www.militaar.net

Seal võib lisaks veel mängus olla poliitiline dimensioon, pagulaskriisi võtmes. Jordaania on üks suurematest pagulaste vastuvõtjatest. 25 miljoni eest soomukeid jagada, et natukene suhteid õlitada, ei tundu sugugi halb idee. Eriti kui Türgi mingit jama jälle korraldab.

Need Marderid antakse Jordaaniale kolmanda maailma riikidele antava sõjalise abi nimelise riiklikult rahastatava programmi raames, samas programmis on abisaajatena veel ka Iraak, Tuneesia, Mali, Nigeeria ja Niger. Ma loen ka, et finantskriisiga seoses külmutati/tühistati kunagine 400 Marderi diil Kreekaga, ei tea kas need on kusagile täiendavalt ära deponeeritud või neid jagataksegi laiali?

Jordaaniale antava 2 aastase abipaketi maksumus on kokku 230 mln. eurot, peamiselt antakse selle raha eest kaasaegseid vaatlusvahendeid, relvastust ja ka u. 150 softskin sõidukit ehk need Marderid on rahaliselt tegelikult üsna tühine osa abipaketist.

Sakslastel on plaan oma kuus Tornado luurelennukit Türgi Incirliki õhuväebaasist Jordaaniasse ümber kolida sellest tingitud ka see väike kingitus Jordaaniale...

http://news.sol.org.tr/germany-mulls-mo ... dan-171019

Mina olen jälle sõnatu. Mõned kümned leheküljed tagasi rääkis kpt Trumm hingestatult, et Leo 2A6 on see asi, mis võidu lahinguväljalt koju toob ja just oma L55 rauaga. Muudmoodi ei saa esisoomusest läbi. Ja nüüd BMP-1?!? Otsusta nüüd ära palun.

Ma üritasin otsida, milline jalaväe lahingumasina pardakahur peale 2A28 pakub 300+ mm soomustläbistavust, ei suutnudki leida. Osa moonaga isegi 400+
Vahest otsisin halvasti? Lisaks pidi ju mitteläbiv korralik tabamus (usun, et 73 mm HEAT võib seda täitsa teha oma suure plahvatusenergiaga) tanki ja meeskonna ajutiselt outi lööma. Et läbistavus polegi nii tähtis.

Trumm - selge lati alt läbijooksmine. Milliseid sõnu Sa minu suhu paned? Et mina võrdlen kumulatiivset granaati ja 120mm tankimürsku? Ole nüüd natukene viisakam. Mitteläbistav (ja mõnikord ka läbistav) kumulatiivne juga võib meeskonnale täiesti tähelepanuta jääda. See kehtib eriti esimeste põlvkondade granaatide kohta (Iisraelist palju näiteid). Milline on ka Sinu poolt osutatav kahur ja laskemoon. 120mm mürsk ei jää kunagi tähelepanuta. Välja arvatud muidugi noolmürsk, mis lendab vastu kerget sihtmärki.

Sa heidad mulle ette, et ma tankide puhul fetisheerin kahuri läbilöögivõimet ja siis räägin BMP-1st ja räägin sellega endale vastu.
Ei räägi ju. 73 mm kahur BMP-1 peal on üks suurima soomustläbistavuse võimega kahureid jalaväe lahingumasinate peal. Lihtsalt tema kaugus, laskekiirus ja täpsus kaugemal on nadi ja sestap asendati ta 30 mm automaadiga.

Ma ei saa nüüd aru (millest Sa aru ei saa)

Proovin veelkord. Soomustläbistavus on tähtis, kuid alati mitte kõige olulisem. 120mm mürsku võib võrrelda sepavasaraga. Kumulatiivset mürsku naelaga. Väga üldistatult.

Roni nüüd tünni ja lase täiest jõust kellelgi sepavasaraga vastu tünni lajatada. Isegi kui läbi ei löö, siis vaevalt väga hea on olla. Nüüd proovi sama asja teha ka naelaga - mis juhtub, kui tünnist läbi ei löö? Suurt midagi.

Loomulikult on tegemist väga suure ja paljuski ka vale võrdlusega, kuid selle näite puhul täiesti piisav.

Mulle on kuidagi mulje jäänud, et kumulatiivplahvatus vasta torni pidi ka andma sisemisi "efekte" (nt Süüria sõda, kus tankistid väljuvad tankist peast kinni hoides). Aga võib-olla ma eksin ja seda annab ainult TOW oma suht suure laenguga.

Hakkasin lihtsalt uurima, mis loom see 73 mm kahur on, mis BMP-1ga kaasa tuleb, tuleb välja, et TTA-lt üsna lähedane/sarnane 90 mm rootsi TT kahurile. Tulev välja, et laseb küll ja moona täitsa müüakse veel. Probleem näib meie meeste suurusega pigem meeskonnaruumis. 1,85 mehele ikka problem vist. Lühikestelt vahemaadelt saab selle toruga vastast mõjutada küll. Relv loodi ajal, kui läänes olid aktuaalsed M60 ja Leopard 1 tankid.

No mulle on meelde jäänud, et BMP-2 30mm kahur võetigi kasutusse peale katseid, mis tuvastasid, et üldine saavutatav efekt on võrdeline või isegi parem kui suuremal kahuril. See tähendab, et suudeti kahjustada vastase soomusmasinate (sh tankide) lahinguvõimet palju kiiremini ja tõhusamalt. Ega see väiksemate kaliibrite laiem levik pole juhus. Neid uurimusi on ikka päris palju tehtud.
Kokkuvõttes ongi ju peamiselt oluline saavutatav efekt, mitte lihtsalt mingi läbistamise tõenäosus vms.

Kapten Trumm kirjutas:
Hakkasin lihtsalt uurima, mis loom see 73 mm kahur on, mis BMP-1ga kaasa tuleb, tuleb välja, et TTA-lt üsna lähedane/sarnane 90 mm rootsi TT kahurile.

Mine küsi vaadata rootsi 90mm moona relvuri käest. Suht-koht suur tükk mis? Väga suure paiskelaenguga.
Paiskelaeng tähendab mida? Trajektoori. Vähendatud algkiirusega 73mm kahuriga on tabamistõenäosus
pea olematu, tundmatul kaugusel, liikuva märgi pihta.

Vähendatud algkiirusega 73mm kahuriga on tabamistõenäosus
pea olematu, tundmatul kaugusel, liikuva märgi pihta.

Ise lasknud ei ole, küll aga polügoonil korduvalt jälginud beempistide laskmisi. Kusjuures mitte lineikas, vaid utsepkas, s.t. vaid paarikuuse teenistusstaažiga kodanike toimetamist. Tõsi küll, seisev masin (mingil ajal oli küll käigus mingitsorti vibreeriv-loksutav alusplatvorm), märklaud oli vistist kuskil 300-400 meetri peal diagonaalis pealesõitev nelinurk 2x2 meetrit. Ja saadi pihta küll...tunduvalt rohkem, kui mööda lasti

Kunagi Männiku laskeväljal lasti rootsi 90mm 13 matsu järjest. Peale 5 lasku oli deeply concerned politseipatrull kohal sest Järve Selveris aknaklaasid klirisesid..

Kontrollisid dokumentatsiooni, seejärel tegevus jätkus..

Pikk jutt, sitt jutt. Sihtmärgialas 300 meetri kaugusel oli kunagine metallist jalgpallivärav, mille ristnurka kinnitati
A-4 formaadis paberileht, kahurisihiku nullimiseks. Peale vintraua suunamist 300m kaugusel olevale lehele optilise sihiku
niitrist regullitakse samasse kohta.

Peale sihiku nullimist arvas sihtur-irvhammas, et laseks naljaviluks kipspeaga õppemoonaga selle lehe pihta..

Kaks lasku, kaks tabamust, 300m kaugusele A-4 pihta. Metallist jalgpallivärava ristnurk täiesti sodi..


Minuteda ei ole peale seda kuulsusrikast üritust rohkem Männikul 90mm lastud

Tuttav, kes ise kergema kaaluga mees, on põgusalt rääkinud,kuidas ta BMP peal teenis ja kuidas see 73mm lasi. Pidi naljanumber olema. Isegi päevavalguses oli probleeme tabamisega, rääkimata ööst.
Kuperjanovi raamatukogus oli Sõjakooli kunagise kadeti poolt koostatud või ümbertõlgitud BMP-seeriate ajalugu. Ka seal oli minu mäletamisel välja toodud NL relvainseneride arvamus 73mm -st relvast kui läbikukkunud tootest.

Praktika pidi olema tõe kriteerium

Kuna venelased pole peale ürgseid BMP1/BMD1 seda 73mm tagasipõrketa toru enam kusagile installinud - no siis lihtne rusikareegel ütlebki, et oli vist tõesti sitt relv

Tähelepanuväärne on pigem see, et venelased ekspluateerivad ju absoluutselt kõigil oma "superuutel" lahingusoomukitel ikka ühtesid ja samu vanu 30mm automaatkahurit // 100mm tagasipõrketa toru // 125mm tankikahurit - mis näitab, et ega neil seal soomusmasinate "pardaartilleerias" ikka mingeid arenguid viimase ca 50 aastaga tõesti olnud pole

Borja kirjutas:Praktika pidi olema tõe kriteerium
Tähelepanuväärne on pigem see, et venelased ekspluateerivad ju absoluutselt kõigil oma "superuutel" lahingusoomukitel ikka ühtesid ja samu vanu 30mm automaatkahurit // 100mm tagasipõrketa toru // 125mm tankikahurit - mis näitab, et ega neil seal soomusmasinate "pardaartilleerias" ikka mingeid arenguid viimase ca 50 aastaga tõesti olnud pole

Uutel 125mm kahuritel/laadimismehhanismidel on siiski suudetud kõrvaldada tema suurim puudus võrreldes lääne 120mm - maksimaalne mürsu pikkus. Lääne noolmürskude üha suurem läbistavus on suures osas saavutatud üha suurema pikkuse:diameetri suhtega. Energia, mis vastase tanki tabab on kontsenreeritud väiksemale alale, samas õhutakistus on väiksema diameetri puhul samuti väiksem ehk lennu käigus ei kaota nii palju energiat. Vanematel 125mm kahuritel/laadijatel tuli aga pikkuse piirang vastu, mis tähendas seda, et ägedamat moona enam ei saanud sellega lasta. Olen aru saanud, et uuematel 125mm modifikatsioonidel on maksimaalne pikkus oluliselt suurenenud.