www.militaar.net

Muhemusu kirjutas: ↑19 Veebr, 2024 17:34 Mulle on pikalt huvi pakkunud, et palju inimesi vene okupatsiooni all täna elab. Kas keegi on näinud pädevaid hinnanguid selle kohta?

Vene relvajõudude kaitseväelane, mitme tuhande jälgijaga väikese Telegrami kanali autor, tunnistas avalikult üles Ukraina tsiviilisikute väärkohtlemise ja rüüstamise.

"See on seletamatu põnevus, et suudad teha absoluutselt kõike! Sa võid lõhkuda uksi, lõhkuda aknaid, keerata teiste elud pahupidi!"

Ta meenutas sõja esimesi päevi ja julmusi, mida Vene sõdurid Zdvyzhivka ja Ozera külades (Bucha rajoon, Kiievi oblast) toime panid.

Ta kirjutas:

"Halbade asjade kohta...

Mõtlesin kaua, kas rääkida sellest või mitte, aga kui otsustan meenutada, peaksin kõigest rääkima.

Kui olime Kiievi lähedal, tekkis omamoodi elevus. Nüüd hakkame siin korda tooma! Me karistame kõiki, kes midagi venelaste vastu ütlesid! Esimest korda ilmus see kõik Zdvyzhivkas. Algul vaatasime hoolega majade akendesse, otsides midagi "kasulikku". Läksime poodi, aga see oli juba pahupidi keeratud. Komandörid valasid tänavale alkoholi. Otsisime midagi nii-öelda lauakatmiseks. Kohale jõudes anti meile 2-3 kuivratsiooni inimese kohta. Muidugi sai see kõik kiiresti otsa ja pakkumist polnud. Kolasime külas ringi. Võttis läheduses olnud seltsimeestelt kartuleid. Siis keegi ütles, et läheduses on palju kanu. Ta leidis kala püüdmiseks võrgu ja mina relvastasin end kõplaga. Ta püüdis selle kuke kinni ja ma peksin seda kõplaga ja ütlesin: "Palun andeks." Kitkusime, keetsime kartulitega. See ei olnud maitsev.

Paari päeva pärast tuli üks kohalik meie komandöri juurde ja palus end koos perega turvalisse kohta viia. Nad elasid suures mõisas. Komandör ütles, et ärge muretsege. Ta lubas, et maja on turvaline ja keegi sinna ei sisene. Nägin isiklikult nende autot lahkumas ja meie KAMAZ sõitis ees. Paari tunni pärast sisenesid majja meie sõjaväelased langevarjurite kompaniist. Ja siis meie poisid sekkusid. See on seletamatu elevus, kui sa suudad absoluutselt kõike! Saate lõhkuda uksi, lõhkuda aknaid, pöörata teiste inimeste elu pahupidi. Võtsin USB-toitel tuled, karabiinid ja nööri (omanik oli kalal, garaažis oli kallis paat).

Komandör karjus meie peale, kuid aeg-ajalt sisenesid rühmad majja ja otsisid uut kraami.

Siis Ozera [Bucha rajoon, Kiievi piirkond]. Seal tiirutasid kõik divisjonist esimestel vaiksetel päevadel üle kogu lähinaabruse. Käisime ka ringi ja otsisime veekeetjat veekeetmiseks, aga juba olid kõik majad pahupidi keeratud. Ma ei tea, mida inimesed otsisid, aga kõik keerati lihtsalt pahupidi. Kastid visati põrandale, kapid visati välja. Jalgade all laste mänguasjad, fotod, riided ja kõik muu. Tunnistan, kui isegi vajadust polnud, käisime ikka majast majja. Koos seltsimehega otsustasime jalutada suure punastest tellistest maja juurde. Nägime, et seda tabas mürsk. Läksime koridori ja kõik oli ära võetud. Ja me kuulsime köögis kahinat. Aeglaselt lähenesime. Välja tulid naine ja tüdruk ning mu kamraad karjus neile kuulipildujaga: "Stopp!" Issand, kuidas nad nutsid... Selgus, et need olid omanikud, ema ja tütar... Pärast mürsu tabamust elasid nad naabrite juures ja tulid oma asjade järgi.

Tundsin end sellest kõigest haigena. Teiste elude trampimine. Vaadates pilte teiste inimeste peredest. Aga tollal oli kõik seotud hetkega. See on see, mis meil siis oli, see on kõik. Nagu oleksin näljane. Ma tahan soojust. Ma tahan vanni. Murdsime ühte majja sisse, leidsime vanni, soojendasime selles õues lõkke kohal vett ning kandsime ämbritega vett ja pesime end majas. Pesin kaks korda kuus. Keerasime kapid välja, et leida puhast aluspesu. Vähemalt sokid. Siis muutus see normaalseks. Läksime lihtsalt igasse majja, mis meile meeldis, näiteks Popasnas, kus tsiviilisikuid peaaegu polnud. Või küsis kohalikelt, kus on majaomanikud, näiteks Hersonis, Zaporižžjas ja Kreminnas. Kui nad ütlesid, et on läinud Ukrainasse või võitlevad Ukraina relvajõudude eest, siis lõhuti uks ja maja sai meie omaks. Sõdalasest-vabastajast võib rääkida lõputult, aga igas mehes ärkab sõja ajal barbar. Ja mida rohkem kaotusi, seda rohkem arvate, et teete kõike õigesti. Hersoni lähedal, kui küsiti: "Mida sa siin teed?" Ma vastasin: "Sa ei oleks tohtinud venelasi puudutada!"

Me peame sellega elama."

ruger kirjutas: ↑15 Mär, 2024 14:56 Odessas sai surma vähemalt 14 inimest ja viga 46, kui orkid korraldasid linnale raketirünnaku.

At least 14 people were killed and 46 wounded in a Russian missile attack on the port city of Odesa today, according to Ukrainian officials. A double-tap strike killed 2 rescuers and injured many more.

https://twitter.com/ChristopherJM/statu ... 3104477412

15 Ukrainians were Killed and over 80 Injured including several Firefighters and Rescue Crewmembers after a Russian Missile Strike on the City of Odesa occurred earlier today, followed by another Strike on the Same Location after Emergency Services had arrived.

16 dead and 73 wounded in missile attack on #Odesa. At least 8 of the dead are rescuers, - Ukrainian Interior Minister Ihor Klymenko said.

The latest UN report on the war crimes committed by Russia in Ukraine is the most horrific to date, revealing war crimes of unimaginable cruelty and Nazism in its purest and most elemental form. No one who defends this can be part of the human community.

In Kharkiv, all substations, as well as the heating and power center are destroyed, Kharkiv mayor Ihor Terekhov said on the air of the telephone.

"There is no answer to the question of how long the restoration work will go on, there is no answer. Repair crews are working, but very serious destruction, all transformer substations are destroyed, the TPP is destroyed," he said.

Earlier Terekhov told that less than half of Kharkiv citizens now have electricity. The Ministry of Energy said that hourly shutdowns work in the city.

Now in Kharkiv, less than half of the residents have light – 40% of the population, the mayor said.

There is also heating in 60% of apartments, and water supply has been restored in almost all residential buildings.

Rape, torture and other sexual crimes. This is what Russian soldiers did to ordinary Ukrainian men—including priests—in occupied Kherson. These are their stories as told in a new investigation by slidstvo_info. Today, many other men and women remain under Russian occupation.