www.militaar.net

Ma pole spetsialist aga neid andmeid ei saa vist nii lihtsalt eelnevalt sisestada. Muidu oleks neil miinidel enamus tarkust juba sees ja neid ei valmistataks ette enne laskmist. Veelgi hullem - üks aparaat sisestab vaid ühele miinile korraga andmed.

Selle kohta peab juba targematelt küsima. Mina ei oska kahjuks vastata.

Veel üks variant tänase raua juures oleks kasutada haubitsaid ja sarnast tarka moona. VGr annaks teada ja vajadusel märgiks laseriga sihtmärke. 155 ja 122 põrutaksid siis kuni 25km ... ja palju see maksab võrreldes Spikelaadsetega?

Minu jaoks tekib siin küsimus jälle selle tulejõu kättesaadavusest väikestele üksustele. Teine küsimus puudutab nende üksuste suurt "jalajälge" võrreldes miinipildujatega.

Siin on sarnast teemat lahatud pikalt.

http://council.smallwarsjournal.com/sho ... php?t=6414

Kui oleks pappi, siis võiks need VGr-i mehed ka vastase tagala lihtsalt ära osta

Iseenesest päris hea mõte. Hakkame relvade asemel sularaha jagama?

TTA ütles:

Aga jalgsi sa neid ikka ei transpordi, vähemalt mõistlikult mitte. 81mm MPR'i on võimalik kompanii koosseisus aga jalgsi ümber paigutada, koos moonaga.

Me siin motoriseerime, mehhaniseerime jne, kuid me ei suuda kompaniile juurde panna MP vedamise võimekust? Kui me juba seda ei suuda, siis kuidas me suudame organiseerida moona/toidu juurdeveo ja haavatute evakueerimise?

kaur3 kirjutas:
TTA ütles:

Aga jalgsi sa neid ikka ei transpordi, vähemalt mõistlikult mitte. 81mm MPR'i on võimalik kompanii koosseisus aga jalgsi ümber paigutada, koos moonaga.

Me siin motoriseerime, mehhaniseerime jne, kuid me ei suuda kompaniile juurde panna MP vedamise võimekust? Kui me juba seda ei suuda, siis kuidas me suudame organiseerida moona/toidu juurdeveo ja haavatute evakueerimise?

Ei vaata, võimekuse saaks juurde isegi panna, teatud investeeringutega ilmselt, aga point on selles et jalaväekompanii peaks, vähemalt praeguses kontseptsioonis, olema võimeline liikuma ka ilma mototranspordita ja kaasas kandma ka hädavajalikud "mõne" päeva varud. Minuteada on selliseid lahingharjutusi ka eestis tehtud.

TTA ma ei oska Sulle praegu koheselt allikat viidata (oli vist Ken White Smaalwarsjournalist), kuid jänkid proovisid Vietnami sõjas alguses kokku hoida selle pealt, et ei viitsitud kaasas vedada tagasiöögita suurtükke. Kes see ikka tahab neid pikkasid ja raskeid relvi mööda kitsaid olusid sikutada. Üsna pea mõeldi ümber, sest mehed nägid selle relva efekti vastase peal ja neile see meeldis. Ma spekuleerin, et samasugune valgustumine tabaks ka EKJ võitejat, kui ta näeb 120 mm MP mõju vs 81 mm MP mõju. hummel võiks MP-mehed Kõrvemaale kokku tuua, panna kõrvuti tulistama 81 mm tavamoonaga ja 120 mm tavamoonaga. Mehed näeks oma silmaga kuidas kulub mõlema MP juures moona ja missugune on tulemus sihtmärkide juures. Kui 120 mm saaks lasta veel ka targa moonaga, siis ma arvan, et mõtlevad mehed võtaksid viimase relva. Ajateenijad hääletaksid loomulikult jalgadega ning võtaks 81 mm, sest ajateenistuse lõpuni on jäänud paar kuud ning kes ikka Kevadtormil viitsib suuremat kolakat vedada Samas, kui läheb tõsiseks andmiseks, siis küll need endised ajateenijatki mõtleksid mehed jooksult välja võimaluse seda riista iga hinna eest kaasas kanda. Oleks siis vaid relvi, mille sikutamise peale mõelda.

kaur3 kirjutas:TTA ma ei oska Sulle praegu koheselt allikat viidata (oli vist Ken White Smaalwarsjournalist), kuid jänkid proovisid Vietnami sõjas alguses kokku hoida selle pealt, et ei viitsitud kaasas vedada tagasiöögita suurtükke. Kes see ikka tahab neid pikkasid ja raskeid relvi mööda kitsaid olusid sikutada. Üsna pea mõeldi ümber, sest mehed nägid selle relva efekti vastase peal ja neile see meeldis. Ma spekuleerin, et samasugune valgustumine tabaks ka EKJ võitejat, kui ta näeb 120 mm MP mõju vs 81 mm MP mõju. hummel võiks MP-mehed Kõrvemaale kokku tuua, panna kõrvuti tulistama 81 mm tavamoonaga ja 120 mm tavamoonaga. Mehed näeks oma silmaga kuidas kulub mõlema MP juures moona ja missugune on tulemus sihtmärkide juures. Kui 120 mm saaks lasta veel ka targa moonaga, siis ma arvan, et mõtlevad mehed võtaksid viimase relva. Ajateenijad hääletaksid loomulikult jalgadega ning võtaks 81 mm, sest ajateenistuse lõpuni on jäänud paar kuud ning kes ikka Kevadtormil viitsib suuremat kolakat vedada Samas, kui läheb tõsiseks andmiseks, siis küll need endised ajateenijatki mõtleksid mehed jooksult välja võimaluse seda riista iga hinna eest kaasas kanda. Oleks siis vaid relvi, mille sikutamise peale mõelda.

No kuule, tead sa ka palju meil relvastuses olev rootsi 120mm miinipilduja kaalub? Vihje, üle 600kg. Seda võib mööda teed lükata ratastel heal juhul, aga maastikul sa sellega kuhugi küll mõistlikult ei liigu.

TTA, aga vat siin ongi see Eesti vildakas planeerimine. Me ei mõtle selle peale, et kuidas meil oleks vastasele kõige parem pasunasse sõita, vaid istume kingikoti (siin kontektis Rootsi) ava ees ja proovime seda kuidagi suurde pilti kompunnida. Prantslased pakkusid meile selliseid jurakaid. Kas jeep tassiks selle ära? Tassiks küll.

http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... 113%29.JPG

Mariinid, vanad rikkurid, tellisid endale isegi uue jeepi, mis koos 120 mm MP'ga Ospreysse sisse mahuks.

http://worldwidewarpigs.blogspot.com/20 ... t-dud.html

Siin on meie relvastuses olev kergem riist.

http://www.mil.ee/?menu=tehnika1&sisu=120mm

Nagu ühes teises teemas sai toodud näide, siis piltlikult öeldes on meie hoovile kokku veetud ehitusmaterjalide kuhi ning nüüd otsime sealt juppe millega maja ehitama hakata. Tahame ehitada funki, kuid kohal on palkmaja jupid.

kaur3 kirjutas:TTA, aga vat siin ongi see Eesti vildakas planeerimine. Me ei mõtle selle peale, et kuidas meil oleks vastasele kõige parem pasunasse sõita, vaid istume kingikoti (siin kontektis Rootsi) ava ees ja proovime seda kuidagi suurde pilti kompunnida. Prantslased pakkusid meile selliseid jurakaid. Kas jeep tassiks selle ära? Tassiks küll.

http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... 113%29.JPG

Mariinid, vanad rikkurid, tellisid endale isegi uue jeepi, mis koos 120 mm MP'ga Ospreysse sisse mahuks.

http://worldwidewarpigs.blogspot.com/20 ... t-dud.html

Siin on meie relvastuses olev kergem riist.

http://www.mil.ee/?menu=tehnika1&sisu=120mm

Nagu ühes teises teemas sai toodud näide, siis piltlikult öeldes on meie hoovile kokku veetud ehitusmaterjalide kuhi ning nüüd otsime sealt juppe millega maja ehitama hakata. Tahame ehitada funki, kuid kohal on palkmaja jupid.

Funktsionalism on tore tore, aga kui betooni jaoks raha ei ole tuleb palkmaja ehitada.

Isegi sinu kontseptsioonis ei oleks 120mm ikkagi ilma mototranspordita teisaldatav. 210kg on ikkagi liiga raske. Palju sellel alusplaat kaalub?

TTA, ma ei ole enda meelest väitnudki, et need relvad oleks jalgsi veetavad. Nad on liiga rasked. Ma olen oma jutuga rihtinud sinna suunas, et kui vaja on, siis nutikad mehed veavad nad kuidagi punktis a punkti b.

kaur3 kirjutas:TTA, ma ei ole enda meelest väitnudki, et need relvad oleks jalgsi veetavad. Nad on liiga rasked. Ma olen oma jutuga rihtinud sinna suunas, et kui vaja on, siis nutikad mehed veavad nad kuidagi punktis a punkti b.

Selge. Mina olen aga koguaeg väitnud et kompanii MP peaks olema jalgsi liigutatav. Vähemalt praeguses kontseptsioonis on nii minuteada asjad. Ja see on tegelikult minumeelest päris hea variant.

Kompanii MP ongi Lääne armeedes (81 mm) jalgsi liigutatav. Reaalselt aga määrab asja siiski ära mitte MP enda kaal, vaid laskemoona kaal ning päevanorm on ikka päris ränk. Mingi 2 miini pärast pole mõtet seda tarida, sellega ei tee eellaskmistki ära. Seepärast liiguvad ka 81 mm-sed tegelikult autodega ning kantavad on nad siiski tinglikult, niipalju kui meeskond tassida jõuab.

Tegelikult võib ju 120 mm oma ratastel ka veeretada meeskonna jõududega.

Serbia/Horvaatia M74 120mm miinipilduja oli veermik küljest võetuna kopikad üle saja kilo. Ehitatud just selleks, et vajadusel juppeks võtta ja seljas edasi tarida. Muu maailm on vajadusel rakendanud miine vedama terve toetatava kompanii. 120mm miin kaalub 12...14 kg nii et palju üle ühe sõdurile kaasa ei pakiks. 81mm moon kaalub 4-5 kg/tk ja antakse kaasa enamasti paarikaupa.

Tuleb muidugi vaadada ka seda, kui õhukeseks on mindud rauaga. Kui kaalusäästu on tehtud raua arvelt, siis on 2 häda

1. kuumeneb üle kiiresti (samal põhjusel on nt automaatide põhjal arendatud kerged KP-d massiivsema vintrauaga - suurem raud soojeneb aeglasemalt).
2. võimsamate heitelaengute kasutamine välistatud (laskekaugus!)+pragunemise oht "sundjahutamisel" (nt peale kusemisega).

Põhimõtteliselt võiks tänapäeval teha ka mingi süsinikfiibrist asja kaaluga 50 (nt Iisraeli B-300 raud on mingist taolisest asjast), kuid iseasi, kaua see kestaks.

Niiet lõputu dilemma. Kas teha raske, mis kannatab päev läbi andmist või mingi spec op variant, mis laseb viis miini ja jäetakse seejärel lihtsalt maha.

Kui läks juba ASJADE loetlemiseks, siis siin on juutide kraami.

http://www.soltam.com/_Uploads/dbsAttac ... mortar.pdf

120 mm miinipilduja tugiplaadist ei saa kuidagi teha kerged, või kui teeb nii selle riistaga pole midagi teha, sest ei püsi paigal.

Kergele tugiplaadile saab massi lisada ka kohapealset massi kasutades. Liivakotid ei tohiks sõduritele väga võõras teema olla. Eriti veel sissidele, kes oma lõhkematerjali topised nii-ehk-nii kohapealsest materjalist valmistavad.

Minuarust on sissinduse alus selles, et ründaja eesmärk on jääda avastamata. Varitsusi saavad teha ka muud üksused, rünnata ootamatult kaugtulega jne. See aga ei ole klassikaline sissindus, see on osade sissivahendite kasutamine teiste poolt. Siss ise loob oma peas situatsiooni, kasutab vajalikke materjale (lõhkeaine, betoon, kivid, naelad jne) loob asja elluviimiseks vajaliku "lõksu" ja siis püüab sellesse "saagi". Sissi tegevuse efektiivsuse alus on see, et ta ise "haihtub uttu". Tekitab rünnaku, mille ulatust, kulgu, dünaamikat jne ta ise suuremas osas kontrollib, peale seda aga kaob, et uue sarnasega alustada.

Sissile ei ole vaja miinipildujaid, ta oskab nende olemasolul mingeid lõkse teha, kuid see pole tema tegevuseks vääramatult vajalik osa.

Sissi tähtsaim relv on aju ja tähtsaim moon sellele on C4.