks 25,1 miljardi euro eest relvatehinguid, kusjuures relvaeksport väljapoole Euroopa Liidu ja NATO riike suurenes varasema nelja aastaga võrreldes 47%.
