www.militaar.net

Irw...vähe sellest, F-35 roostetavat läbi lausa lennuväljal. Ilmselt ei anna MiG-29 loorberid rahu...

"Правда.Ру" ранее писала о том, что американские военные обнаружили коррозию корпуса в партии истребителей F-35. По данным специалистов, речь идет о месте соединения внешней панели с алюминиевым корпусом самолёта.

Как отмечает Reuters, инцидент произошёл на базе ВВС Хилла в штате Юта. Выборочный осмотр самолетов показал, что необходимо изучить около 250 машин.

Читайте больше на https://www.pravda.ru/news/world/07-11- ... 3-siria-0/

See on juba vana ja ümberlükatud uudis. Ei olnud mingit S-200 kontakti F-35ga. Viimane kord kui Süürlased hõiskasid mingi Iisraeli lennuki alla laskmise üle (lask toimus, kuid pihta ei saadud millelegi), lasti mõned päevad hiljem see ÕT kompleks Iisraeli poolt pilbasteks. Olgem ausad, Süürial pole eriti midagi, mis õigesti kasutatavaid tänapäevaseid lennukeid alla tooks.

Tulles aga tagasi Luftwaffe Tornado asendamise juurde. Hiljuti said esimesed saksa Eurofighterid õhk-maa täppispommide kasutamise võimekuse. See kindlasti tõstab tõenäosust, et Eurofigherit hakatakse eelistama. Vaikselt liigutakse multirolli võimekusega eskadrillide poole.
http://www.janes.com/article/76525/luft ... capability

Võib-olla polnudki kontakti, infosõda käib asja juurde. Fakt on see, et F35 radarijälg on väga väike, samas 700 km/h 10 000 m kõrgusel lendav vares pole ju ka väga tavaline nähtus...seega sõltub palju signaali töötlemisest ja sellest mida otsida. S200-le pakutakse ka erinevaid uuendusi, mille seas on raketis oleva radari asendamine IR peaga ja seda süsteemi saab ka optiliselt maa pealt suunata. Ükskõi missugune lennuk helikiirusele lähedastel kiirustel igatahes kuumeneb ja on seepärast ka hästi IR diapasoonis nähtav. Kui te vaatate näiteks Elon Muski falconi starti, siis seda jälgivad telekaamerad ikka päris kaua ja päris kõrgele ning Liibanoni kandis on selgeid hea nähtavusega ilmu ikka päris palju. Seega ma arvan, et F35 tabamine pole lihtne, kuid pole ka täiesti võimatu. Me ei tea ka seda mis kraami venelased Assadile tõid, kui nad sellel aastal sinna läksid, võib-olla oli kingikotis ka S200 uuendus?

Tux kirjutas:. Seega ma arvan, et F35 tabamine pole lihtne, kuid pole ka täiesti võimatu. Me ei tea ka seda mis kraami venelased Assadile tõid, kui nad sellel aastal sinna läksid, võib-olla oli kingikotis ka S200 uuendus?

S200 jaoks on muidugi see jama lugu, et suure tõenäosusega teeb F35 tema enne katki kui ta lennuki pildile saada suudab.

maksipoiss kirjutas:
Tux kirjutas:. Seega ma arvan, et F35 tabamine pole lihtne, kuid pole ka täiesti võimatu. Me ei tea ka seda mis kraami venelased Assadile tõid, kui nad sellel aastal sinna läksid, võib-olla oli kingikotis ka S200 uuendus?
S200 jaoks on muidugi see jama lugu, et suure tõenäosusega teeb F35 tema enne katki kui ta lennuki pildile saada suudab.

F35 ei pruugi seda suuta teha! F35 on relvasüsteem, mis peaks koos tegutsema paljude teiste komponentidega, kuhu kuuluvad radarlennukid, segajatega lennukid, tiibraketid jne, jne. Kusagil Liibanoni kohal lendav ÜKSIK F35 ei oma muude relvasüsteemi komponentide tuge ja tal pole hetkel minuteada ka elektroonilise võitluse vahendeid juurde integreeritud. Samuti pole tegemist täismahulise sõjaolukorraga, kus kõigepealt tuleks tiibraketirünnak kõikide teadaolevate õhutõrje positsioonide pihta ja alles siis tuleksid lennukid õhku.
Venelased on ühe põhjusena Süürias kindlasti sellepärast, et saaks praktikas testida USA lennukite radarisignatuure, seal ringilendav Iisraeli F35 on muidugi täiesti pimestav ahvatlus. Kui hiljaaegu oli Vene ja USA lennuki kontakt Süüria õhuruumis, siis ma arvan, et kas see polnud juhus, vaid oli suurepärane võimalus võtta ülesse ameeriklaste radarisignatuurid nii, et teada-tuntud radaripeegeldus omadustega enda lennuk on referentsmõõtmise jaoks ameeriklase kõrval!

Radaripeegeldusi on mitmesuguseid ja väga lihtsalt puust ja punaseks teeb see artikkel https://basicsaboutaerodynamicsandavion ... ermeasure/
Siin tasub tähelepanu pöörata nähtusele mille nimi on "Creeping wave return" ja mida kasutavad hästi just venelaste vanad VHF piirkonnas töötavad radarid sagedustega 145-175 MHz, ehk lainepikkusega 1.7-2.1 meetrit. Sellised pooleteise-kahe meetri pikkused mõõdud vastavad väga hästi lennuki suuremate detailide mõõtudele, ehk selline laine paindub ümber lennuki kere ja tuleb ilusti tagasi vaatamata radarkiirgust neelavatele pinnakatetele!
VHF radaritel on muidugi ka omad puudused. Antenn on ülisuur ja sellega ei saa maastikul ringi manööverdada, mis tähendab, et lahinguolukorras saab ta esimesena pihta. Lainepikkuse tõttu on ta ka ebatäpne ja temaga ei anna raketti lõplikult kohale viia ning seetõttu saab teda kasutada vaid raketi stardiks, poole lennu peal peab aga hakkama raketti kuidagi teisiti juhtima.

Tulles S200 juurde tagasi, siis see on suur platform, kuhu annab hästi igasuguseid uuendusi juurde teha.
Oletame, et S200 madalsagedusradar sai F35 pildile, sellepeale vajutati "Pusk" nupule ja mingil hetkel hakati raketti juhtima näiteks optiliselt või IR abil.
No seekord pihta ilmselt ei saadud, aga see võimalus ei pruugi ka väga kaugel olla, sest füüsika lubab seda võimalust! Igatahes oleks see Vene propagandale suur võit kui ajalehe esikaanel oleks lugu S200 poolt allalastud F35-st ja ma arvan, et nad pingutavad tõsiselt, et see ka juhtuks, sest ajalehes ei hakka keegi arutama pisikeste detailide üle, et S200 on raske tänapäeva lahingus kasutada jne.

Lisandus: Kui vaadata ukrainlasi, siis nemad pakuvad oma moderniseerimisprogrammides välja "stealh" tehnoloogiate avastamist. Milles see täpselt seisneb nad küll ei kirjuta
Surface-to-Air Missile (SAM) System S-75M3A “Volga-A”
http://www.aerotechnica.ua/en/index.php ... &prodid=49
Surface-to-Air Missile (SAM) System 2K12M1-2D “Kvadrat-2D”
http://www.aerotechnica.ua/en/index.php ... &prodid=48

Siit leiab veidi infot Vene ja Valgevene radarite kohta, mis leiavad ka "nähtamatuid" lennukeid
http://www.ausairpower.net/APA-Rus-Low-Band-Radars.html

Näiteks Vostoki avastamise andmed:

Kood: Vali kõik

strategic bomber B-52.....255 km 
F-16 fighter..............133 km
F-117A stealth fighter....72 km

Belgia võimalikud ostusoovid kiideti heaks USA riigi poolt ja hankesse on läinud 34 lennukit F-35, kogumaksumusega 6,53 miljardit dollarit. Algselt oli hange odavam-vähemalt Belgia valitsuse arvates.

The State Department approved a possible Foreign Military Sale to Belgium of 34 F-35s for an estimated cost of $6.53B

The Belgian government has estimated a cost of $4.4B.

https://twitter.com/laraseligman/status ... 7678504960

ruger kirjutas:...hankesse on läinud 34 lennukit F-35, kogumaksumusega 6,53 miljardit dollarit. Algselt oli hange odavam-vähemalt Belgia valitsuse arvates.

Tükihind tuleb tõesti kallivõitu, ca 200 miljonit dollarit ühe lennuki eest!? On selge, et paketis pole ainult lennukid, vaid ka palju muud lisaks, kuid siiski...

Silmas tuleb pidada ka seda, et viies generatsioon pole ainult lennukid, vaid pigem juba uus filosoofia, miska koos lennukitega on vaja ka paljut muud.

Troll kirjutas:
ruger kirjutas:...hankesse on läinud 34 lennukit F-35, kogumaksumusega 6,53 miljardit dollarit. Algselt oli hange odavam-vähemalt Belgia valitsuse arvates.
Tükihind tuleb tõesti kallivõitu, ca 200 miljonit dollarit ühe lennuki eest!? On selge, et paketis pole ainult lennukid, vaid ka palju muud lisaks, kuid siiski...

Kallivõitu on tõesti, väidetavalt Belglased ise eeldasid $4,4 miljardit (mingi säutsu järgi samas lõimes, ei tea kui tõsi). Samas peab siiski märkima et lennukite diilid koos kogu hoolduse, esmase relvastuse ja muu nänniga kipvad tihti sinnakanti minema.

Katar ostis 2015. aastal 24 Rafalet tükihinnaga 292 miljonit dollarit.
Ning 2017. aasta detsembris veel 24 Eurofighterit tükihinnaga 279 miljonit dollart.

Tõsi ta on tegu on ilmselt "ülekullatud" naftašeikide stiilis diilidega, kuid need 2 on lihtsalt suurimad viimase aja ostud, kus on soetatud täiesti uus lennukipark. Ja juurde ostest tulevad kulud üsna võrreldamatult erinevad, mida saab samuti tõestada Katar'i näitel

Nimelt otsustasid nad "optsioone" kasutada ja võtta veel 12 Rafale't lisaks, seekord siis vaid tükihinnaga ~112 miljonit dollarit.

Kuid isegi odav Gripen E läks Brasiiliale maksma $5.475 miljonit 36 lennuki eest, mis teeb tükihinnaks 152 miljonit dollarit, ning seda 2014 aasta rahades (dollari inflatsioon sellest ajast on näiteks 4%). Tõsi, seal sees on ka tootmisliini püstiajamine Brasiilias.

Kust siis ikkagi tulevad kõik need tootjate poolt reklaamitud hinnad mis jäävad vahemikku $60-100 miljonit dollarit?

Tähtis on aru saada, et tootjad räägivad "tükihinna" puhul reeglina hinnast mille eest saab tõesti uue lennukõlbuliku lennuki (alumiselt pildil Flyaway Cost'ist), kuid mitte näiteks:

Kõiksugu hooldusriistvara (pmts misiganes ei ole lennuki küljes).
Väljaõpet (nii esimestele lenduritele kui mehaanikutele) kui ka väljaõppe riistvara (simulaatorid)
Esmaseid varuosi ning tootja tuge (mis alguses tähendab tihti inimesi kohapeal)
Püüloneid, väliseid kütusepaake, targeting-pod'e, jamming-pod'e (mõnede lennukitega osad asjad integreeritud, enamasti mitte hinnas).
Rääkimata siis ka esmasest relvastusest, täiendavadest arenduskuludest ja upgrade'idest (uuem avioonika, radarid, jms)

Kõik v.a. viimane punkt on üldiselt sisaldatud alumisel pildil kas lahtris "Acquisition Cost" (APUC) või "Procurement Cost" (PAUC), mõlemad kirvetõlkega "soetusmaksumus" või "hankekuld". Hävitajate meediasse jõudnud ostulepinguid tehakse üldiselt viimaste järgi, pahatihti on seal sees ka mingi kogus elementaarset relvastust (Katari Rafale diilis on näiteks konkreetselt öeldud, et hangitakse ka tiibrakette ja Meteor'e ning treenitakse välja 36 pilooti ning 100 mehaanikut). Kõigi hankekulude ja eelmainitud "Flyaway Cost" käärid ongi enamasti ~2x. Tihti veel arvestava "sonimisega" sest tootjad ei soovi, et tegelikud kulud oleks väga lihtsasti tuletatavad.

Pikk jutt, aga vast sai selgemaks kuidas saab olla, et lennuki "tükihind" (APUC) tuleb 191 miljonit dollarit, kuigi Lochkeed Martin on lubanud et "tükihind" (Flyaway Cost) tuleb $85 miljonit ja on juba praegu toodetavate lennkuite juuers alla $95 miljoni.

Pilt

EDIT:
Veel võrdluseks: Bahrain kinnitas mõne päeva eest F-16V (Block 70 AESA radari ja muu nänniga) tehingu. 16 lennukit, circa $143 miljonit tükist. Seda siis arvestades, et tegu ei ole uue platvormiga. Bahrain on esimene riik sealkandis mis üldse F-16 opereeris, ning paralleelselt tehti tehing ka olemasolevate 20 lennuki moderniseerimiseks samale tasemele (ehk siis mingid kulud võiks olla jagatud).

Jäin seda ostuhinna teemat veel natukene uurima. Tähelepanuväärne on see Belgia tehing siis veel vähemalt kahel põhjusel:

1. Taanile, kui F-35 programmi partnerriigile, läks 27 lennuki tehing 2016. aastal maksma 20 miljardi Taani krooni, mis teeb circa $3.3 miljardit dollarit. See teeb tükihinna oluliselt mõistlikumaks, circa $121M. Kusjuures Flyaway Cost, oli hanke avalikes võrdlusdokumentides tsiteeritud 85 miljonit tükist (mida Lockheed ka lähiaastatel saavutada lubab).

Kuniks ei ole veel teada mida see Belgia tehing veel sisaldab on lõplikku hinnangut anda ( kõigele lisaks ei ole Belgia ju isegi veel "jah" sõna öelnud). Sellegipoolest tulevad ikka kaunikesti suured käärid võrreldes Taani tehinguga. Ainukese info, mis tehingu sisu kohta välja kaevasin, leidsin siit.
Ehk vähemalt simulaatorid ja ming EW võimekus on hinna sees (samas see viimane peaks nii või naa olema lennukisse integreeritud).

It also includes electronic warfare systems, communications gear, a full mission trainer and Lockheed’s Autonomic Logistics Information System — which facilitates maintenance, mission planning and logistics — as well as other equipment, the Defense Security Agency stated.

2. Soome on öelnud, et kavatseb osta 60 lennukit 5-10 miljardi euro eest. See teeb siis 6-12 miljardit dollarit (madala kursiga vaid kuni 11 miljardit). Taani hindadega jääks raha ülegi, Belgia hindadega läheks asi kas lõhki või ikka väga ülempiiri lähedale.

Sellegipoolest peetakse F-35 hanke väga tugevaks favoriidiks.

Esiteks, koostati hange pigem suunatult, ja just F-35ele (seda arvamust avaldati mitmel pool koheselt, kui avalikustati osad nõuded)

Teiseks, on konkurentsi on jäänud veel ainult Eurofighter (mis on kõigis teistes hangetes senimaani tulnud nii ostu kui ülalpidamishindades kallim kui F-35). Suurim reaalne konkurent, prantslaste Rafale, langes konkurentsist, kuna ei suutnud/tahtnud tähtajaks esitada nõuetekohaseid dokumente. Tehti mingit sahker-mahkerit, protsessist väljaspool, mis muuhulgas lubas prantsuskeelsesse Lõuna-Belgiasse lubati suuri tagasioste ja tööpakkumist, ning hetkel on see "viimase hetke ümbernurga pakkumine" kohtus uurimise all oma küsitava legaalsuse tõttu. Sisuliselt Rafale disklahviti, ja peamiselt Dassaulti enda süü tõttu.

Kolmandaks: Belgia ja Hollandi õhujõud teevad väga tihedat koostööd, ning viimased on juba ammu F-35A kasuks juba otsustanud. Alates 2015. a. peavad Belgia ja Hollandi F-16'ed lahingvalvet (QRA) vahetustega, ühel maal korraga. Lisaks jagatakse ka muid ressursse, hoolduspersonali jms osas (lennukitüüp on ju sama). Kuna ka Holland on raha eraldanud vaid 37 lennuki jaoks (millest 5 jääbki treenimiseks USAsse) kuigi esialgu planeeriti 85, on üsna selge Belgia kontingenti on vaja juurde et kahepealegi mingist arvestatavast lennuväest midagi rääkida. Eri lennukitüüpidega läheb see kindlasti kahtlasemaks ja kulukamaks.[/list]

Ehk siis kõige tõenäolisemalt juhtub see mis alati, Belgia otsustab sellise arve peale ostetavate lennukite arvu veelgi kärpida

(Ise loodan siiski, et lõpliku tehinguga õnnestub seda numbrit natukenegi alla tuua ilma lennukite arvu vähendamata)

EDIT: Kohati sai "tühi-tähi" miljardid ja miljonid sassi aetud, parandasin ära

Vahe on selles, et Taani liitus programmiga partnerina (Level 3 taseme partner koos Holandiga) juba 2002, st 15 aastat tagasi ja ladus kohe 125 miljonit lauale tootearenduseks.
Holland ladus lauda 800 miljonit USD. Kuna Soome taolisi liigutusi ei teinud, tuleb arvestada, et Soomele hakkab lennuk maksma samas klassis, mis Belgiale (kes samuti on ostja, mitte partner).

Võitjad ja hinnasildid selguvad siis, kui liita ostuhinnale lisaks partnerluse hind (st algne raha, mis läks lennuki arenduseks).
Eks võitja on muidugi see, kellel oli õige ajal (kui polnud veel teada lennuki hüppeline kallinemine) tarkust ja raha oma optsioonid välja osta.

Belgia kaitseministeeriumi inimeste väidete järgi tundub, et peab ka lõpliku tõe jaoks ootama 14. veebruarini (mis on viimaste pakkumiste tähtaeg). Väidetavalt pidi antud kongressi hinnang olema pigem pessimistlik, kuna (lehma-)kauplemine alles käib.

http://www.defense-aerospace.com/articl ... lgium.html

Siin ka natukene kirjas mis esialgses hinnagus selle numbri moodustas:

The Government of Belgium has requested to buy thirty-four (34) F-35 Joint Strike Fighter Conventional Take Off and Landing (CTOL) aircraft, and -- thirty-eight (38) Pratt & Whitney F-135 engines (34 installed, 4 spares).

Also included are Electronic Warfare Systems; Command, Control, Communications, Computer and Intelligence/Communications, Navigational, and Identification (C4I/CNI); Autonomic Logistics Global Support System (ALGS); Autonomic Logistics Information System (ALIS); Full Mission Trainer; Weapons Employment Capability, and other Subsystems, Features, and Capabilities; F-35 unique infrared flares; Reprogramming center; F-35 Performance Based Logistics; software development/integration; aircraft ferry and tanker support; support equipment; tools and test equipment; communications equipment; spares and repair parts; personnel training and training equipment; publications and technical documents; U.S. Government and contractor engineering and logistics personnel services; and other related elements of logistics and program support.

The estimated total case value is $6.53 billion.

Sellest arvust on tegelikult näha, mida kasutajad ise arvavad nendest tootja poolsetest 6-kordse paremuse claimidest.

Belgia õhuväe relvastuses on täna 45 tk F-16AM, mida siis asendab 34.
Ehk siis väga ei kiirustata oma lennuvägede downsize'ga, kuigi rahaliselt tähendaks see palju.

Kapten Trumm kirjutas:Sellest arvust on tegelikult näha, mida kasutajad ise arvavad nendest tootja poolsetest 6-kordse paremuse claimidest.
Belgia õhuväe relvastuses on täna 45 tk F-16AM, mida siis asendab 34.
Ehk siis väga ei kiirustata oma lennuvägede downsize'ga, kuigi rahaliselt tähendaks see palju.

Õige tähelepanek. 34 F-35 asendab edukalt 45 F-16, tõenäoliselt veel varuga. Kas Belgia õhuvägi on ametlikult teatanud õhuväe downsize'imisest tänases julgeolekuolukorras?

Tootja claimide järgi piisaks 45 F-16 töö tegemiseks vähem kui kümnest F-35st.
Tegelikult see nii lihtne pole, maksab ka kättesaadavus.

www.militaar.net

F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Re: F-35 olevikust ja tulevikust