www.militaar.net

Tõnis Lukas tahab riigikaitseõppe teha gümnaasiumis kohustuslikuks

Sorry. Kibelesin kirjutama ilma artikliga tutvumata.

Tõnis Lukas tahab riigikaitseõppe teha gümnaasiumis kohustuslikuks

Miks mitte juba põhikoolis? Kui enamus Eesti noortest oskaks relva ohutult käsitleda ja omaks baasteadmisi tsiviilkaitsest ning esmaabist oleks see suur edasiminek.

Koolides võiks / peaks õpetatama Meie Lapsed ujuma , suusatama , jalgrattaga ohutult liiklema . Mingeid algteadmisi esmaabi kohta antakse ka .

parkija kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 19:29 Koolides võiks / peaks õpetatama Meie Lapsed ujuma , suusatama , jalgrattaga ohutult liiklema . Mingeid algteadmisi esmaabi kohta antakse ka .

Seda tehaksegi, algkoolis ujutakse (kuni tehakse "ujumiseksam" ära), peale seda tuleb jalgrattalubade tegemine ja põhikoolis on talviti suusatamine.

Laste puhul võiks pigem õpetada:
1. kuidas lõket teha ja lõkke kohal süüa/juua teha
2. kuidas metsas mitte ära eksida
3. kuidas endale metsas kuiv ja soe magamisase tekitada
4. puhas vesi - kuidas saada ja hoida
5. riided - mida, kuidas ja kunas kanda ja hooldada (kuivatamine, pesemine) ilma tänapäevaste mugavusvahenditeta
6. Kuidas lihtsamat haava puhastada, siduda, peatada verejooksu.
7. Mis metsas/kraavipervel hädapärast süüa sünnib
Ujumine juba on õppekavas ja see on väga hea asi!

Relva käsitsemise oskus on 133-järguline. Õigupoolest meeldiks mulle kui niru väljaõppega kodanikud relvi ei näpiks - sellest on pigem kahju (tõmbavad endale liigset tähelepanu ja saavad kiirelt otsa) kui kasu.

See nimekiri pole lõplik ja ei sisalda inimtekkelisi ohtusid.
1. kuidas käituda ootamatu ereda valguse korral, mis õue ilmub (Tseljabinski meteoriidijuhtumi näitel)
2. lõhkekeha/plahvatuse eest varjumisel kuidas pikali visata
3. mis suunas väljuda keemiaõnnetuse piirkonnast
4. mitu cm pinnast või puitu pakub kaitset kuuli eest
5. palju ööpäevas on vaja vett
jne jne jne

Mina vähemalt taolisi asju õpetasin ja selle arvelt jätsin osa õpikus leiduvat jama vahele (lugesid kodus ise). Noortel oli huvi päris tugev (ilmsel taolistest asjadest poldud varem kuuldudki). Nüüd juba mõned aastad ei tee ja ei plaani ka tagasi minna, sest see sandiraha, mis selle eest makstakse, ei kaalu üles seda aja- ja närvikulu (eriti kui laagrite korraldus "tsentraliseeriti").

Puidu puhul oleks õigem küsimuseasetus, et mitu cm ei kaitse... Viimased kaks sõna peaks meelde jääma.

Kriku kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 9:54 Puidu puhul oleks õigem küsimuseasetus, et mitu cm ei kaitse... Viimased kaks sõna peaks meelde jääma.

Faktiteadmisena pidid teadma, et kuuli eest kaitseb vähemalt 60 cm toorest puitu, niiet mingite käsivarrejämeduste leppade taha pole mõtet varjuda.
Ja tihendatud pinnast 1 meeter.

Ka mõned rusikareeglid, mitu tonni kaalub 1 m3 pinnast, mitu m3 tunnis suudad labidada pinnast välja visata. Ja lõpuks ka see, et radiatsioonitase langeb rusikareeglina ohutuks mitme ööpäevaga?

Just, ma sihtisingi sinnapoole, et pigem võiks õpetada, et kui vähegi võimalik, siis puude taha üldse mitte pugeda - 60 cm diameetriga on juba keskmisest palju suurem puu ja ega temagi siis kogulaiuses 60 cm ei ole.

Relva käsitsemise oskus on 133-järguline. Õigupoolest meeldiks mulle kui niru väljaõppega kodanikud relvi ei näpiks - sellest on pigem kahju (tõmbavad endale liigset tähelepanu ja saavad kiirelt otsa) kui kasu.

Ma olen tunnis sellist ajugümnastikat teinud - olete soojamaareisil nt Egiptuses ja hommikul ärkate väljas suure kisa ja mürgeldamise peale.
Öösel on toimunud "islamirevolutsioon" ja teie hotellist tiritakse "uskmatuid koeri" tänavale, et seal neil pea maha raiuda (ja allahu akbar röökida).
Teie tegevus? Mina eelistaks hukkuda tulevahetuses "revolutsionääridega" kui lasta endalt lambana pea eemaldada.

Ma ise arvan, et AK-47 tüüpi relva elementaarsed käsitsemisvõtted võiks selged olla, kuidas salve kinnitada, kuidas laadida, kuidas kaitseriiv töötab jne.
Järsku võib tarvis minna. Seda saab edukalt ka airsofti relvaga ju harjutada.

Sellises olukorras pole tulirelva tõenäoliselt kuskilt võtta.

Kriku kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 10:08 Sellises olukorras pole tulirelva tõenäoliselt kuskilt võtta.

Annad tuppa tunginud "revolutsionäärile" pasunasse ja võtad tema relva/salved...? Ja koridoris ülejäänule juba tina. 10 m pealt mööda lasta on juba keeruline. Arvestades, kuidas kaltsupead relvadega ringi käivad, siis võimalused on tegelikult head.

Jutt on mõistagi meeleheitlikust olukorrast, kui "uskmatud" aetakse kuskile luku taha, siis ma ei soovitaks lahingut alustada, vaid ehk tekib mingi veretu pääsemise võimalus.

11. septembril jäi neljas lennuk Valgesse Majja ju lendamata, reisijad hakkasid vastu ja kaltsupeadel ei jäänud muud üle, kui barrikeeruda lendurikabiini ja koos lennukiga alla sadada. Hukkunud oleks reisijad niiehknaa, kuid vastuhakul eksisteeris võimalus, et järsku pääseb keegi kabiini ja järsku on lennukis mõni reisija, kes lennukit juhtida oskab. Ja järsku pääsetakse elusalt. Ja kui Breiviku juhtumis olnuks rohkem ohvritel julgust ja pealehakkamist, vaevalt et ta 75 inimest oleks tapnud. Kui sulle ikka 20 meest peale jookseb, siis ühel hetkel saab salv tühjaks ja ongi valmis. Julge pealehakkamine on pool võitu.

Lennukite peal polnud kellelgi tulirelvi. Muidugi tuleb vastu hakata, aga see kõik kisub IMHO rohkem sinna enesekaitse teemas arutatud improviseeritud külmrelvadega võitlemise poole.

Breiviku saare peal tšetšeeni poisid helistasid isale ja too andis korralduse bandiit relvituks teha. Üritasid siis kividega loopida, aga tagajärjetult.

Eelkõige on selle asja mõte (miks võiks seda ka õpetada), et üllatus ja otsustav tegutsemine võivad olla otsustavad faktorid. Ja kui "sinu" poolel on tugev arvuline ülekaal, siis vastuhakk võib maksta vähem kui see, kui kogu kamp lammastena peast vabastatakse.

Trummiga 100% nõus - enamus selliseid olukordi on massiga peale joostes lahendatavad, aga inimene on alalhoidlik (ehk läheb minust mööda). Salvevahetus kestab alati kauem kui selle tühjendamine. Üks kuul = üks sihtmärk on puhas ulme mingi suvalise terroristikaabaka jaoks.

Aga miks õpetada relva käsitsemist koolilastele - vaadates kui palju mängitakse sõjamänge arvutis ja telefonis, siis ma leian, et oleks väga kohane, kui laps saab aru, et relv on tapariist ja selle kasutamisel reaalelus on ülimalt tõsised tagajärjed, millised täielikult puuduvad virtuaalmaailmas.