www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:No kui sa oleks pidanud pool päeva sõitma mööda linna ja otsima, milline loll ehituspoest annab sulle arvega need ankrud ja milline lollike tööriistarendist laenutab sulle ilma ettemaksuta (sest sul on parasjagu arveid maksmata) perfotrelli, siis ilmselt oleksid pannud poole vähem. Kuna ma ise ehitan aktiivselt praegu, siis mind paneb küll imestama ehitusmeeste tootlikkus, kui neil on aega kahekesi passida kaubikuga kella 10 ajal näiteks Puumarketis kauba sabas. Eks siis vist õhtul teevad kauem või lihtsalt teevad vähem? Ma saan aru, et minusugune amatöör, kes ei oska ette näha, mida tal vaja on ja väisab seetõttu poodi sagedat, aga kutselised ehitajad...?

Mõte oli selles, et orgunn, kus peatöövõtja toob sulle kõik kohale, on hulka tootlikum kipsi paneku osas kui see, et pool päeva lasevad töömehed mööda linna varustaja tööd tehes. Eesti väikestes ehitusfirmades on see reaalsus - mine näiteks kella 9 ajal K-rauta kauplusesse, pooled kliendid on ehitustöölised, kellel näpus kaks kipsikarkassi latti ja kellel karbitäis kruve. Karm tööaja raiskamine.

Käisin mõni aeg tagasi ehitusvigu käsitleval koolitusel - esineja ütles, et meil aetakse nt juuksekarv lõhki seinte, fassaadide jne siledusega. Et tellija ei oska muud kontrollida kui vaadata vastu valgust, kas fassaad on natuke sinka-vonka või mitte. Soomes pidi kerge lainetus lubatud olema.

-Üldiselt sellised ettevõtted näiteks nagu Würth, Essve, Hilti, Teemu, tarnivad sulle Eestis kõik vajalikud kruvid sulle objektile kätte..
Kui sul on muidugi kliendi leping sõlmitud. Kui Sa oled piisavalt mahukas klient.. Hiltil on isegi online tellimiskeskkond näiteks...
Tõsiseltvõetavate ehitusfirmade varustajad ning objektijuhid omavad kõikides ehitustarvikutega seotud poodides lahtiseid arveid.

Objektijuht läheb hommikul K-rauta ja ostab 10 mehe el.riistad kui seda vajalikuks peab. Sentigi raha taskus omamata kusjuures.

-Ehitus ei ole kipsi panek. On üldehitustööd (müürsepp, puusepp, betoneerija), on elektritööd mis omakorda koosenevad vähemalt kahest osast (sise ja välistööd, mõlemal on eraldi kutsestandardid),
on nõrkvool ja automaatika (signa ja internet, igasugu targa kodu haiged teemad), on eritööd elik KVJ (küte, ventilatsioon, jahutus), on siseviimistlus (maalrid, plaatijad).

Mõte kuidas mingi issand jumal toob sulle hommikul kell 8 kõikide nende töömeeste asjad (materjalid, abimaterjalid) kohale on nii jabur, et pea hakkab valutama.
Peatöövõtt ei kahe karbi kruvidega majandamine vaid tellija käest saadud summa raamides püsides vajalike tööde teostamine. Vajadusel ostetakse kõik vajalikud tööd täislahendusena sisse.

Muuhulgas kõikidel nendel töödel on võimalik teenida väga korralikke summasid kasumit kui teada täpselt kust kohast mida ja millise hinnaga saab.
Mis ongi enamike firmade põhiline konkurentsieelis. Teada, kellelt mida odavalt saab.

-Ehitusjärelvalve tavapärane probleem on see, et tahetakse sekkuda siis kui kõik on juba valmimas/valmis mitte projekteerimisstaadiumis, kus enamik suuri ämbreid on alles eostamisel.
Nutikodu ja automaatika teemadest ei jaga need prouased ja härrased tavaliselt üldse mitte midagi.

P.S. ära võrdle neid kahe karkassi mehi normaalse ehitusfirmaga. Saaks sellele seltskonnale seaduslikult korralikult kirvest panna
(kutsestandardid, maksude maksmine, töölepingud, vähemalt 2a garantii) saaks paljust pornost lahti.

No ma olen ehitustööde tellija esindaja olnud suurusjärk paarikümnes projektis, kõik korralike ehitajatega - Merko, Nordecon, Lemminkäinen jne. Kõik "toimivaid täislahendusi" pakkuvad jne.
Tööd aga teevad objektil tavaliselt alltöövõtja Isa Poeg ja Pakiauto kirjeldatud probleemidega. Astun kopajuhile ligi ja küsin, et miks tööd ei tee, vastus et meil on kütusekaart kinni pandud (võla tõttu) ja diisel otsas. Pinnin natuke veel ja saan teada, et antud alltöövõtja omanik sai eile kätte tuliuue BMW X5 ja eks selle sissemakse tasumiseks kraabiti firma viimse sendini rahast tühjaks.

Teine juhtum (samuti suurtegija). Tehnilise objekti põrandas on armaatuurteras lõigatud ära liiga kõrgelt ja armatuuri otsad jäid tasandusvaluga tasa (loomulikult tekkisid roosteplekid). Antud töövõtja silmis oli see igati OK tulemus. Mina muidugi ei leppinud tulemusega ja põrandale tehti veel üks valu peale, alltöövõtja kirus ja vandus ning läks paar tööpäeva tühja - lõiganud kohe õigesti.

Eelmise nädala lugu. Paigaldatud (samuti suur peatöövõtja) oli reservgeneraator. Kui vool ära läks, ei käivitunud. Hakkasime uurima, aku tühi. Miks tühi - automaatne akulaadija oli jäetud ühendamata.
Joosti, kiruti ja vannuti ning raisati terve tööpäev aega, mille eest ei makstud sentigi.

Kui taoliselt tööd organiseeritakse, siis väike ime, et tootlikkus madal. Ja need kõik olid suurte firmade objektid, kus peaks töö juhtimise kompetentsi olema nii, et pane või katust. Kes see "normaalne ehitusfirma" on? Võid kasvõi privas vihjata. Ma võin neid näiteid siia tuua nii, et sa ei jõua lugedagi. Orgunn sitt, tehakse praaki ja üritatakse seda siis tuimalt tellijale pähe määrida. Ja kui tellija pole päris lammas, siis raisatakse päevi ja nädalaid ringi tegemisele, rääkimata katsetest järelevalvet "ära rääkida" jne.

Hoolimata mitmest hoiatavast eeskujust, leidub proovijaid
https://www.err.ee/880236/saue-valda-ke ... ndmekeskus
Esimene järk plaanitud 25 miljonit investeerida. Maksimaalselt kuni 100 miljonit. Küllap varsti ärkab mõni huvigrupp, kes valgustab meid millised hirmsad ohud meid ees ootavad!

Loodetavasti jääb üksikjuhtumiks
https://www.err.ee/880666/valga-jalatsi ... tootajaist

OÜ-del pole enam pangakontot vaja: https://tehnika.postimees.ee/6470143/su ... 1530278500

Muudatus on eriti oluline just e-residentide ettevõtete asutamisel ning välisinvesteeringute kaasamisel Eestis registreeritud idufirmadesse. Välismaalastel on seni olnud tõsiseid raskusi Eestis ettevõtete loomisel, kuna siinsed pangad on neile rahapesu tõkestamise nõuete tõttu keeldunud kontode loomisest.

Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse, mille suurus on minimaalselt 2500 eurot. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Lisaks avardub rahalise sissemakse tegemise võimalus ka juba registreeritud või tulevikus registreeritavatesse osaühingutesse. Edaspidi võib rahalise sissemakse teha peale Eesti krediidiasutuse ka välisriigi krediidiasutuses või makseasutuses avatud maksekontole. Tegemist on olulise muudatusega just välisinvesteeringute kaasamisel Eesti ettevõtetesse.

Ma ei ole jätkuvalt kindel, et see on progress.

Kui see džinn pudelist välja lasti, siis oli nii, et tegijad soovisid väga ettevõtlust toetada, kuid omamata ise praktilist kogemust, ei saanud nad tegelikult aru, misasi ettevõtlust segab. Ehk taavirõivased, kelle arvates lahendab probleemid "nuti äpp". Kui on pidav äriplaan, siis see "täislaks ettevõtte regamine", nagu 15 a tagasi, ei saa kunagi takistuseks. Küll aga saab sõltumata regamise lihtsusest/keerukusest, ALATI ettevõtluses probleemiks vett mittepidav äriplaan. Äriplaani väljamõtlemise ja läbiarvutamise töömahu korral on isegi notaris käiguga OÜ asutamise pingutus kui hiire piss. Olen korduvalt läbi teinud, tean, mida räägin.

Teine asi, mis (progresseeruvalt) ettevõtlust segab on pidev turbulents regulatsioonidega ja bürokraatia kasv. Mulle tundub, et täna Eesti poliitiline tasand seda probleemina ei tajugi (koosneb ju teine tänapäeval broileritest, kelle elutöö ongi olnud "poliitikas olla"). Sestap on antud pahatihti kõrgematele ametnikele "card blanche" igasugu asjade kehtestamiseks, mis võimaldavad esitada eduraporteid ja Brüsselis rind kummis käia.

See, kas OÜ loomiseks on vaja 2556 eurot või ühte notariskäiku, on ettevõtluskeskkonna jaoks seitsmendajärguline probleem. Eesti ettevõtluse probleem pole mitte äriühingute asutamine (ka "notari ajal" oli võimalik osta õigusbüroost "riiulifirma" paarisaja euro eest (mingit kapitali selleks vaja polnud ka siis), käia korra notaris seda ringi vormistamas, panna selle käigus asjale sobiv nimi ja oligi olemas), vaid pidavate, ekspordikõlbulike, töökohti loovate, suure lisaväärtusega ……(jätkake loetelu ise) äriideede/äriplaanide nappus. Seda võivad arvata ainult eluvõõrad broilerid, et kui firmat ei saa kahe nutitelefoni nupuvajutusega luua, jääb äri katki. Ei jää.

Näide eluvõõraste ametnike jutust:

Välismaalastel on seni olnud tõsiseid raskusi Eestis ettevõtete loomisel, kuna siinsed pangad on neile rahapesu tõkestamise nõuete tõttu keeldunud kontode loomisest.

Välismaalasel on kogu aeg olnud võimalik osta sellega tegelevalt õigusbüroolt "valmisfirma" koos pangaarvega ja kasvõi hommepäev asuda suurt äri ajama. Minu üks tuttav Norrast sedasi tegi, kogu formaalsused võtsid aega päevakese. Probleem on jätkuvalt ikka see, et välismaalased, kes siia tulevad, ei oma pidavat äriplaani või ei ole sellega saanud kodumaal hakkama. Seepärast otsitakse kohti, kus saab midagi odavamalt/lihtsamalt/üle lastes teha. Rääkimata igasugu huiaritest, kes taolisi võimalusi meelsasti kasutavad.

Minuarust oleks aeg kutsuda ettevõtlusliidud Stenbocki kohvile ja küsida, mis neid segab. Teha iga kvartal kokkuvõtteid ja jälgida progressi. Mitte üritada kujundada Eestist rahvusvahelise huiarluse e-platvormi. Olen üsna kindel, et OÜ regamine või mingid residentsusprobleemid seal laua taga jutuks ei tule - tegelikule ja reaalsele ettevõtjale on palju akuutsemaid muresid.

Lisaks luuakse nõnda firmakesi, millega on lihtne autorollotada või ka tõesti kusagil maksudest hoiduda.

Tänaste ettevõtlusprobleemide lahendamiseks on vaja päris massiivset tööd/raha ja ka ebapopulaarseid otsuseid. Näiteks magistertibinduse kraanide koomale keeramist ja kutsehariduse pakkumise suurendamist. Kuna täna on ka traditsioonilised ettevõtlust kilbile tõstnud erakonnad (nt RE) vähem või rohkem populismiga tegelema hakanud, siis on selge, et lihtsam on pidada kangelaslikku (pavelmorozovlikku või donkihhotlikku, kuidas soovite) võitlust, kuidas asutada OÜ kahe nupuvahutusega, selle asemel et lahendada nt tööjõupuuduse probleemi.

Tselluloositehase mõtet torgitakse edasi
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/ ... akse-edasi

Siinkohal olen ma Sõerdiga 100% nõus.


https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide- ... jendada-2/


Eesti Energia äriettevõttena saaks raha finantsturgudelt küll ja küll. Selle 143 milli oleks võinud kindlasti kuhugi mujale s h kaitseinvesteeringuteks panna. Või on siin mingi arvestuslik mustkunstitrikk, et võtame ühelt poolt raha kasumina välja, aga see 143 milli ei lähe eelarvetasakaalu mõttes arvesse? Kasumit võiks välja võtta küll, aga maksumaksja raha tuleks investeerida ikka sinna, kuhu peab maksumaksja raha panema, mitte asendama riigieelarvega finantsturgu.

Martin Peeter kirjutas:Või on siin mingi arvestuslik mustkunstitrikk, et võtame ühelt poolt raha kasumina välja, aga see 143 milli ei lähe eelarvetasakaalu mõttes arvesse?

Täpselt nii ongi - "omakapitali investeeringud" ei ole eelarve tasakaalu mõttes kulu ja samas "jooksva tulu dividendidena väljavõtmine" ei ole ka "varade vähenemine". Jabur, aga sellised on reeglid.

E-residentsuse värk olevat seni 10,4 M kasumit tootnud: https://tehnika.postimees.ee/6474384/e- ... 1530278500

Ettevõtluse toetamine rahandusministeeriumi moodi:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ri ... AFZxB2tpCM

Kolumnist Andrei Kuzitškin: „Tasub mainida sedagi, et viimastel aastatel on vaesus Eestis vähenenud, kuigi väga aeglaselt, nii 0,6–0,8 protsenti aastas. Narvas jagatakse päevast päeva tasuta leiba ning selle järel seisab pikk saba. Alles äsja nägin Põhja-Tallinnas kümneaastast tüdrukut, kes korjas prügikastist plastpudeleid. Vaesuse tase ei ole ometi sisuliselt vähenenud. Ma usun, et põhjus peitub poliitikute peas, kes juhivad Eestit nagu viletsat äriprojekti ja teevad selle juures tohutult vigu. Näiteks riigikogu saadik Dmitri Dmitrijev teatas uhkusega, et «me kavatseme vaesuse välja juurida. Selleks läheb kaalukas osa 2019. aasta eelarvest õpetajate, lasteaiakasvatajate, päästjate ja politseinike palga, samuti pensionide ja toetuste tõstmiseks. Näiteks on järgmisest aastast esimese ja teise lapse toetus 60 eurot, pensionid kasvavad 481 euroni, vanemapalk suureneb keskmiselt 1258 euroni. Ühtekokku moodustavad sotsiaalsfääri kulutused 5,4 miljardit eurot.» Need sõnad väljendavad ilmekalt riikliku majandus- ja sotsiaalpoliitika puudulikkust. On ju täiesti ilmne, et kui soovitakse võtta eelarvest raha, et seda inimestele jagada, peab keegi selle raha eelarvesse ka panema. Pannakse sinna aga makse, millest peamine on üksikisiku tulumaks. Seda maksavad töötavad inimesed, mitte toetuste saajad. Seepärast luuakse tõhusas riigis uusi kõrgepalgalisi töökohti, mitte ei kehtestata aina uusi toetusi. Muidugi, vaeseid inimesi tuleb kindlasti abistada, aga selleks tuleb toetada äritegevust, mitte püüda lahendada kõiki sotsiaalseid probleeme nende inimeste arvelt, kelle sissetulekud on suured. Katsed lahti ütelda ühetaolisest tulumaksust toovad Eestile kaasa katastroofilisi tagajärgi ja põhjustavad maksumaksjate pagemise riigist. Rootsi ja Soome sotsiaalriigi mudelit, millest Eesti sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased eeskuju võtavad, on juba tabanud krahh. Kas tõesti tahetakse ka Eestis jõuda majandusliku krahhini, kus rikkad on kadunud, vaeseid aga ei aita enam keegi? Ettevõtlusvabadus, minimaalsed maksud ja säästlikkus on peamised vahendid võitluses vaesusega. Need, kes ihkavad nende asemel minna toetuste, aktsiiside ja pillamise teed, viivad Eesti otseteed viletsusse.“
https://arvamus.postimees.ee/6474889/to ... a-venemaal

On ju täiesti ilmne, et kui soovitakse võtta eelarvest raha, et seda inimestele jagada, peab keegi selle raha eelarvesse ka panema. Pannakse sinna aga makse, millest peamine on üksikisiku tulumaks. Seda maksavad töötavad inimesed, mitte toetuste saajad. Seepärast luuakse tõhusas riigis uusi kõrgepalgalisi töökohti, mitte ei kehtestata aina uusi toetusi. Muidugi, vaeseid inimesi tuleb kindlasti abistada, aga selleks tuleb toetada äritegevust, mitte püüda lahendada kõiki sotsiaalseid probleeme nende inimeste arvelt, kelle sissetulekud on suured. Katsed lahti ütelda ühetaolisest tulumaksust toovad Eestile kaasa katastroofilisi tagajärgi ja põhjustavad maksumaksjate pagemise riigist. Rootsi ja Soome sotsiaalriigi mudelit, millest Eesti sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased eeskuju võtavad, on juba tabanud krahh. Kas tõesti tahetakse ka Eestis jõuda majandusliku krahhini, kus rikkad on kadunud, vaeseid aga ei aita enam keegi? Ettevõtlusvabadus, minimaalsed maksud ja säästlikkus on peamised vahendid võitluses vaesusega. Need, kes ihkavad nende asemel minna toetuste, aktsiiside ja pillamise teed, viivad Eesti otseteed viletsusse.“

Enam nõustuda ei saagi vist. 12 punkti autorile.
Paraku on vist probleem selles, et säravad ideed, mis viisid elu edasi, on jäänud kuskile 90ndatesse ja alles on jäänud ehe populism - enim hääli saab see, kes lubab rohkem raha laiali külvata. Kellele ei meeldiks raha saada? Eesti teeks ei saa olema sotsiaaldemokraatia, vaid sotsiaalsete tunnustega turumajandus. Sotsiaaldemokraatia lõpeb kuristikus enne, kui me sinna Soome teele poole peale jõuamegi - sest ümbruskonnas on peibutavaid töö- ja elukohti piisavalt.

Kuna Eestis tõuseb jõuliselt võimu juurde broilerite põlvkond - inimesed, kes on sündinud varasemalt 80ndatel ja kellest paljud polegi nö tootvat tööd elus teinud, siis majanduslik perspektiiv tekitab kergeid värinaid õlgades - millega see raha külvamine ja selleks maksude tõstmine lõpeb.