www.militaar.net

Mulle on (võib-olla ekslik) mulje jäänud, et toidu ja pindade kaudu koroona ei levi. Ikka peamisel õhu ja aerosooli (köhimise-aevastamise) teel.

Mäletamist mööda pidi säilima kõige kauem plastikpinnal..

USA teadlaste eksperimentaalses uuringus vaadeldi COVID-19 tekitaja SARS-CoV-2 püsimist eluvõimelisena õhus, plastil, roostevabal terasel, vasel ja kartongil. SARS-CoV-2 viiruse kultuuri pihustati aerosoolina õhku ja loetletud pindadele doosis, mis vastas poolele doosist, mis on vajalik koekultuuri infitseerimiseks. Paralleelselt uuriti sama meetodiga aastatel 2002–2003 ebatüüpilise kopsupõletiku (SARS) epideemia põhjustanud viiruse SARS-CoV-1 püsivust õhus ja pindadel.

SARS-CoV-2 püsis eluvõimelisena õhus kuni 3 tundi, plastil kuni 72, terasel 48, vasel 4 ning kartongil 24 tundi. Pihustatud viiruse tiitri langus 50% võrra (nn pool elust, ingl k half-life) toimus õhus 1,1 tunni jooksul, plastil 6,8; terasel 5,6; kartongil 3,6 tunni jooksul. SARS-CoV-1 püsivus oli üldiselt samasugune, vaid kartongil oli selle püsivus lühemaaegne (eluvõime 8 tundi, pool elu –1,5 tundi).

https://eestiarst.ee/news/kui-kaua-pusi ... -pindadel/

Kapten Trumm kirjutas:

08.07/ 581 (+8)/ 1.4 %/ 1/ 69/ 3 (diagnoositud haigete arv ületas 2000 piiri)

Jaanipäevast sai 2 nädalat täis.
14-s päev oli eile.

Märkus on õige, kuid 8 haigestunu seostamine jaanipäevaga on meelevaldne, viiruse peiteaeg on siiski keskmiselt 5 päeva ja kolme puhul on teada nakkuse allikas juuni lõpust. Kui statistikat usaldada jäi jaanipäeva laine siiski tulemata ja järgmine huvitav hetk on 10 päeva pärast, kui on näha, kuidas juuli alguse esimesed avalikud väliüritused mõjusid.

Need on praktikas eri küsimused, eri keskkondades elus püsimise aeg ja sealt nakkuse üleskorjamise võimalus.
Nakkuse saamine pidi sõltuma ka viiruse organismi sattumise hulgast, mingi koguseni tapab immuunsus selle käigult ära ja inimene ei saagi aru.
Selle tõendamine on veits keerukas, et mis võimalus on näiteks bussis käepidemelt saadud viiruse organismi sattumisest.

Kunagi koolis ütles üks meesarst, et süüfilis on kole haigus, ainult läbi peopesa ei pidanud see hästi külge tulema.

Märkus on õige, kuid 8 haigestunu seostamine jaanipäevaga on meelevaldne, viiruse peiteaeg on siiski keskmiselt 5 päeva ja kolme puhul on teada nakkuse allikas juuni lõpust. Kui statistikat usaldada jäi jaanipäeva laine siiski tulemata ja järgmine huvitav hetk on 10 päeva pärast, kui on näha, kuidas juuli alguse esimesed avalikud väliüritused mõjusid.

Suurtest keskustest eemal pralletati jaanipäeval küll, nii 20-40 kaupa - politsei nägemisulatusest eemal. Imestan, et nii väike mõju.
Tean ühte üritust, kus politseiametnikud ise osalemas olid. Eks see oli JOKK, aga sobivaks ei saa seda ju pidada.

Mäsu Serbias, kus protestiti uute piirangute vastu
https://maailm.postimees.ee/7013278/eur ... tu-massuks

On olemas väike vale, suur vale ja statistika

Mõne kuu jooksul on sõnal „nakkuskordaja” olnud mitu eri tähendust ja seletamatult palju arvväärtusi.
Raimo Poom - https://epl.delfi.ee/uudised/tagatuba-v ... d=90393713
Kuna artikli juures nii lahkelt link et jaga - aga paraku FB jt kohad, militaar.net-i polnud - siis kopeerisin teksti siia

Koroonakriisi alguses ilmus otsustajate sõnavarasse uus ja kaugelt uudistades kurjakuulutav termin – nakkuskordaja.
Selle tõid käibele epidemioloogid. Ajal, kui COVID-19-sse nakatumine hakkas jõudsalt suurenema, oli nakkuskordaja põletav teema. Selle näitaja järgi ennustasid valitsust nõustavad eksperdid epideemia edasist käiku.

Lühidalt öeldes väljendas nakkuskordaja seda, kui palju inimesi üks viiruskandja nakatas. Iga kriipsuke üle ühe tähendas, et üks inimene annab viirust edasi keskmiselt rohkem kui ühele isikule. Teisisõnu on viiruse levik kasvufaasis.

Nakkuskordaja järgi viiruse leviku kiirust projitseerides said teadlased teha musti, keskmisi ja helgemaid stsenaariume. Mõned neist olid mäletatavasti päris koledad ja ennustasid tervishoiusüsteemi koormuse tohutut kasvu.

Ministrid võtsid nakkuskordajast rääkimise kohe oma päevakorda. Sellega näis olevat hea põhjendada, millise tulemuse peaksid valitsuse väljakuulutatud eriolukorra piirangud lõpuks andma. Sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas koroonakriisi alguses, et piirangute esmane ülesanne on saada nakkuskordaja ühest väiksemaks. See tähendab saavutada olukord, kus nakatumine väheneb.

Balti riikide reisimull

Ent kõnealuse nakkuskordajaga on suur häda. Teadlastele võib nakkuskordaja kasulik olla, kuid tegelikus elus näidata samahästi kui aiateibaid. Laialdase nakkuspuhangu korral võib nakkuskordaja järgi olla hea meetmete toimimist hinnata. Aga väheste nakatumiste ajal võib üksikjuhtum nakkuskordaja küll suureks lüüa, kuid ei näita eriti midagi populatsiooni kui terviku kohta.
Kuna Eestis viiruse ohjeldamiseks kehtestatud meetmed olid edukad, jäi nakkuskordaja tähelepanelik jälgimine unarusse.
Paus jäi siiski üürikeseks. Juba mais hakati uuesti rääkima nakkuskordajast, kuid nüüd olid jälgitavad näitajad ühtäkki teised. Keegi ei selgitanud lähemalt, kuidas ühest nakkuskordajast sai korraga teine nakkuskordaja, kuid nimetus ise jäi samaks.


"Teadlastele võib nakkuskordaja kasulik olla, kuid tegelikus elus näidata samahästi kui aiateibaid."

Mai keskel hakati looma Balti riikide ühist nn reisimulli, millega kolm riiki avasid pärast koroona edukat tõrjumist omavahelised piirid. Kooskõlastamist vajas seegi, kes võivad ühisesse „mulli” tulla, sest kardeti viiruse naasmist. Selleks kehtestati „nakkuskordaja 25”. Selline uus määratlus ilmus Balti reisimulli rajamise alguses valitsuse tekitatud reeglitesse, mis puudutasid Eesti välisühendusi. Näiteks peatati kogu koroonakriisi jooksul toiminud Minski lennuliin, sest Valgevenes oli nakkuskordaja üle 25. Veel mõne riigiga ei tohtinud sama näitaja pärast otseühendust taastada.

Nüüd saadi nakkuskordaja väärtus juba hoopis teisiti. See arvutati vastavas riigis 14 päeva jooksul esinenud COVID-19 viirusega nakatunute suhtarvu järgi 100 000 elaniku kohta. Seejuures ei vabastanud ühenduse lubamine riikidega, kus nakkuskordaja oli 25 või väiksem, neist saabujaid karantiini kohustusest.

Üsna pea pärast seda, kui oli tekitatud Balti reisimull, hakkasid Euroopa Liidu riigid tasapisi mõtlema omavaheliste piiride uuesti avamisele. Ka niisugusele võimalusele, et inimesed ei peaks pärast piiri ületamist karantiini jääma.

Nakkuskordaja on silmamoondus

Ka Eesti otsustas karantiinivaba reisimist laiendada, kuid nüüd ei kõlvanud enam nakkuskordaja 25. Otsustati, et uus nakkuskordaja, mis annaks rohelise tule EL-i riikidest tulijatele, peaks olema 15.
Jälle ei kulunud palju aega, kui uue nakkuskordaja näitajat muudeti. Kasutusele tuli kolmas suhtarv – 16.
See sai alguse, kui Euroopa Liit hakkas arutama nn kolmandate riikide jaoks piiride avamist. Otsustati, et EL-i tohib tulla riikidest, kus on viimase kahe nädala jooksul olnud 100 000 elaniku kohta 16 või vähem nakatunut. Väärtus 16 saadi omakorda Euroopa Liidu kohta arvutatud keskmise järgi.

Kuna Eestis viiruse ohjeldamiseks kehtestatud meetmed olid edukad, jäi nakkuskordaja tähelepanelik jälgimine unarusse.
Niisiis muutis valitsus Eestis nõutava nakkuskordaja esmaspäeval 15-st 16-ks. Seda tehti koos maasikatüli lahendamisega, mille tõttu kellelgi polnud aega tähele panna, kuidas tekkis järjekordne uus nakkuskordaja.

Mida see nakkuskordaja annab? Näiteks said välisministeeriumi tublid nakkuskordaja arvutajad esmaspäeval teatada, et viimase kahe nädalaga on EL-is juurde tekkinud kaks riiki, kust enam ei tohi naasta, ilma et oldaks 14 päeva karantiinis. Need on eestlaste seas populaarne Vahemere-puhkuse maa Horvaatia ja Tšehhi. Viimase kohta suutis terviseamet teisipäeval ajakirjanikele korraldatud briifinguks isegi välja raalida, et näitaja ajas suureks üks konkreetne puhang kaevanduses ja suhtarv ei ütle palju kogu rahvastiku kohta. Slaididel, mille terviseamet ajakirjanikele andis, oli millegipärast kriitilise näitaja joon tõmmatud 25 nakatumise juurde 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul, aga mitte valitsuse seatud näitaja 16 juurde.

Niimoodi siis. Ent pöördugem korraks tagasi palju kiidetud ja kõigile muudkui eeskujuks toodava Balti reisimulli juurde. Leedu välisministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et karantiini kohustuseta pääseb nende riiki kõigist EL-i riikidest, kus nakkuskordaja on 25 või alla selle. Rangelt võttes on Eesti valitsuse nakkuskordajatega susimine seega puhas silmamoondus.
LIITLASTE TAGATUBA | Suurbritannia jaoks on Eestis kohutav koroonakolle

Valitsuse otsus tõsta Eestisse karantiinita pääsemise aluseks olev nakkuskordaja 15-lt 16-le tõstis n-ö rohelisse nimekirja ühe riigi: meie tähtsa NATO liitlase Suurbritannia. Ühendkuningriiki saab veel viimaseid kuid formaalselt käsitada kui EL-i õigusruumi osa. Niisiis käivad tema kohta veel Euroopale kohandatavad reeglid: karantiinita pääsevad Eestisse inimesed, kes tulevad riikidest, kus nakatunute hulk on viimase kahe nädala jooksul väiksem kui 16 isikut 100 000 elaniku kohta. Eestis oli vastav näitaja terviseameti arvutuste järgi üks Euroopa väiksemaid: ainult 0,98 nakatumisjuhtu 100 000 inimese kohta viimase 14 päeva jooksul.

Kuid Londonist vaadates kujutab see endast suurt ohtu. Eelmisel nädalal avaldas Suurbritannia valitsus enda nimekirja Euroopa riikidest, kust saabujad pääsevad Suurbritanniasse karantiinita. Eesti jäeti sellest nimekirjast välja ja siit Londonisse sõitjad peavad edaspidigi katantiini jääma. Samasugune saatus tabas Lätit.

Seevastu kiitis Suurbritannia Balti reisimullist hoolimata heaks Leedu kui täiesti ohutu maa. Ei loe, et Eesti valitsus on kehtestanud Euroopast saabujatele palju rangema nakkuskordaja kui Leedu, ega see, et Eesti ja Ühendkuningriik teevad kõva julgeolekukoostööd. Ega nähtavasti seegi, et Eesti ise pani Suurbritannia, kus nakkuskordaja on 16 korda suurem kui Eestis, juba rohelisse nimekirja. Niipalju siis lähedastest liitlastest?

Ühe ja sama sõnaga kaht täiesti erinevat näitajat nimetama hakata on tõepoolest nõme

Eesti kogunakatunute arv peaks olema üle 25 nakatunu 100 000 elaniku kohta ehk umbes 300 juhtu kogu elanikkonna peale kahe nädala jooksul, et terviseamet asuks kehtestama uusi piiranguid. Ajaliselt teeb see umbes 21 nakatunut ööpäevas iga ööpäeva kohta kahe nädala jooksul. Lisaks peaks neid koldeid olema paljudest allikatest.

"See peab selline Eesti keskmine olema. Maakonna lõikes need numbrid võivad olla väiksemad, aga oleneb sellest olukorrast ja põhjusest, miks see toimub," lisas [Terviseameti juhi KT] Härma.

Sellisel juhul välditakse esmalt kogu riigi karantiini panemist, esimesed piirangud peaksid võimalusel olema lokaalsed - seal, kus nakatunute arv on suurim.

https://www.err.ee/1110521/uued-koroona ... -peale-300

ruger kirjutas:Mäsu Serbias, kus protestiti uute piirangute vastu
https://maailm.postimees.ee/7013278/eur ... tu-massuks

President loobuski piirangute kehtestamisest: https://www.err.ee/1110685/serbia-liide ... kehtestada

Rootsist lõpuks ka suhteliselt häid uudiseid:

Nakatumisnäitaja on hakanud vähenema

Värsketel andmetel on Rootsis registreeritud ligi 74 000 COVID-19 juhtumit ja selle tõttu surnud ligi 5500 valdavalt vanemaealist inimest. Intensiivravi saab ligi 2500 haiget. Kõik arvud näitavad juba langust. Ehkki testimisvõime on paranenud, registreeriti teisipäeval vaid 283 uut juhtumit, mis on väikseim päevane arv pärast maikuud.

Teiste Põhjamaadega võrreldes on Rootsi arvud siiski väga sünged. Norras, kus on küll kaks korda vähem elanikke, on koroona tõttu surnuid olnud kõigest 250 ringis.

Naaberriikidega võrreldes oluliselt leebemad piirangud pole aidanud säästa ka Rootsi majandust. Viimaste prognooside järgi väheneb riigi SKP tänavu 4,5%. Kopenhaageni ülikooli hiljutises uuringus võrreldi Rootsi ja Taani tarbijakäitumist. Ilmnes, et märtsi kahel viimasel nädalal vähenesid mõlema riigi elanike tehtud kulutused umbes veerandi võrra. Võrreldav on ka majanduslanguse määr, samal ajal kui tööpuudus kasvab Rootsis kiiremini. Peamine piirangutest tingitud erinevus paistab puudutavat COVID-19 tõttu surnute hulka, mis on Taanis veidi üle 600.

https://epl.delfi.ee/valismaa/epideemia ... d=90394739

Prantsuse valitsus lubab järgmise laine ajal üleriigilisi liikumispiiranguid mitte kehtestada: https://maailm.postimees.ee/7013361/pea ... 1577723337

Eks näis.

Prantsuse valitsus lubab järgmise laine ajal üleriigilisi liikumispiiranguid mitte kehtestada:

Valitsused võivad lubada mida iganes. Kui asi jõuab sinnamaani, et haiglad on ülekoormatud ja ajalehed on surmakuulutusi täies, siis ununevad need lubadused üsna kähku. Täpselt nagu igasugused jutud solidaarsusest ja ühtsusest ununesid piiride sulgemisel ja kaitsevarustuse hankimisel.

Kuu ajaga on nakatunute hulk maailmas praktiliselt kahekordistunud.

Homme peaks surmad ületama selle aasta enesetappude hulka.

Rootsist lõpuks ka suhteliselt häid uudiseid:

Mulle tundub asi kahtlane. See vähene tuvastatud juhtumite arv on pigem anomaalia kui mingi loomulik langus. Alles paar nädalat tagasi oli tegu üsna selge tõusuga. Praegune langus on olnud ootamatult järsk.

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil

09.03/ 39 (+0)/ 0.0 %
10.03/ 69 (+3)/ 4.3 %
11.03/ 45 (+4)/ 8.9 %
12.03/ 120 (+24)/ 20.0 % (eriolukorra väljakuulutamine)
13.03/ 259 (+68)/ 26.0 % (TA muudab testimise strateegiat)
14.03/ 128 (+26)/ 20.0 %
15.03/ 162 (+36)/ 22.0 %
16.03/ 254 (+34)/ 13.0 %
17.03/ 238 (+20)/ 8.4 %
18.04/ 395 (+33)/ 8.4 %
19.04/ 239 (+9)/ 3.8 %
20.03/ 245 (+16)/ 6.5 %/ 0
21.03/ 308 (+23)/ 7.5 %/ 2
22.03/ 417 (+20)/ 4.8 %/ 4
23.03/ 495 (+26)/ 5.3 %/ 6
24.03/ 317 (+17)/ 5.4 % / 7 (karantiini karmistamine)
25.03/ 768 (+35)/ 4.6 % / 7
26.03/ 2281 (+134)/ 5.9 %/ 7
27.03/ 1010 (+37)/ 3.7 %/ 7
28.03/ 1200 (+70)/ 5.8 %/ 10 (3.5 %) (Saaremaa hooldekodus 28 nakatunut, neid nakatunuid mitte arvestades protsent 3.5)
29.03/ 1000 (+39)/ 3.9 %/ 10
30.03/ 856 (+36)/ 4.2 %/ 13/ 3
31.03/ 1149 (+30)/ 2.6 %/ 13/ 4
01.04/ 1952 (+34)/ 1.7 %/ 15/ 5
02.04/ 1372 (+79)/ 5.8 %/ 16/ 11
03.04/ 2514 (+103)/ 4.1 %/ 16/ 12
04.04/ 810 (+58)/ 7.2 %/ 20/ 13 (diagnoositud haigete arv ületas 1000 piiri)
05.04/ 1192 (+63)/ 5.3 %/ 17/ 15
06.04/ 864 (+11)/ 1.3 %/ 14/ 19
07.04/ 1684(+42)/ 2.5 %/ 12/ 21
08.04/ 1277 (+37)/ 2.9 %/ 11/ 24 (TA muudab testimise strateegiat, kõik perearsti saatekirjaga saavad testima)
09.04/ 1609 (+23)/ 1.4 %/ 9/ 24
10.04/ 1471 (+51)/ 3.5 %/ 9/ 24
11.04/ 1574 (+46)/ 2.9 %/ 11/ 24
12.04/ 899 (+5)/ 0.6 %/ 11/ 25
13.04/ 416 (+24)/ 5.8 %/ 9/ 28 /157
14.04/ 1513 (+45)/ 3.0 %/ 11/ 31/ 146
15.04/ 1709 (+29)/ 1.7 %/ 10/ 35/ 147
16.04/ 2058 (+34)/ 1.7 %/ 10/ 36/ 137
17.04/ 1576 (+25)/ 1.6 %/ 11/ 38/ 129
18.04/ 2018 (+53)/ 2.6 %/ 11/ 38/ 122 (diagnoositud haigete arv ületas 1500 piiri)
19.04/ 730 (+16)/ 2.2 %/ 10/ 40/ 125
20.04/ 602 (+7)/ 1.2 %/ 9/ 40/ 128
21.04/ 1289 (+17)/ 1.3 % / 9/ 43/ 124
22.04/ 1426 (+7)/0.5 %/ 7/ 44/ 114
23.04/ 1551 (+33)/ 2.1 %/ 7/ 45/ 109
24.04/ 1108 (+16)/ 1.4 %/ 6/ 46/ 103
25.04/ 1057 (+30)/ 2.8 %/ 6/ 46/ 99
26.04/ 604 (+9)/ 1.5 %/ 6/ 49/ 94
27.04/ 472 (+4)/ 0.8 %/ 7/ 50/ 95
28.04/ 1124 (+13)/ 1.2 %/ 9/ 50/ 91
29.04/ 1677 (+9)/ 0.5 %/ 10/ 50/ 89
30.04/ 1563 (+23)/ 1.5 %/ 9/ 52/ 75
01.05/ 1031 (+5)/ 0.5 %/ 7/ 52/ 72
02.05/ 697 (+5)/ 0.7 %/ 7/ 53/ 74 (avati välijõusaalid, vabaõhumuuseumid, lubati spordiüritusi õues)
03.05/ 743 (+1)/ 0.1 %/ 7/ 55/ 75 (diagnoositud haigete arv ületas 1700 piiri)
04.05/ 580 (+3)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 77
05.05/ 1659 (+8)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 70
06.05/ 1541 (+2) 0.1 %/ 4/ 55/ 70
07.05/ 1583 (+7)/ 0.4 %/ 4/ 56/ 61
08.05/ 1279 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 58/ 58 (II laine ligikaudne algus)
09.05/ 954 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 60/ 48
10.05/ 654 (+6)/ 0.9 %/ 5/ 60/ 51
11.05/ 595 (+2)/ 0.3 %/ 5/ 61/ 48 (avatakse kaubanduskeskused, raamatukogud)
12.05/ 1018 (+5)/ 0.5 %/ 5/ 61/ 48
13.05/ 1133 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 61/ 47
14.05/ 1044 (+7)/ 0.7 %/ 5/ 62/ 44 (õppijatele, töötajatele ja perekondlikel põhjustel liikumine Soome vahet lubatud)
15.05/ 975 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 63/ 42 (osaline kontaktõpe avatud, piir lahti Läti ja Leeduga)
16.05/ 752 (+4)/ 0.5 %/ 5/ 63/ 41
17.05/ 681 (+4)/ 0.6 %/ 4/ 63/ 43
18.05/ 671 (+10)/ 1.5 %/ 4/ 64/ 43 (eriolukord on lõppenud, spordisaalide ja ujulate avamine, osa piiranguid jäävad kehtima)
19.05/ 1258 (+8)/ 0.6 %/ 3/ 64/ 44
20.05/ 1028 (+3)/ 0.3 %/ 2/ 64/ 39
21.05/ 1280 (+6)/ 0.5 %/ 2/ 64/ 37
22.05/ 881 (+7)/ 0.8 %/ 2/ 64/ 37 (diagnoositud haigete arv ületas 1800 piiri)
23.05/ 650 (+14)/ 2.2 %/ 1/ 64/ 37
24.05/ 530 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 64/ 39
25.05/ 812 (+1)/ 0.1 %/ 1/ 65/ 39
26.05/ 1500 (+10)/ 0.7 %/ 1/ 65/ 36
27.05/ 1527 (+6)/ 0.4 %/ 0/ 66/ 29
28.05/ 1122 (+11)/ 1.0 %/ 0/ 66/ 30
29.05/ 997 (+8)/ 0.8 %/ 0/ 67/ 31
30.05/ 1034 (+6)/ 0.6 %/ 0/ 67/ 26
31.05/ 694 (+4)/ 0.6 %/ 0/ 68/ 25
01.06/ 716 (+1)/ 0.1 %/ 0/ 68/ 26 (Schengeni riikidest, Euroopa Liidu riikidest ja Suurbritanniast lubatakse inimesi Eestisse, avalikud üritused lubatud, spaad ja kasiinod lahti, hooldekodusid ja haiglaid võib külastada)
02.06/ 1026 (+0)/ 0 %/ 0/ 68/ 20
03.06/ 1262 (+10)/ 0.8 %/ 0/ 69/ 19
04.06/ 1027 (+10)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 20
05.06/ 1122 (+20)/ 1.8 %/ 0/ 69/ 16 ((diagnoositud haigete arv ületas 1900 piiri; TA - suur osa uutest haigusjuhtudest saavad alguse nakatumisest töökohal)
06.06/ 855 (+21)/ 2.5 %/ 0/ 69/ 13
07.06/ 654 (+8)/ 1.2 %/ 0/ 69/ 14
08.06/ 553 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 14
09.06/ 1121 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 69/ 14 (lõppes tervishoiualane hädaolukord, mis kehtestati 13. märtsil)
10.06/ 1157 (+11)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 15
11.06/ 955 (+7)/ 0.7 %/ 0/ 69/ 14
12.06/ 884 (+6)/ 0.7 %/ 0/ 69/ 14
13.06/ 666 (+3)/ 0.5 %/ 0/ 69/ 14
14.06/ 621 (+0)/ 0 %/ 0/ 69/ 14
15.06/ 645 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 14
16.06/ 1073 (+0)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 15
17.06/ 1455 (+2)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 12
18.06/ 1247 (+1)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 12
19.06/ 1358 (+3)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 10
20.06/ 748 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 8
21.06/ 440 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 8
22.06/ 285 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 8
23.06/ 477 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 6
24.06/ 268 (+1)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 6
25.06/ 350 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 7
26.06/ 569 (+3)/ 0.5 %/ 1/ 69/ 6 (võimalik, et mingil ajal muudeti haiglasse vastuvõtmise kriteeriume s.t. võeti ainult raskemaid haigeid)
27.06/ 450 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
28.06/ 368 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
29.06/ 351 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 5
30.06/ 769 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
01.07/ 658 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4 (piirangute leevendamine, avalikud üritused siseruumides (kuni 500 inimest), üritused väljas kuni 1000 inimest ja ööklubid ning muud meelelahutuskohad lahti (kuni 100 inimest))
02.07/ 710 (+1)/ 0.1 %/ 1/ 69/ 3
03.07/ 392 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 2
04.07/ 266 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 3
05.07/ 288 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 3
06.07/ 300 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 3 (III laine ligikaudne algus)
07.07/ 598 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 3
08.07/ 581 (+8)/ 1.4 %/ 1/ 69/ 3 (diagnoositud haigete arv ületas 2000 piiri)
09.07/ 481 (+8)/ 1.7 %/0 / 69/ 3

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 0.4 % ja mediaan 0.3 %.