www.militaar.net

Viiskümmend kirjutas:TOW ja Milan on täna juba õige hästi soft-kill süsteemide poolt häiritavad (IR jammer) ning alla Javelini pole eriti tervislik venelaste tanki laskma minna. Javelini ja Spike miinuseks on see jändamine nende varuakude ja gaasiballoonidega, MMP on sellest sahmimisest juba vaba, kuna midagi jahutama ei pea siis saab sihtida, lukustada ja lasku peatada vastavalt laskja võimalustele ning tujule, aga varsti on see ka teiste tootjate puhul kindlasti juba standard.

Javelini teemas sai mainitud ka et, sellele on tõepoolest sarnane upgrade plaanis (gaasiga jahutamisest loobumine)

Martin Peeter kirjutas:
Kui sellele rannakaitsele nüüd mõelda. Arvestades, et venelastel on neid Zubreid vaid 2 tükki ja Ropuchasid ka just palju üle ei ole ning iga taolise dessanteeriva või dessanti varustava laeva kaotus oleks ikka karm häving, siis võib-olla ikka mingid "päris" rannakaitse raketid, mida saaks autoga vedada. Harpoon? Ega vist lätlastel-leedulastel ka midagi sellist pole, seega võiks koos hankida.
Midagi saaks 30 miljoni eest kindlasti. Neid ei peagi palju olema. Ranna pihta tulistavaid, mineerivaid, torpedeerivaid aluseid pole mõtet küttida, sest selles võtmes jääme nagunii alla.

Meie rahaliste võimaluste juures on kõige õigem hankida relvasüsteeme, mida saab kasutada paljudes eri tüüpi olukordades. Kui tõrjeüksus jõuab kohale natuke liiga hilja ja näeb 50 BTR-i randa ujumas, siis pole enam laevavastase tiibraketiga midagi teha. Või kui tõrjeüksus kohtub maaabunud tegelastega juba kuskil tee peal. Või avastatakse metsa kohal vastase kopter. Tankitõrjeraketiga ei ole kolm viimast olukorda eriline probleem.

Siinse saidi arutelud on jõudnud ka eesti sõjandusajakirjade veergudele. Mereväelased ütlesid, et TT rakett ei tee laevale midagi. Loomulikult on 300 kg lõhkepeaga tiibrakett saada kindlam. Aga kui 1-2 tiibraketi asemel lendab laeva poole 8 TOW-d, mis sihitakse õrnadesse kohtadesse (nt avatud rambist sisse), siis neid on õhutõrjel probleem tõrjuda ja 4+ km lennukaugusega rakett võimaldab siiski kaitsjale suurema ohutuse kui 700 m laskekaugusega TT kahur või 1000 m laskekaugusega raskekuulipilduja, millega tõenäoliselt laeva ennast tabama ei ulatugi (laev jääb nt 1,5 km eemale).
Sestap arvan, et taolises rollis oleks juhtmevaba TOW (millele on saada erineva laenguga rakette) päris universaalne asi.

Miks nad otse sadamtesse ei või sõita? Mis neid takistab?

SILLAMÄE sadam.
Veesõiduki kogumahutavus 7500 ja suurem
Veesõiduki suurim pikkus (m) 275,0
Veesõiduki suurim laius (m) 56,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 15,2
Sissesõidutee väikseim laius (m) 300,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 16,5

KUNDA sadam.
Veesõiduki kogumahutavus 7500 ja suurem
Veesõiduki suurim pikkus (m) 150,0
Veesõiduki suurim laius (m) 30,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 8,2
Sissesõidutee väikseim laius (m) 70,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 10,0

LOKSA sadam.
Veesõiduki kogumahutavus 500 kuni 7500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 120,0
Veesõiduki suurim laius (m) 20,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 4,5
Sissesõidutee väikseim laius (m) -
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) -

MUUGA sadam.
Veesõiduki kogumahutavus 7500 ja suurem
Veesõiduki suurim pikkus (m) 300,0
Veesõiduki suurim laius (m) 48,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 17,1
Sissesõidutee väikseim laius (m) 200,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 17,8

MIIDURANNA sadam.
Veesõiduki kogumahutavus 7500 ja suurem
Veesõiduki suurim pikkus (m) 196,0
Veesõiduki suurim laius (m) 32,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 12,3
Sissesõidutee väikseim laius (m) 110,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 6,0

*****

nn. Suured dessantlaevad.

VF dessantlaev "Иван Грен"
Pikkus 120m
Laius 16,5m
Süvis 3,6m
Veeväljasurve 5000T

VF dessantlaev "Королёв"
Pikkus 112,6m
Laius 15,0m
Süvis 4,5m
Veeväljasurve 4500T

Большие десантные корабли проекта 775 («Ямал» , «Саратов» , Калининград jne)
Pikkus 112,5m
Laius 15,0m
Süvis 3,7m
Veeväljasurve 4400T

jne


nn Keskmised dessantlaevad

Средние десантные корабли проектов 770, 771 и 773
Pikkus 73,0m (pikim)
Laius 8,6m (suurim laius)
Süvis 1,85m
Veeväljasurve 800-1150T

nn Väiksed dessantlaevad

Малые десантные корабли проекта 106
Pikkus 48,2m (pikim)
laius 6,7m (suurim laius)
süvis 1,59m
veeväljasurve 356T

****

VERGI sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 23,9
Veesõiduki suurim laius (m) 10,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 3,0
Sissesõidutee väikseim laius (m) 30,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 3,0

LEPPNEEME sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 25,0
Veesõiduki suurim laius (m) 6,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 2,5
Sissesõidutee väikseim laius (m) 30,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 3,5

TOILA sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 18,0
Veesõiduki suurim laius (m) 6,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 1,7
Sissesõidutee väikseim laius (m) 25,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 1,8

VIINISTU sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 24,0
Veesõiduki suurim laius (m) 10,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 2,75
Sissesõidutee väikseim laius (m) 11,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 3,0

TAPURLA sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 24,0
Veesõiduki suurim laius (m) 8,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 3,5
Sissesõidutee väikseim laius (m) -
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) -

KABERNEEME sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 12,0
Veesõiduki suurim laius (m) 4,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 2,1
Sissesõidutee väikseim laius (m) 10,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 2,5

KOLJUNUKI sadam
Veesõiduki kogumahutavus alla 500
Veesõiduki suurim pikkus (m) 15,0
Veesõiduki suurim laius (m) 4,0
Veesõiduki suurim süvis (m) 2,5
Sissesõidutee väikseim laius (m) 20,0
Sissesõidutee väikseim sügavus (m) 2,8


*********************


Siia otsa ma küsiks uuesti (kunagi ammu sai kaks korda küsitud juba, aga keegi ei tahtnud kommenteerida), et kuidas hindate kiire miiniväljade loomise võimekuse vajadust ja selle kulu -> kasu suhet (kulueffektiivsust)? Palju oleks selliseid sedeldisi/masinaid optimaalselt vaja, mis need maksaks, mis maksaks nende erimoon ja kui palju täiendavaid inimressursse oleks sellise võime väljaarendamiseks vaja?

Sama puudutab kaevikuliinide jm tõkestuskraavide kiirelt rajamise masinaid.



Maamiinidest rääkides...

Venelastel on nt. ГМЗ (гусеничный минный заградитель) ja УМЗ (Универсальный минный заградитель). UKR peaks neid ka olema.
Panevad ka tankitõrjemiine (kui me räägime probleemist Ottawa lepinguga)
https://www.youtube.com/watch?v=MXexrQBRrKY

Praegu ei leia, aga analoogsed seadeldised olid ka vist USA-l ja/või kellelgi veel...

Aga mis see siis olla võiks,

- mida kõigile kolmele on vaja;
- hankida tuleb loomulikult USA kraami (elementaarne), mida ameeriklased on nõus meile müüma (kõike ei ole);
- mida on nii palju vaja, et asjaomased oleks nõus midagi ise peale maksma?

Kui need tingimused oleks täidetud, on loota, et tuleb veel ja rohkem.

HIMARS? Sellel on ka igasugust targemat moona, millega saab ka laevu hävitada pisut kaugemalt, kui TOW-ga. TOW oma kuni 4,5 km-ga jääb merel natuke lühikeseks. Küllap nad selle dessandi koha nii palju suudavad ära julgestada. Selle Vene laevade õhutõrje osas ma ei oleks ülearu kindel.

Mereseiresüsteemid pole vist kuigi mõistlikud, sest lisaks binoklitega riigikaitsjatele on meil ka liitlased, kes meid loodetavasti nii maha ei jäta, et oma sattide ja luurelennukite infot ei jaga. Kui dessanti suudame vältida, pole suuremat vahet, kas me jääme tulejõus alla laevastikule või maavägedele. Ja mingeid diversante sisse sokutada on mõistlikum viisaga ja varustus kaubavagunis.

Minu algse postituse mõte oli see, et oleksoloogiliselt mõelda, mida võiks Postimehes toodud nimekirjast EKVle mainitud 33 mio USD eest hankida? Millised read oleksid neist prioriteetseimad, tuues välja ka erinevaid konkreetseid näiteid?
TOW kohta on juba palju öeldud ning võtame selle nimekirjast maha, akf Borja seda ka juba piisavalt põhjendanud.
Ilmselt ei ole Patriot ega muud raskemad relvasüsteemid antud juhul teemaks ja jätame need välja, niisamuti nagu kõik mitte USA päritolu ettevõtete toodang.
Nagu Kamina ametnik ütles, on sel korral USA suunamas sõjalist abi selles suunas, et Balti riikide hanked muutuksid ühetaolisemaks. Kui nimekiri poleks olnud ammenduv, oleksin pakkunud ehk ka kõikide Balti riikide poolt Black Hawkide (ala 3 tk riigi kohta) või nendesamade leedukate plaanitud L-ATV hanget (ala 100-150 tk riigi kohta,olenevalt lisavarustusest). Kuigi samas tunnistan, et need ei oleks EKV puhul jällegi prioriteet, strateegilises plaanis ei mängiks need 3 BH-d ka mingit rolli.

Luure valdkonnast pakuks ise siiski EKVle suurtüki radareid, mida Ukrainalegi juba mitmetel kordadel saadetud.
Võimalus oleks luua ka selline kompott nimekirjast:
1) öövaatlusseadmed - 3000-3500 usd/tk x 2000 tk= 6-7 mio USD
2) soojuskaamerad - 15000 usd/tk? x 500tk= 7,5 mio USD
3) Harris Falconid - 20-25000 usd/tk x 500 käsijaama= 10-12 mio USD
4) 40mm AGL - 20000 usd/tk x 250tk = 5mio USD
5) Kui veel midagi üle jääb, siis veel ehk UAV, mida EKV juba kasutanud (Raven?).

Samas aga kõhkleksin selles osas, kas kogu selle kompoti sisu annaks eeliseid 33mio USD eest hangitud Javelini rakettide koguse ees.

Meredessandi kartuses on meil muidugi seis mõnevõrra paremaks muutumas sellega kui hakkavad saabuma K9-d. Võimalus tabada kaugemalt ja täpsemalt, sh akf Borja poolt kirjeldatud täppismoonaga. Nõrk külg on muidugi see, et kui kuskil ida pool tegevus käimas, siis milline (räägin sihilikult ainsuses) neist 12-st isendist kuskile Pärnusse võib saarte peale oleks võimalik viia...Põhja-Eestis edasi-tagasi kütmine tuleks kõne alla, kuid vähemprioriteetsemad suunad nagu Lääne-Eesti jäävad kiireks edasi-tagasi sõitmiseks vähe kaugeks. kogus võiks olla oluliselt suurem kui hetke plaanitav 12.

Termokaamerate hinnad on viimastel aastatel järsult kukkunud. Jao ülesannete täitmiseks FLIR seade kõige fancyma uue tehnikaga on kuskil 4000 euri (aga saab ka 1500-2000€). Snaipri ja muude spetsialistide pikema maa taha vaatluseks seade on max 10 000€.

Maamiinidest rääkides...

Venelastel on nt. ГМЗ (гусеничный минный заградитель) ja УМЗ (Универсальный минный заградитель). UKR peaks neid ka olema.
Panevad ka tankitõrjemiine (kui me räägime probleemist Ottawa lepinguga)
https://www.youtube.com/watch?v=MXexrQBRrKY

Praegu ei leia, aga analoogsed seadeldised olid ka vist USA-l ja/või kellelgi veel...

Ameeriklaste jaoks on miinid hetkel üsna ebaseksikad. Varude kohta ei oska öelda aga sellesuunalistest arengutest, hangetest, doktrinaalsetest lahendustest jms ei taha nad suurt midagi kuulda. Ehk see muutub millalgi, täna ruulivad okastraat ja sensor.

Küll aga on miinisõja projekti (taas) välja kaevanud sakslased. Arendavad tasapisi uusi miine ja otsivad vanaraua hulgast oma vanu miinilaotajaid. Kurioosumina ei tundu vastava sektori ettevõtjad sellest suunast huvitatud olevat. Pakuvad ikka kaamelite valvamiseks sobivat kraami. See võib Eesti ettevõtjate suur võimalus olla, kui nad ennast piisavalt hästi müüvad.

HIMARS? Sellel on ka igasugust targemat moona, millega saab ka laevu hävitada pisut kaugemalt, kui TOW-ga. TOW oma kuni 4,5 km-ga jääb merel natuke lühikeseks. Küllap nad selle dessandi koha nii palju suudavad ära julgestada. Selle Vene laevade õhutõrje osas ma ei oleks ülearu kindel.

Kõik tore, ainult vaata raketi hinda kah

Meredessandi kartuses on meil muidugi seis mõnevõrra paremaks muutumas sellega kui hakkavad saabuma K9-d. Võimalus tabada kaugemalt ja täpsemalt, sh akf Borja poolt kirjeldatud täppismoonaga.

Laevad, maabumisalused ja vette sõitnud soomukid on paraku liikuvad.

Laevad, maabumisalused ja vette sõitnud soomukid on paraku liikuvad.

Bonus/Stryx peaks ju aeglaselt liikuva sihtmärgiga hakkama saama? Stryx oligi akf Borja poolt nimetatud. Dessantalused peaksid olema ju ometi suuremad kui keskmine soomuk, mille vastu Bonus mõeldud on, ning seejuures on merel liikuvate aluste keskmine kiirus väiksem kui maismaal liikuvatel soomukitel. Suuremad dessantalused, millelt maabumine toimuma hakkab (ja mille puhul räägime üldjuhul laevadevastastest rakettidest), peaksid olema K9 suurtükkidele kerge sihtmärk.

Kui arutelu juba käimas, siis viskaks ka omalt poolt prioriteetide mõtteid (aga ilma spetsiifiliste mudeliteta) -
a) segamiskindlad sidevahendid
b) luurevahendid (kesk ja pikk distants)
c) laskemoon

Meil ei hakka K9 kunagi jätkuma millegi muu, kui maaväe (ühe brigaadi) tuletoetuse jaoks. Rannakaitse jaoks peavad ikka omad üksused- ja riistad olema.
Head sidevahendid (Harris) ja rohkem TT- rakette (Javelin) - need ei nõua meilt uusi üksusi (personal) ega märkimisväärset lisakulu (väljaõpe, hoiutingimused), küll aga annab palju juurde võitlusvõimele.

Kapten Trumm kirjutas:

HIMARS? Sellel on ka igasugust targemat moona, millega saab ka laevu hävitada pisut kaugemalt, kui TOW-ga. TOW oma kuni 4,5 km-ga jääb merel natuke lühikeseks. Küllap nad selle dessandi koha nii palju suudavad ära julgestada. Selle Vene laevade õhutõrje osas ma ei oleks ülearu kindel.

Kõik tore, ainult vaata raketi hinda kah

.

Mnjah. Üle jõu. Rumeenia ost saab olema 1, 25 miljr.
https://www.defensenews.com/land/2017/0 ... o-romania/

Aga tublid.

Kas see peab siis kohe HIMARS olema, miks M270 MLRS Soome näitel ei sobi?
Kas sõda saab pidada odavalt või sellelt kuidagi säästa, küsimus on vast pigem, mille arvelt säästa, kas inimelude?
54 HIMARS kompleksi on ju tervelt kolme pataljoni jagu, läheks meil neid tõesti nõnda palju vaja?
Samas on tekkimas igasugu fonde ja abiprogramme, kes ehk aitaks need 18 second-hand M270 MLRS kompleksi kuidagi üles putitada ja kui nt. USA maksumaksja 50% laskemoona kuludelt ka kompenseeriks ei olekski see asi enam nõnda ulmeline?
Ma ei kujuta nagu hästi ette, kuidas nende vastase poolt loodud sillapeade likvideerimine ilma massiivse kaudtule ja MLRSi abita nt. sõjaolukorras välja näeks?

asiootus kirjutas:Kas sõda saab pidada odavalt või sellelt kuidagi säästa, küsimus on vast pigem, mille arvelt säästa, kas inimelude?

Jah, loomulikult. Nii riigikaitse kui ravikindlustuse kui liikluskorralduse kui veel nii mõnegi asja puhul toimuvad kõik säästmised või optimeerimised inimelude arvel.

asiootus kirjutas:Kas see peab siis kohe HIMARS olema, miks M270 MLRS Soome näitel ei sobi?
Samas on tekkimas igasugu fonde ja abiprogramme, kes ehk aitaks need 18 second-hand M270 MLRS kompleksi kuidagi üles putitada ja kui nt. USA maksumaksja 50% laskemoona kuludelt ka kompenseeriks ei olekski see asi enam nõnda ulmeline?
Ma ei kujuta nagu hästi ette, kuidas nende vastase poolt loodud sillapeade likvideerimine ilma massiivse kaudtule ja MLRSi abita nt. sõjaolukorras välja näeks?

100 milliga oleks siin juba midagi teha küll ja olnuks koostöövõimet näitav ühisprojekt, mida PM artiklist nagu välja ei loe. Aga eks siin vist mängib oma rolli ka inimressursi vähesus kõigil kolmel.