www.militaar.net

Esialgu oleks suurem prioriteet ikka iseliikuvad haubitsad ning õhutõrje.

Täpselt nii. Koreast tilkus infot, et Soome KJ ostab 48 tk Korea K9 iseliikuvaid haubitsaid, see oleks loomulik valik ka Eestile, soomlastega koos oleks ka hooldust ilmselt llihtsam korraldada.

Tegelikult on valikuid, kellega koostööd teha selles vallas mitmeid. Lätlased plaanivad osta iseliikuvaid (tõenäoliselt M109), Leedukatel on juba esimesed PzH 2000 kohal, pluss siis muidugi Soome K-9. Muidugi parem oleks kui kõigil oleks sama süsteem. Üldse võiks see koostöö balti riikide vahel laiem olla. Praegu on kolm riiki, kellel on kõigil erinevad jalaväelahingumasinad, erinevad soomustransportöörid, erinevad suurtükid jne.

nimetu kirjutas:Tegelikult on valikuid, kellega koostööd teha selles vallas mitmeid. Lätlased plaanivad osta iseliikuvaid (tõenäoliselt M109), Leedukatel on juba esimesed PzH 2000 kohal, pluss siis muidugi Soome K-9. Muidugi parem oleks kui kõigil oleks sama süsteem. Üldse võiks see koostöö balti riikide vahel laiem olla. Praegu on kolm riiki, kellel on kõigil erinevad jalaväelahingumasinad, erinevad soomustransportöörid, erinevad suurtükid jne.

See on jah üsna hämmastav, kuidas me suudame praktiliselt kõigi hangete juures eri-relvasüsteeme juurde jõuda

Ma ei imestaks kui me isegi käsitulirelvad suudaksime erinevad hankida.
100 miljoni eest saaksime Leedukate eeskujul paar lahjat NASAMS patareid. Ei oska öelda kas see oleks meie jaoks piisav. Kuigi nagu ma aru saan, siis Lätlased võivad selle tehinguga liituda. Sellisel juhul võiks meilegi üsna kasulik olla üks ühishange korraldada.

nimetu kirjutas:Esialgu oleks suurem prioriteet ikka iseliikuvad haubitsad ning õhutõrje.

Uus valitsus lubas ju suure suuga, et puuduvate võimekuste hankimiseks tuleb lisaraha. Iseliikuvad suurtükid on juba 2% sees, seega lisaraha eest saab midagi muud.

Pikamaa tankitõrjes saab näha, kas suudame erineva valiku teha kui Soome, Läti, Leedu ja Poola

Siin üle 500 lehekülje lennukaid ideid ja progressiivseid nõuandeid. Ma siiski raputaks natuke jääd vahele - puuotsa ronimist tuleks siiski alustada tüvest. Minu tagasihoidlikul hinnangul on isegi nii lihtsa süsteemi, nagu seda on kuuerattaline plekist karp, väljaõpe kulgenud üle kivide ja kändude. Samuti julgen kahelda, kas keevisliidest ja vinkelrauda sisaldavad "parendused" ikka on valmistajatehasega põhjalikult läbi arutatud. Ootaks ja vaataks nüüd CV väljaõppe tulemused ära - võite all käinud meestelt küsida, et kui hästi õnnestus motoriseeritud sõjapidamine juba väljaõppe käigus B kategooria juhtimisõiguse omandanud või enne väljaõpet ikkagi juba mitu korda vanaema Ford Fiestaga sõinud juhte kasutavatel brittidel. Ja ega kergmotoriseeritud jalaväe rühma- ega jaoülem peagi kasutatavst tehnikast muud teadma, kui et kuhu istuda saab...

Ehk - kõik kes tahavad soomusmanöövrivõimekust parendada kandideerivad nüüd soomukijuhi vakantsetele ametikohtadele, teenivad paar aastat, siis paar aastat sihturina, sealt lintidega masina peale või jaoülemaks ja peale seda siia kogemusel põhinevaid kommentaare kirjutama.

Läbi kivide ja kändude kulgevad sellised asjad mitte seepärast, et "kuurattaline plekist karp" on midagi üleloomulikku, vaid keerukate asjade õpetamisel hakkavad avalduma meie personalisüsteemi nõrkused, eelkõige süsteemse õppekirjanduse traditsiooni nõrkus ning know-how koondumine üksikute inimeste juuste alla.

Kes seda ei usu, soovitan veelkord tutvuda USA armee mehhaniseeritud alade väljaõppeaegadega.
See, millisel kohal istus BMP-1's mis asjamees jaos, pidi selgeks saama juba keskkoolis sõjalise algõpetuse tunnis ja väeosades oli selline asi põhjalikult reguleeritud välimäärustike ja eeskirjadega, polnudki seal midagi põnevat avastada, vaid tuli paberi järgi asi ära drillida.

Vastavates riikides on taoline praktika pikk ja põhjalik. Mul on nt kodus riiulis USA armee mehhaniseeritud tankitõrjerühma (tanki veermikul liikurkahurid) lahingutegevuseks, aastast vist 1942 (reprint, aga originaal oli suure sõja tarbeks).

Analoogne kirjandus on meil äärmiselt nadi või puudub sootuks. Sellest ka probleemid, et miks õppustel nähakse imeasju - kasutaja on küll õpetatud relvasüsteemi käsitsema, kuid tal puudub selge teadmine taktikalistest nüanssidest.

Avatar
Teema pealkiri: Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4PostitusPostitatud: 02 Dets, 2016 0:34
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Veebr, 2009 22:30
Postitusi: 897
Hunnik detailseid ja vähemdetailseid pilte 2015 Taile tarnitud Oplotide viiesest partiist:
http://thaidefense-news.blogspot.com.ee ... t-2-2.html

Raport Arseniku liftist. Ma sellest aretatud teooriast suurt ei arva, aga raport ise võib ju audentne olla ja vahest pakub huvi:
http://www.ukrinform.ua/rubric-society/ ... s-dnr.html


Vaatasin neid Tai Oploti pilte ja mul tekkis mitu küsimust. Vabandan ette kui on rumalad, sest pole just kõige teravam pliiats raske raua koha pealt
- Pildid kus mehed on torni otsas - kas metalli valu peabki selline krobeline/auklik/robustne olema? Minu teadmised piirduvad peitlite tasemega ja seal tähendab see mittekvaliteetsust...
- See julmsuur radari(võimisiganes junn see seal torni otsas on) ekraan on ju niii pirakas, et see lausa kutsub pooletollisega varustet meest sinna ühe laksu tõmbama?
- Miks osad tankid on kummipatjade ja roomiku kaitseplaatidega varustatud, osad mitte? Kas osasid tanke ei lubata maastikule ja osasid tee peale? Eri otstarbega?
- Kaptenihärra kilkab siin, et iga reamees saab sellise juhtimise/opereerimisega peale väikest koolitust hakkama. Vaatan neid sisemuse pilte, näen seal tohutut hulka nuppe/lüliteid/ekraane ja pean endale tunnistama, et mu meelest see nüüd küll niisama lihtne pole, kuigi ma olen ka ikka mõne aasta koolipinki nühkinud. Kaua sellise kolaka meeskonna õpetamine reaalselt aega võtab, et sellega lahingolukorras ka mingisugust tegevust arendada?
Ikka parimate soovidega

Soomes ja Venemaal majandavad tankidega ajateenistujad, nii et väga raketiteadusega tegu pole. Või viieaastadt kõrgkooliprogrsmmi eeldava asjaga, nagu mõni korüfee siin on pajatanud..

Kui natukene süveneda, siis ei ole seal midagi ülemõistuse keerulist. Neid võib vaadata grupina seadme/ülesande järgi, ning asi muutub hoobilt lihtsamaks. Samamoodi on lennukites olevate nuppude ja näidikutega. Kui sa tead nende üldist otstarve, siis on seda kõike palju lihtsam hoomata.

nimetu kirjutas:Kui natukene süveneda, siis ei ole seal midagi ülemõistuse keerulist. Neid võib vaadata grupina seadme/ülesande järgi, ning asi muutub hoobilt lihtsamaks. Samamoodi on lennukites olevate nuppude ja näidikutega. Kui sa tead nende üldist otstarve, siis on seda kõike palju lihtsam hoomata.

Ilmselt on tankimeeskonna edukuse seisukohalt üks olulisemaid faktoreid komandöri tegevus ja taktikaline osavus. Ei usu, et keskmine ajateenija on võimeline 11 kuuga saavutama sama taseme, mis mõne liitlasriigi professionaal paljude aastatega.

, mis mõne liitlasriigi professionaal paljude aastatega

Kae nalja, kas kutselistega sõlmitakse eluaegsed lepingud?

Ilmselt on tankimeeskonna edukuse seisukohalt üks olulisemaid faktoreid komandöri tegevus ja taktikaline osavus. Ei usu, et keskmine ajateenija on võimeline 11 kuuga saavutama sama taseme, mis mõne liitlasriigi professionaal paljude aastatega.

See on üsna elukauge, ütleks lausa, et profaanlik jutt.
USA armee Abrams tanki meeskonnaliikme väljaõpe ühele tööpostile tankis peale SBK läbimist kestab natuke üle kolme kuu.
Olen miskipärast arvamusel , et Eesti vähemalt keskharidusega ajateenijad saavutaks peale samaväärset väljaõpet paremaid tulemusi.
Ameeriklastel lihtsalt taolisel tasemel värbamisväli puudub.

Eestis peaks juba laiemalt teada olema, et suured profid liitlasriikidest ei ole meie võitlejatest millegi poolest tegelikult paremad.
Lihtsalt neile on kättesaadavad riistad, mida meil pole ja nende väljaõpe on tänu süsteemi paremale ülesehitusele (vähem leiutamist, rohkem lugemist ja täitmist) lihtsalt sisutihendam ja ühtlasem.