www.militaar.net

Sa Trumm kirjutad kiiremini kui loed! Teeme siis nii nagu Taliban. Loe nüüd uuesti kaur3-e:
Selline sõjapidamine kannab kindlasti mingil hetkel vilja. Vilja kannab
ta siis, kui vastasel saab mõõt täis. Obamal vist ongi juba mõõt täis. Teine
küsimus on see, et kui mitu aastat tagasi see riik oma arengus taolise
pikaajalise kulutamise käigus lüüakse. Afganistanis on riik ikka päris
kaugele ajalukku läinud.
... ehk siis, kas sa oled rahul selle "vabadusega" mis taliibidele on jäänud?
Kas Taliibid peatasid vastase pealetungi ja hoiavad enda käes "Suur Tallinna"?
Või vaatame tagasi ajalukku - mis kasu oli õilsatest metsavendadest puuduvale Eesti Vabariigile? Ma ei räägi pikemas perspektiivis. Ma pean silmas kasust aastatel 44 - 54. Kas see takistas tsiviilelanike tapmist, arreteerimist, küüditamist? Või eraomandi sundriigistamist okupatsioonivõimudele?
Aga olgu sellega kuidas on. Minule jääb mulje, et siinsed sissisõjaspetsid mitte ei räägi reeglite rikkumisest või eeskirjade mittetäitmisest kujunenud olukorra pärast, vaid nende mittetundmise pärast.
Toomse ja "kastist välja mõtlemine" ... hmmm pigem siis juba Taipohh!

Toomse ja "kastist välja mõtlemine" ... hmmm pigem siis juba Taipohh!

soesilm, seleta seda mõttekäiku natuke lähemalt. Kust saaks lugeda Taipohhi kohta?

Kui meie idanaaber oma armee siia toob,siis peaks meie oma üksused itta viima.
... just enne minu 12 Nov, 2010 21:21 kommentaari. Aga seda mina siin arendada ei ei tahaks.
Vaid võrdluseks: Toomse räägib manööversõjast, mis pole halb, kuid see pole ka eriti kastist väljas. Taipohh aga arvab, et me ei peaks Spikede ja IED-dega üldse oma riigi piires ootama ... see on juba siinsest "mõttekastist" väljas. Kas tshed sellest ka mingit kasu lõikasid või lõikavad on muidugi kaheldav. Samas oli Radujevi Kizljari operatsioon mõtte poolest oluliselt erinev tavapärastest - kui me lennumasinaid õhust kätte ei saa, lähme põletame neid siis lennuväljal! Kahjuks on ta lõpptulemusena ühel pulgal NordOsti ja Beslani korraldajatega (kes iganes selle taga ka ei olnud).

Eestlastest sissidel vaenlase tagalas pole mingit riigipiiri takistuseks. Loomulikult seda vaenlase tagalat jätkub ka kas või Moskvas.

Iseasi on, et sisside eesmärgiks ei tohi olla tava tsivilistide kallale tungimine.

Näiteks suure gaasitrassi või kõrgepingeliini õhkimine on vaenlasele valusam kui tanki hävitamine.

Juhani Putkinen kirjutas: Iseasi on, et sisside eesmärgiks ei tohi olla tava tsivilistide kallale tungimine.

Näiteks suure gaasitrassi või kõrgepingeliini õhkimine on vaenlasele valusam kui tanki hävitamine.

See ongi kuidagi imelik, et tšetšeenid on küll rünnanud Venemaal koole, haiglaid, kultuuriasutusi...., kuid mitte tuhandete kilomeetrite pikkusi elektriülekandeliine, torujuhtmeid... Raudteel on küll rünnakuid olnud, kuid taas reisirongide vastu. Samas näiteks kütuserongi mahapõletamine mõnel sillal (vedurimeeskonnal minna lastes) oleks palju efektiivsem ja tunduvalt lihtsamini teostatav. Vägisi tekib mõte, et need rünnakud tsiviilobjektide vastu on Moskvast juhitud, eesmärgiga diskrediteerida tšetšeenide vabadusvõitlust ja nendes osalejad lihtsalt manipuleeritud, meeleheitel inimesed.

soesilm, kas Eesti tingimustes ei oleks juba kastist välja mõtlemine see, et tunnistatakse endale, et pikkade aastate väitel ei ole suudetud suuremaid üksuseid (kui kompanii?) koos tööle panna ning proovitakse esimeses etapis just need üksused võimalikult efketiivselt võimalikku vastast nüpeldama panna. See eeldab aga võimsamate relvade nende kätte usaldamist ja TTP läbimõtlemist.

Vaadates tšetšeenide terroriaktide resultaate, siis kas tänasel päeval keegi näeb, et VF võim oleks oma hoiakuid muutnud? Rahvast lastakse õhku (metroo), mürgitatakse omade poolt (teater) jne kuid kas keegi on kuulnud, et rahvas protesteerib kusagil massimiitingutel selle sõja vastu? Ma isiklikult ei mängiks sellele kaardile, et võim kardab oma positsioonide pärast ja lõpetab sõja, sest rahvas on Eesti poolt ning ei hääleta järgmistel valimistel Jedinaja Rossijat Duumasse. Liiatigi on selliste rünnakute teema ja võimalikud ohvrit tundlik teema meie liitlastele, kes ise taoliste vastastega kimpus. Selle aspektiga ei saa vist ka arvestamata jätta. Samuti on Euroopale tähtis gaasiteema ning kui tarned peaks katkema, siis ma ei tea ... Ühesõnaga, ma arvan, et meie lahendus on vastasele koha kätte näitamine võimalikult lühikese aja jooksul meie enda kodukamaral.

Nagu ma ütlesin - seda vastase territooriumil tegutsemist ma siin arutada ei taha. Beslani jms mingit kasu ei näe ja õigeks ei loe.
kas Eesti tingimustes ei oleks juba kastist välja mõtlemine see, et tunnistatakse endale, et pikkade aastate väitel ei ole suudetud suuremaid üksuseid (kui kompanii?) koos tööle panna ning proovitakse esimeses etapis just need üksused võimalikult efketiivselt võimalikku vastast nüpeldama panna. See eeldab aga võimsamate relvade nende kätte usaldamist ja TTP läbimõtlemist. - minu arvates päris ei ole. Kompaniide efektiivsemaks muutmine ja raskemate relvade andmine tähendab sisuliselt pataljonide loomist (ma olen väga kastis:). Kuna ma ei tea mis kellegi jaoks tähendab suuremaid üksuseid koos tööle panna, siis on raske vaielda. Minu arvates on suudetud mitu pataljoni koos tööle panna. Siin teemas üritan ma aga seletada, et VG-d peaksid töötama mingi suurema üksuse (KRK) heaks.
Ühesõnaga, ma arvan, et meie lahendus on vastasele koha kätte näitamine võimalikult lühikese aja jooksul meie enda kodukamaral. - sellega olen ma täiesti nõus. Aga seda ei saa me teha 1000 iseseisva väikese grupiga. Väikesed grupid peavad olema, pataljonid peavad olema, Spiked ja kaitselaengud, pioneeritõkked ja 155mm haubitsad. Ja need peavad töötama ühe plaani heaks. Ma tean te ütlete, et see pole Eestis õnnestunud - minu arvates olete te nagu Eesti põllumehed, kellel pole viimane 70 aastat ükski suvi hea olnud

EOD kirjutas: Vägisi tekib mõte, et need rünnakud tsiviilobjektide vastu on Moskvast juhitud, eesmärgiga diskrediteerida tšetšeenide vabadusvõitlust ja nendes osalejad lihtsalt manipuleeritud, meeleheitel inimesed.

Ma olen sellest päris kindel - aga see on teemaväline jutt.

soesilm:

Ma tean te ütlete, et see pole Eestis õnnestunud - minu arvates olete te nagu Eesti põllumehed, kellel pole viimane 70 aastat ükski suvi hea olnud

Maaleht:

Ometi on Madis Ajaots ise üks rukkikasvatuse eestvedajaid, kes kasvatab teistele põlduritele ‘Sangaste’ rukist seemneviljana. “Tänavu oli mul ‘Sangaste’ rukki kõrs üle kahe meetri kõrge,” kiidab aasta põllumees oma head tulemust.

http://www.maamajandus.ee/index.php?pag ... kkel=18060

Soesilm, tore, et Sa oled optimist ja kogu orkester hakkab ühel päeval ilusti kokku mängima. Seni ei ole hästi nagu õnnestunud. Nagu Trumm ütles, siis tulevadki sellised 45-kilosed.

Natukese läheb jälle teemaväliseks, aga minu kindel seisukoht on, et brigaad ON VAJA harjutada kokku.

See, et ühel aastal harjutatakse kokku üks selle brigaadi pataljon ja võib olla peale seda veel natukese midagi EI OLE piisavalt.

Juba selle organiseerimine, et terve brigaad liigub ühest kohast teise kohta täies lahinguvalmiduses - mitte tava rahuaja rännakul - on omaette sõjakunst, mis ON VAJA harjutada. Kirjakursusel seda EI õpi.

Räägimata sellest, et varem on saanud laenutada igasugust puuduvad varustust. Kui terve brigaad on koos nii on reaalselt näha mis kõik on puudu - ei saa enam pokasuha teha. Mitte ainult puudu, vaid mis on katki või vajab hooldamist.

Selgub ka, et näiteks pole piisavalt sagedusi kasutusel, vaid side läheb umbe kui terve brigaad on lahingus ja karjub korraga eetrisse.

Juhani Putkinen kirjutas:Natukese läheb jälle teemaväliseks, aga minu kindel seisukoht on, et brigaad ON VAJA harjutada kokku.

See, et ühel aastal harjutatakse kokku üks selle brigaadi pataljon ja võib olla peale seda veel natukese midagi EI OLE piisavalt.

Juba selle organiseerimine, et terve brigaad liigub ühest kohast teise kohta täies lahinguvalmiduses - mitte tava rahuaja rännakul - on omaette sõjakunst, mis ON VAJA harjutada. Kirjakursusel seda EI õpi.

Räägimata sellest, et varem on saanud laenutada igasugust puuduvad varustust. Kui terve brigaad on koos nii on reaalselt näha mis kõik on puudu - ei saa enam pokasuha teha. Mitte ainult puudu, vaid mis on katki või vajab hooldamist.

Selgub ka, et näiteks pole piisavalt sagedusi kasutusel, vaid side läheb umbe kui terve brigaad on lahingus ja karjub korraga eetrisse.

Sellega ma olen nõus, aga see nõuab juba väga suurt RÕK'i. Ning ilmselt võtaks see suhteliselt olulise osa KV aastaeelarvest. Seega ei saa seda kindlasti igal aastal teha. Aga kord 10 aasta jooksul võiks siiski ära suruda.

TTA:

Sellega ma olen nõus, aga see nõuab juba väga suurt RÕK'i. Ning ilmselt võtaks see suhteliselt olulise osa KV aastaeelarvest. Seega ei saa seda kindlasti igal aastal teha. Aga kord 10 aasta jooksul võiks siiski ära suruda.

Kui me ei suuda seda suure tõenäosusega rahuajal, siis kuidas me suudame seda siis, kui s... on propelleris? Ja jutt käib ainult ühest brigaadist ...

kaur3 kirjutas:TTA:

Sellega ma olen nõus, aga see nõuab juba väga suurt RÕK'i. Ning ilmselt võtaks see suhteliselt olulise osa KV aastaeelarvest. Seega ei saa seda kindlasti igal aastal teha. Aga kord 10 aasta jooksul võiks siiski ära suruda.

Kui me ei suuda seda suure tõenäosusega rahuajal, siis kuidas me suudame seda siis, kui s... on propelleris? Ja jutt käib ainult ühest brigaadist ...

Muidugi selle brigaadi kokkuharjutamisel on vaja ka tugev vastutegevus (näiteks Poola brigaad, miks mitte ka Soome). Kui sagedusi ei eelnevalt koordineerida (ei tohi koordineerida) - nii see alles annab sidelastel kukalt kratsida, kuidas saada side käima natukegi sõda vastavas olukorras.

kaur3 kirjutas:TTA:

Sellega ma olen nõus, aga see nõuab juba väga suurt RÕK'i. Ning ilmselt võtaks see suhteliselt olulise osa KV aastaeelarvest. Seega ei saa seda kindlasti igal aastal teha. Aga kord 10 aasta jooksul võiks siiski ära suruda.

Kui me ei suuda seda suure tõenäosusega rahuajal, siis kuidas me suudame seda siis, kui s... on propelleris? Ja jutt käib ainult ühest brigaadist ...

No ma tahaks loota et me ei pea ka IGA jumala aasta sõda pidama hakkama. Mobilisatsioon, totaalkaitse jms on siiski asi mida riik on võimeline tegema loetud korrad ennem kui ressurss lõplikult otsa saab.

See aasta suudeti vist kaks või isegi kolm pataljoni taseme RÕK'i korraldada. Need siiski eraldi aegadel. Kes teab, võibolla mõne aasta pärast kui pataljoni taseme probleemid on silutud, ja me kõik teame et neid on, siis saab edasi liikuda.

Me arutasime siin, mis on VGr ülesanne, taktika, relvad, varustus, väljaõpe jne. Ja kuhu me jõudsime?
Brigaad ei harjuta kokku!