www.militaar.net

On ju täiesti ilmne, et kui soovitakse võtta eelarvest raha, et seda inimestele jagada, peab keegi selle raha eelarvesse ka panema. Pannakse sinna aga makse, millest peamine on üksikisiku tulumaks. Seda maksavad töötavad inimesed, mitte toetuste saajad. Seepärast luuakse tõhusas riigis uusi kõrgepalgalisi töökohti, mitte ei kehtestata aina uusi toetusi. Muidugi, vaeseid inimesi tuleb kindlasti abistada, aga selleks tuleb toetada äritegevust, mitte püüda lahendada kõiki sotsiaalseid probleeme nende inimeste arvelt, kelle sissetulekud on suured. Katsed lahti ütelda ühetaolisest tulumaksust toovad Eestile kaasa katastroofilisi tagajärgi ja põhjustavad maksumaksjate pagemise riigist. Rootsi ja Soome sotsiaalriigi mudelit, millest Eesti sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased eeskuju võtavad, on juba tabanud krahh. Kas tõesti tahetakse ka Eestis jõuda majandusliku krahhini, kus rikkad on kadunud, vaeseid aga ei aita enam keegi? Ettevõtlusvabadus, minimaalsed maksud ja säästlikkus on peamised vahendid võitluses vaesusega. Need, kes ihkavad nende asemel minna toetuste, aktsiiside ja pillamise teed, viivad Eesti otseteed viletsusse.“

Kuzitshkin on natuke üle võtnud endise Katrin Lusti, siis kui ta veel Buchanani nime kandis, stiili - vägisi tuleb midagi halba kirjutada. Sellega muidugi saab kõvasti klikke teenida.
Esiteks on antud tsitaadis üks viga - suurima osa riigituludest moodustavad sotsiaalmaks (mis on küll seotud palgaga, aga siiski mitte tulumaks) ja käibemaks.
Teiseks on riigil võimel luua kõrgepalgalisi töökohti, mis ei sõltu rahastuses riigieelarvest siiski piiratud ja minu meelest on Eesti riik selles osas täiesti tõhus oma võimaluste piires.
Kolmandaks on väga imelik lugeda väidet, et inimesed pagevad selle ühetaolise tulumaksuseaduse eest. Kuhu nad siis pagevad? Pagevad Soome, Rootsi ja Norrasse, kus on veel hullem maksustamine. Lihtsalt seal on palgad kõrgemad.
Neljandaks ei ole ma eriti täheldanud, et Rootsit ja Soomet väga krahh tabanud oleks.

Eestis pole veel jõutud kehtestada 50% tulumaksumäära rikastele - küllap siis ka antud seltskond midagi ette võtab.
"Võimalused piiratud kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks" - no tule taevas appi, nagu poliitpropaganda kõlab.
Piisaks sellest äkki, et kiusataks rohkem õppida/tööd teha viitsijaid taga kõrgema maksumääraga, ei tehtaks pidevaid seadusandlikke trikke ja lihtsalt ei tegeletaks populismiga (nt puidurafineerimistehase teema)?

Ei saa ka väita, et kõik tehtud oleks. Vastutöötamine algas tegelikult juba Rõivase valitsuse perioodil ja Ratas lihtsalt jätkas seda joont. Täna kasvab majandus hästi, sest välisnõudlus on hea. Kui ei ole, siis on ka kohe toss väljas - ideid lihtsalt pole. On vaid tasuta ühistransport, astmeline tulumaks ja alkoralli Lätti. Ükski neist ei näita, et juhitud oleks arukalt.

WWII alguperioodil oli Punaarmees suur võim komissaridel/politrukkidel, mis tükati meenutas kaksikjuhtimist. Ühel hetkel see kaotati - isegi Kremlis saadi aru, et keerulistes oludes tuleb uskuda asjatundjaid, mitte politrukke. Ja sõda lõppes Berliinis, mitte Vladivostokis. See, mida enamasti meil praktiseeritakse, meenutab poliitjuhtimist Punaarmees 1941. Kuidas siis asjad olid, teate vast isegi.

https://arvamus.postimees.ee/3159591/ru ... i-soovinud

Kapten Trumm kirjutas:Eestis pole veel jõutud kehtestada 50% tulumaksumäära rikastele - küllap siis ka antud seltskond midagi ette võtab.
"Võimalused piiratud kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks" - no tule taevas appi, nagu poliitpropaganda kõlab.
Piisaks sellest äkki, et kiusataks rohkem õppida/tööd teha viitsijaid taga kõrgema maksumääraga, ei tehtaks pidevaid seadusandlikke trikke ja lihtsalt ei tegeletaks populismiga (nt puidurafineerimistehase teema)?

Ei saa ka väita, et kõik tehtud oleks. Vastutöötamine algas tegelikult juba Rõivase valitsuse perioodil ja Ratas lihtsalt jätkas seda joont. Täna kasvab majandus hästi, sest välisnõudlus on hea. Kui ei ole, siis on ka kohe toss väljas - ideid lihtsalt pole. On vaid tasuta ühistransport, astmeline tulumaks ja alkoralli Lätti. Ükski neist ei näita, et juhitud oleks arukalt.

WWII alguperioodil oli Punaarmees suur võim komissaridel/politrukkidel, mis tükati meenutas kaksikjuhtimist. Ühel hetkel see kaotati - isegi Kremlis saadi aru, et keerulistes oludes tuleb uskuda asjatundjaid, mitte politrukke. Ja sõda lõppes Berliinis, mitte Vladivostokis. See, mida enamasti meil praktiseeritakse, meenutab poliitjuhtimist Punaarmees 1941. Kuidas siis asjad olid, teate vast isegi.

https://arvamus.postimees.ee/3159591/ru ... i-soovinud

Mis sa nüüd tahtsid öelda? Tahaks nagu rohkem fakte, mitte ajaloolisi ekskursioone NSVL ajalukku.

Mulle näib, et sa ei suuda ablada tervikut, vaid kisud esile endale sobivaid detaile. Selline diskussioon on mõttetu.
Artikli mõte oli selles, et tänane majanduspoliitika pole kõige õigem. Selles osas on autoril (kahjuks) õigus.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle näib, et sa ei suuda ablada tervikut, vaid kisud esile endale sobivaid detaile. Selline diskussioon on mõttetu.
Artikli mõte oli selles, et tänane majanduspoliitika pole kõige õigem. Selles osas on autoril (kahjuks) õigus.

Kui argumente ei ole, siis on parim vastus,et diskussioon on mõttetu.
Kui lugeda majanduspoliitikaks aktsiise, siis küll. Samas aktsiisid mõjutavad kõige vähem neid kõrgepalagaliste töökohtade loomist, millest Kuzitshkin räägib.

Mis ainult aktsiisid? Miks mitte "astmeline tulumaks", millega on algust tehtud?
Miks mitte turbulentseks muudetud õigusruum, kus on ilma juristita juba raske orienteeruda?

Astmelist tulumaksu ei saa väga majanduspoliitikaks lugeda, sest ei mõjuta palju ettevõtlust kui sellist, tulumaksu maksab siiski kaudselt töövõtja.
Brutopalkade muutused tulenevad rohkem tööjõu nõudluse/pakkumise vahekorrast turul. Lisaks on selles praeguses tulumaksusüsteemis need astmed suhteliselt madalate palkade juures - tulumaksuvaba miinimum hakkab kukkuma 1300 bruto juures ja jõuab nulli 2100 euro bruto juures.

Iseenesest on see "tulumaksureform" iseendale jalga tulistamine, sest 500 eurose palgaga töötegijaid on küll õilis toetada, kuid riiki rahaliselt antud sihtgrupp ülal ei pea, olles ise pigem ülalpeetavaks. Teiseks on antud poliitika vägagi majanduspoliitika osa, sest madalate töötasude maksmise toetamine lihtsalt pikendab selle väikse lisaväärtusega (ja palgaga) majanduse elukaart. Kui asju lahendada lennukalt/jõhkralt nagu 90ndatel, siis peaks miinimumpalga tõstma 1000 euro peale. See toob kaasa hulga madalapalgaliste töökohtade kadumise (mida täna peetakse, sest veel on võimalik, 1000 euroga enam pole) ja halastamatu turusurve nende tööde tegijatele õppida endale tasuvam amet selgeks. See omakorda tekitab rohkem konkurentsi tööjõuturul, lastes õhu välja palkadest, mida pikaajaliselt hoida võhma pole (nt ehitajate palgad).

Tõsi, siin on ka sotsiaalne aspekt - nt töötavad pensionärid - ilmselt pensionäridel, alaealistel ja puuetega inimestel peaks võimaldama maksta väiksemat miinimumi, sest nemad ju tehasetööliseks ei lähe, vaid jääks rohkem ülalpeetavaks. Täiendava tööjõu hoidmist turul aga tuleks toetada (lisaks ka aktiivsust ja motivatsiooni).

Küll aga ei saa kõrgema maksumääraga karistada neid, kes on viitsinud õppida ja pingutada enda elujärje parandamiseks. See on põhimõtteliselt vale. Põhjamaid pole mõtet eeskujuks tuua.

Ja veel - et töötajad pagevad kõrgemate maksudega Põhjamaadesse on tegelikult pooltõde. Soomes (ka mujal) töötavate eestlaste põhimassi moodustavad lihttöölise tasemel töötajad, kes jäävad kõige madalamale maksuastmele ka meie mõistes kõva 2000+ eurose kuupalgaga (ehitajad, autojuhid, bussijuhid jne). Kõige madalamal maksuastmel Soomes on makstav tulumaks sarnane meie omaga. Kui Eestis oleks 2000 eurose kuupalga pealt tulumaks nt 45%, küllap neid soome tööliseks pürgijaid ehk pagejaid oleks veelgi rohkem, sest siis pole siin enam kellelgi motti 2000 eurost palka andvat ametit õppida, vaid lihtsam on Soome tööliseks minna - rahakotile lihtsalt kasulikum.

Miinimumpalk peaks olema selline absoluutne miinimum, mille pealt ei maksta ühtegi maksu, ka mitte sotsiaalmaksu.
Siis võivad soovijad tõsta teda nagu tahavad. Ja kes endale miinimumpalka maksta ei jõua, see maksabki vähem.

Näiteks kui tööandjafirma käive on 200 euri ja miinimumpalk 1000 euri, siis firma selle asemel, et maksta kõik töötaja kommunaalarved ning 32 euri vastuvõtukulude eest töötajat toita ehk OÜ-tada, annab talle lihtsalt kõik need vähesed eurod maksudeta palgaks.

Sho kirjutas:Miinimumpalk peaks olema selline absoluutne miinimum, mille pealt ei maksta ühtegi maksu, ka mitte sotsiaalmaksu.

See oleks ikka väga kena kingitus ebaausatele tööandjatele. Maksan sulle 500 ametlikult, pennigi makse ei maksa ja muu sullis pihku. Samas peab riik sellele 500 euro saajale tagama kõik sotsiaal- ja KOV teenused.

Vale. Ei pea. Kui makse ei maksa, siis pole ka teenuseid. Erinevalt praegusest, kus makse küll maksad, aga teenuseid ikka pole, kui maksusumma jääb alla piirmäära.
Riik ise otsustab, mis summa pealt makse maksma ei pea ehk kui suur miinimumpalk on.

Miinimumpalk oleks nagu kodanikupalk, mida aga kodanikud ise endale maksavad, ilma riigipoolsete kuludeta.

Sho kirjutas: Erinevalt praegusest, kus makse küll maksad, aga teenuseid ikka pole, kui maksusumma jääb alla piirmäära.

Oot, seda sa pead nüüd küll vähe selgitama. Midagi väga uut ja huvitavat.

Ei midagi uut ega huvitavat.
Kui su firma käive jääb alla miinimumpalga või isegi alla sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, siis maksad endale mitte töölise vaid juhatuse liikme palka.
Sellel palgal pole palgamiinimumi ja maksud lähevad palgasumma pealt, mitte nagu töötajate puhul, kus ükskõik kui väike palk ka on, on maksudel kohustuslik miinimumsumma. Juhatuse liikme palgal seda kohustuslikku põrandat pole, seega maksad kenasti maksuprotsendi, aga ei saa mingeid sotsiaal- ega ravikindlustusi.

Sho kirjutas:Ei midagi uut ega huvitavat.
Kui su firma käive jääb alla miinimumpalga või isegi alla sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, siis maksad endale mitte töölise vaid juhatuse liikme palka.
Sellel palgal pole palgamiinimumi ja maksud lähevad palgasumma pealt, mitte nagu töötajate puhul, kus ükskõik kui väike palk ka on, on maksudel kohustuslik miinimumsumma. Juhatuse liikme palgal seda kohustuslikku põrandat pole, seega maksad kenasti maksuprotsendi, aga ei saa mingeid sotsiaal- ega ravikindlustusi.

OK.
Juhatuse liikme tasu ei ole vist korrektne palgaks nimetada, seadus teeb neil vahet.

2019. aasta riigieelarve: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84747505