www.militaar.net

Aga aru ma ei saa, et kui ukraina näitas, et BMP pole termobaariliste relvade vastu piisav kaitse, siis miks meil eestis peaks see piisavalt nende vastu kaitset pakkuma?
Venelasted ise ka ju loovad raskemaid soomukeid, kuna BMP pole piisavalt vastupidav

Selle üle võib siis edasi diskuteerida, kui keegi suudaks leida pidavad andmed, palju välist ülesurvet see jalaväe vennashaud välja kannatab.

Venelasted ise ka ju loovad raskemaid soomukeid, kuna BMP pole piisavalt vastupidav

Kindlasti, keegi pole öelnudki, et sellega kaasaegsega võistelda kannatab. See oleks mõistlikult siiski kasutatav.
Mul pole miskit selle vastu, kui jalaväebrigaadid ja KL maakaitsepataljonid varustataks CV-9035 tüüpi masinatega ja selle 600 masina ostmiseks vajalik raha saadakse nt Hiiu madalalt leitud nafta müügist. Või selliste tankipõhistega nagu juutidel on. Paraku seda pole leitud ja laiema publiku tarbeks tuleb piirduda odavate ja tagasihoidlike omadustega masinatega nagu BMP-1, Marder, M113, MTLB, BTR, isevalmistatud jne. Kui antud võimalust muidugi ise tahta.

Parandagu mind pareminiteadjad, aga kas võrreldes tendimasinaga pole siiski üks soomuki eelis, et ta peab ikka paremini kilde ka? Olukorras, kus droonid tagavad vaindlasele hea ülevaate meie liikumistest, on nende käigus vist ka päris suur tõenäosus üsna tavalise kildmoonaga ning isegi võib-olla mitte ülearu täpne kaudtuli kaela saada. Liikuma ju ikka peab - kas või järgmisele viivitus- või kaitsepositsioonile. Ja eks see ole ju ikka ka üks soomuki mõte, et jalaväge natuke kaitstumalt ümber paigutada. Selle kallal ju noris peamiselt ka see RAND.
Termobaariline relv, õhurünnakud, täpsusrelvad jm on juba selline peenem ja karmim värk.

Prognoosid on kahjuks õiged.
Venelased ise nimetavad seda "mittekontaktne maaväe lahingutegevus", mis äraseletatuna (Süüria näide) tähendab vastasel droonidega seljas rippumist ja iga vähegi olulisena tunduva asja ilmumisel sinna massilise kaudtule andmist. Kindlustatud ja kõva vastupanu osutavatele kohtadele ka termobaarilist "mõjutamist". Loota, et vastane piirdub kuskil pudelikaelas istuva pataljoni tulistamisega pindlõhkevate mürskudega (mille eest kaitseb kaevik hästi) ja sinna nürilt tormi jooksmisega, on ekslik. Täpselt samamoodi on ekslik arvata, et vastane võimaldab õppuste rutiinis pimedas või uduga üksusi mööda teid (veoautodel) segamatult liigutada. Selliseid asju hakkab tulevikus saatma korralik mürsurahe ning kes pole piisavalt kaitstud, saab lihtsalt otsa. Kui reklaamitust ka 50% tööle saadakse, siis on asi kaunis kurb.

Pole end mõtet eksitada sellega, et brigaadis on venelastel üks 152 divisjon ja 122 Gradi divisjon. Lahingutegevuseks antakse brigaadidele vajadusel juurde kõrgema alluvusega (armee või sõjaväeringkonna alluvuses) suurtükisüsteemid (sh kaugmaa reaktiivseadmed) ja lahingulennukid/kopterid. Kogu see ansambel mängib neil hoolimata propa kahtlusest järjest paremini.

Ülalnimetatud põhjusel on jalaväe jätkuv soomuskaitsega varustamine möödapääsmatu. Ka külma sõja alguse algelised soomukid on palju suurema kaitsevõimega kui veoautodel või jalgsi maastiku liikumine kaudtule tingimustes.

Tsetseenia puhul olen aru saanud, et hästi kindlustatud positsioonide puhul rakendati eriti küünilist võtet - kaudtulega fikseeriti üksus sinna paigale (ei saanud ära minna) ja seejärel telliti sinna suure tulejõuga löök (nt sama termobaariline) peale. Tulemuseks on nt see, et taolistest löökidest palju ei teata - ellujäänuid lihtsalt polnud.

alari kirjutas:Aga aru ma ei saa, et kui ukraina näitas, et BMP pole termobaariliste relvade vastu piisav kaitse, siis miks meil eestis peaks see piisavalt nende vastu kaitset pakkuma?
Venelasted ise ka ju loovad raskemaid soomukeid, kuna BMP pole piisavalt vastupidav

Siin peab arvestama ühte termobaarilise relva iseärasust, nimelt peavad sellevastaseks kaitseks soomukil KÕIK luugid, vaatepilud jne kinni olema, muidu tungivad termobaarilise relva aerosoolgaasid nende kaudu soomuki sisemusse ja muudavad lõhkedes selle ühishauaks. Siin tekib kohe vastuolu tavalise tankitõrjegranaadi plahvatusega soomuki sees, kus meeskonna ellujäämisšansid on suuremad siis, kui luugid on avatud ja osa plahvatusgaase nende kaudu väljub. Venemaa kogemused Tšetšeenias ja mujal on viinud selleni, et nende sõdurid sõidavad soomuki PEAL, mitte sees, sest šanšid saada pihta RPG või mõne muu granaadiga on palju suuremad kui termobaarilise relva löögi alla sattumine.

ma ei saa aru, mismoodi pudelikaelas BMP-des istuv jalaväepataljon on oluliselt pikema elueaga, kui TOS-1 Buratino asemele logistab laskepositsioonile kobarmoona laskev 2S19 Mstade pataljon või Smerch raketiheitjad oma kobarmoonaga. tõenäosus neid kohata on ikka kordades suurem, kui seda natuke ülemüstifitseeritud buratinot.

BMP pataljoni on kergemini võimalik avastada, kui kergejalaväge ja BMP-de meestel on ka ikka tunduvalt kehvem vaatlusvõime ümbritseva suhtes.

mismoodi pudelikaelas BMP-des istuv jalaväepataljon on oluliselt pikema elueaga

Praktika olla tõe kriteerium. ja millegipärast näitab seesama praktika, et selmet neid tendiga varustatud kergjalaväe silmipimestavaid eeliseid ära kasutada, hakatakse kibekähku kõigest võimalikust ja mittevõimaliikust soomust aretama. Lollid ilmselt...

Lemet kirjutas:

mismoodi pudelikaelas BMP-des istuv jalaväepataljon on oluliselt pikema elueaga

Praktika olla tõe kriteerium. ja millegipärast näitab seesama praktika, et selmet neid tendiga varustatud kergjalaväe silmipimestavaid eeliseid ära kasutada, hakatakse kibekähku kõigest võimalikust ja mittevõimaliikust soomust aretama. Lollid ilmselt...

....ja see soomus on reeglina seda sorti, mis ei pea TOS-1 Buratinole vastu, vaid on ´´raudteerööbastest ja liiklusmärkidest´´ kilbid, mingile ülerõhule eriti tähelepanu ei pöörata...

p.s. - nagu mina aru saan, siis pole näit. süürias linnalahinguis termobaarilised relvad küll mingit eriti olulist rolli mänginud. ÄKKI on asi selles, et nad polegi sellised imerelvad....

vk1 kirjutas:ma ei saa aru, mismoodi pudelikaelas BMP-des istuv jalaväepataljon on oluliselt pikema elueaga, kui TOS-1 Buratino asemele logistab laskepositsioonile kobarmoona laskev 2S19 Mstade pataljon või Smerch raketiheitjad oma kobarmoonaga. tõenäosus neid kohata on ikka kordades suurem, kui seda natuke ülemüstifitseeritud buratinot.

BMP pataljoni on kergemini võimalik avastada, kui kergejalaväge ja BMP-de meestel on ka ikka tunduvalt kehvem vaatlusvõime ümbritseva suhtes.

Emmm ... kummeeritud present annab BMP ees täpsemalt millise eelise, seda nii Buratino, Msta või Smerchi puhul?
Mina, kui võimalik jalaväelane(KL -s väga muud pole), tunneks end küll kindlamalt mõningase metallikihi taga, tõsi küll, see metallikiht võiks olla midagi muud kui BMP.

..ja see soomus on reeglina seda sorti, mis ei pea TOS-1 Buratinole vastu, vaid on ´´raudteerööbastest ja liiklusmärkidest´´ kilbid, mingile ülerõhule eriti tähelepanu ei pöörata...

SHF olukorras hermeetilist keret vist enam väga ei ehita...järsku oleks tark teiste kogemusest õppida.

reservistina (kuigi juba 20 aastat ajateenistusest möödas) ei tahaks ka palja peega olla. samas igal asjal on 2 poolt.
saad soomuse (BMP puhul üsna marginaalse), oled kaitstum, kuid oled kergemini avastatav (droonid, roomikujäljed, radarid), ise ümbrust näed kehvemini, võid kergemini orki lennata. samas iga tont kuuleb sinu roomikute lõginat jne.
kergjalavägi on kaitsetum (v.a. hästi maskeerituna), kuid näeb, on vaiksem, raskem avastada jne.

ma kardan, et soomusest tähtsam on ellujäämiseks olla vähemmärgatav...

ps. - nii ukrainas kui ka iisraelis on soomuse suurem tähtsus seotud vast ka sellega, et seal lahingutegevuseks suured lagedad tasandikud, kus miski kaitset ei paku.

Droonivaatluse puhul veoauto küll mingit eelist ei anna, on täpselt samamoodi nähtav, sest soojuskaamerate eristusvõime on lihtsalt nii hea. Ka radari puhul kahtlen veoauto eelises, füüsika räägib midagi muud, nimelt on BMP kõrgus maapinnast torni laeni napp 1,9 meetrit, nt 1017 mersu puhul on see tublisti üle 3 meetri. Rahvas on vist unustanud, kui madal see masin tegelikult on (umbes pikema mehe kõrgune).

Vist küll OT, ent ikkagi: miks me ise termobaarilist toota ei või - noh kasvõi seda Vene 43mm pump-actionit - ei oska, autoriõigused, ebae(ste)etiline, veel mingi põhjus?

Siin peab natuke arvestama ka seda väga tõenäolist olukorda, kus vaenlane tahab meie jalaväe kaitse- või viivituspositsiooni sisse piirata või sellest mööduda. Kusagilt murtakse läbi, rakendades kas või neid samu buratinosid, õhuväge ja kõige võimalikuga tampimist ning tankidega tugevdatud meh-PTG. Kunnase "Taavet" ei ole selles osas realistlik, et kusagil maastikul õnnestub nii suure ülekaalu vastu väga pikalt joont hoida või mingit Riipalu-Rebase trikki korrata tõmmates mehed õigeks hetkeks tule alt välja.
Siis on kiire. Keegi peab jõudma läbimurret riivistama või aeglustama ja tuleb ka lõpuks järgmisele positsioonile taanduda. BMP (isegi BTR) või tendiveok, jalgsi jääd kotti? Vaenlane vaatab droonidelt ja juhib oma suurtükiväe tuld.
Pakun, et killurahes on järgmisele positsioonile jõudjaid rohkem ka selle viletsa soomuse all. Tendimasinates jalaväelaste hävitamine on ikkagi tõenäolisem. Aga ma ei oska hinnata seda vahet ja kulu-tulu suhet. Muidugi, kui vaenlase õhuvägi teeb karistamatult CASi, siis on juhitavad õhk-maa raketid kallimad, aga tulemus sama, mis miinipildujatega-suurtükkidega või lollpommide ja juhitamttute rakettidega tendimasinate kolonnile tule peale tõmbamisel.

Kapten Trumm kirjutas:Droonivaatluse puhul veoauto küll mingit eelist ei anna, on täpselt samamoodi nähtav, sest soojuskaamerate eristusvõime on lihtsalt nii hea. Ka radari puhul kahtlen veoauto eelises, füüsika räägib midagi muud, nimelt on BMP kõrgus maapinnast torni laeni napp 1,9 meetrit, nt 1017 mersu puhul on see tublisti üle 3 meetri. Rahvas on vist unustanud, kui madal see masin tegelikult on (umbes pikema mehe kõrgune).

moodsamatel radaritel, mida ka saab droonidele-kopteritele panna, peaks olema võimekus eristada roomikmasinat ratasmasinast. veoautode puhul on vähemalt mingi võimalus, et seda vaja veidigi uurida, enne kui ära lajatada , roomikmasin on 100% sõjaväeline...

kui brigaadis oleks näit. 3 mehh. jv.-pat., siis oleks see nii 90-150 ´´BMP-d´´ + tagala jms. veoautosid ca. 100-200 tk. (suht õhust võetud numbrid)
kerg-jv- brigaadis oleks siis näit. 60-150 veokit jalaväe veoks + 100-200 muud veokit.

kumma variandi puhul on tõenäolisem, et lahingulisemad üksused välja peilitakse? või kolmanda lahingupäeva hommikul rohkem mehi alles on? ma ei tea ausalt, kuid kipun arvama, et vist isegi teisel. sõltub vastase tehnilisest tasemest vist....