www.militaar.net

Suhtlesin mitu korda Luunja vallavanemaga, kes üllatavalt oli selle silla olemasolust teadlik ning avaldas tänu, et keegi selle teemaga tegeleb lõpuks. Lubas igati kaasa aidata kodukandi ajaloo täiustamisele.

Koos panime kokku ka üleskutse vallalehte, et kohalike lugejate seast leida lisainformatsiooni ja ehk võimaluse korral isegi fotosid. Ilmselgelt eakamad siinset foorumit ei loe ja hangivad infot peamiselt kohalikust lehest.

Hoiame pöialt!

Loodan, et teemaalgataja ei pahanda ühe teemavälise küsimuse üle, aga mis värk Maanteemuuseumil nende sildadega on?
Maanteemuuseum siit teemast korduvalt läbi käinud.

Sillad on ju maanteede osa. Seega siis otsene seos.

alax kirjutas:Sillad on ju maanteede osa. Seega siis otsene seos.

Pidasin silmas, et kas Maanteemuuseumis on kõik sillad ilusti registris, alates Lembitu aegadest?

retti kirjutas:Kohalikelt võiks küsida veel
mis kummaline jõnks on Parve tee ülemises otsas ? Näha on see mitmel ennesõjaaegsel fotol.
Aga ka EW aegsel topokaardil.

Märkasin samuti seda jõnksu, veel 1948. a fotoplaanil on seda näha. Tundub, et praegune parve ülesõit on nihkunud kunagise silla kohale.
Need postid, mis maa seest välja paistavad on minu arvates kunagise silla pealesõidu toestuseks tehtud vaiad. Akf retti pakutud kogupikkusega ca 300 m võib nõustuda ja see võiks jaguneda vastavalt Kavastu poolne pealesõit ca 140-150m + jõe ületamiseks 5 sildevahet suuremaid talad, millest 3 olid fotode põhjal purunenud, kokku ca 5 x 18-20m =90-100m + Kastre poolne pealesõit ca 50-60m.

moppel kirjutas:Käisin Kavastus ja tegin läbi tee tungivatest postidest pilti.

Soovitus, et edaspidi kui pilti teete, pange mingi teada pikkusega asi pildi peale mõõtkavaks. Nivelli latt oleks muidugi ideaalne, aga tegelikult käib muidugi ükskõik mis eelnevalt üle mõõdetud toigas.

retti kirjutas:- on võimalus,et fotodel puuduolevatest silladetailidest sai teine sild.
Idee selleks väiteks sain akf croman40 postitustest.

Ma ei tea nüüd. 25. augustil langes Tartu, korraldus Eesti maha jätta anti 3 nädalat hiljem. Kas sellises olukorras hakati tõesti mingi õhku lastud silla juppe koguma...?

retti kirjutas:
- on võimalus,et fotodel puuduolevatest silladetailidest sai teine sild.
Idee selleks väiteks sain akf croman40 postitustest.
Ma ei tea nüüd. 25. augustil langes Tartu, korraldus Eesti maha jätta anti 3 nädalat hiljem. Kas sellises olukorras hakati tõesti mingi õhku lastud silla juppe koguma...?

Sakslased vast küll mitte, aga punaväelased võisid küll. Teoreetiliselt arutades. Neil oli kole kiire ja materjal oli tükati olemas.

Kriku kirjutas:

retti kirjutas:- on võimalus,et fotodel puuduolevatest silladetailidest sai teine sild.
Idee selleks väiteks sain akf croman40 postitustest.

Ma ei tea nüüd. 25. augustil langes Tartu, korraldus Eesti maha jätta anti 3 nädalat hiljem. Kas sellises olukorras hakati tõesti mingi õhku lastud silla juppe koguma...?

Kriku
palun tähelepanelikkust.
Minu postituses on - võimalus - 1945 aasta suve kohta. Kui see on Kavastu sild.

Akf valmistab ette varupositsiooni

Kriku kirjutas:Akf valmistab ette varupositsiooni

Sõjas nagu sõjas ikka.
Aga mis see "valmistab ette" Kavastu silda puutub ?

croman40 kirjutas:

retti kirjutas:Kohalikelt võiks küsida veel
mis kummaline jõnks on Parve tee ülemises otsas ? Näha on see mitmel ennesõjaaegsel fotol.
Aga ka EW aegsel topokaardil.

Märkasin samuti seda jõnksu, veel 1948. a fotoplaanil on seda näha. Tundub, et praegune parve ülesõit on nihkunud kunagise silla kohale.
Need postid, mis maa seest välja paistavad on minu arvates kunagise silla pealesõidu toestuseks tehtud vaiad. Akf retti pakutud kogupikkusega ca 300 m võib nõustuda ja see võiks jaguneda vastavalt Kavastu poolne pealesõit ca 140-150m + jõe ületamiseks 5 sildevahet suuremaid talad, millest 3 olid fotode põhjal purunenud, kokku ca 5 x 18-20m =90-100m + Kastre poolne pealesõit ca 50-60m.

Sel juhul silla asend tänapäevasel kaardil.

Jah, kui joonistada Kavastu poolse lõigu järgi sirge sild. Pikad sillad on paljudel juhtudel mingi kõverusega ja ei ole põhjust arvata, et Kavastu silda ei tehtud niimoodi, et pealesõidud mõlemal pool jookseksid kokku olemasoleva teega.

Vähemalt ühes küljes saab ju postide järgi silla suuna täpselt kätte

Esimese 20 m järgi ei saa ennustada silla lõppemise asukohta. Sillad tehakse vastavalt oludele ja võivad pöörata suvalises suunas. See ei ole küll viktoriini koht, aga kas keegi teab Eestis silda, millel on S-kurv, ehk alguses pööre ühele poole ja siis teisele poole?