www.militaar.net

Kuid sellise ettevõtmise jaoks on vaja K9 taolist suurtükki.

Seda absoluutselt...

Ennem selliseid mürske on absoluutselt prioriteetne soetada "silmapiiri tagused" tankitõrjesüsteemid ja seda rohkem kui kahe brigaadi TT kompaniidele.

Kui me räägime vastase võimest seda täppisrelva laskjat mõjutada, siis Spike ER meeskond ja tema tuletegevus on vastase poolt selgelt raskemini fikseeritav kui haubitsarühma oma. Miks me arvame, et me fikseerime muudkui vastast ja vastane nt soojade roomikujälgede järgi ei suuda fikseerida haubitsaid? Kui vastane kasutab massilist drooniluuret (milledel on termokaamerad kah), siis ellujäämise võimalused võivad D-30-l isegi paremad olla, kuna relva soojusfoon on olematu (seal ei kiirga suurt midagi) ja paaritunnise õues seismise järel pole relv enam termokaameras nähtav. Erinevalt liikurhaubitsast, mille käigus hoidmiseks tuleb toota energiat (st ka soojust) ja mille korpuse suur mass tähendab, et väliskeskkonna temperatuurini jahtumiseks kulub hulk tunde.

Siin on siiski sellised vastuväited:

1) Seda Kõud tuleks droonidega otsida 1200 ruutkilomeetri pealt, kus on igasugu soojusjälgi. Hoopis kergem on patareivastase radariga teda otsida. Kombineeritud otsimine muidugi on teema, aga neid igasugu soojusjälgi on võimalik ka eksitamiseks tekitada.
2) Nii või teisiti peaks vaenlane kasutama oma smart moona, mille töökindlus on suur küsimärk ja mida tal on vähe. Soomus on ikka soomus. Iga killurahe ei tee talle midagi. Tavalise kildmoonaga ülekülvamine on D30le ja selle meeskonnale hoopis ebatervislikum. Ega ilma asjata üksusi soomustata.

Tegelikult on päris huvitav, kuidas ja kas selline pika maa peale lastav kumulatiivne smart moon näiteks metsas soomuki puude alt kätte saab? Päris nurga taha ta ilmselt ei lenda ja puude latvadest, tüvedest ja okstest polegi nii kerge mööda saada. Isegi seesama Bonus, venelaste omast rääkimata.

Kapten Trumm kirjutas:Ennem selliseid mürske on absoluutselt prioriteetne soetada "silmapiiri tagused" tankitõrjesüsteemid ja seda rohkem kui kahe brigaadi TT kompaniidele.

Kui me räägime vastase võimest seda täppisrelva laskjat mõjutada, siis Spike ER meeskond ja tema tuletegevus on vastase poolt selgelt raskemini fikseeritav kui haubitsarühma oma. Miks me arvame, et me fikseerime muudkui vastast ja vastane nt soojade roomikujälgede järgi ei suuda fikseerida haubitsaid? Kui vastane kasutab massilist drooniluuret (milledel on termokaamerad kah), siis ellujäämise võimalused võivad D-30-l isegi paremad olla, kuna relva soojusfoon on olematu (seal ei kiirga suurt midagi) ja paaritunnise õues seismise järel pole relv enam termokaameras nähtav. Erinevalt liikurhaubitsast, mille käigus hoidmiseks tuleb toota energiat (st ka soojust) ja mille korpuse suur mass tähendab, et väliskeskkonna temperatuurini jahtumiseks kulub hulk tunde.

ja mis annab sulle sellise kindluse eeldada, et nt. Spike-ER (ja Javelini) ei tasalülita näiteks lihtne multi-spektraalne suitsugranaat?

Vaja on loomulikult ka haubitsaid. Ja täppismoona sinna. Trajektooriradareid, droone jne.
Kirjeldatud TT rakette on lihtsalt kiiremini vaja.

Soomlased ostsid mõne aasta eest 300 lasku Bonust ja 60 treeningmürsku, mis iganes see siis ka tähendab ja maksid komplekti eest 16 milj € ehk 44000 € lasu eest, kui kirvemeetodil arvestada. Proovilaskmised õnnestusid ja neid mürske kavatsetakse kindlasti juurde osta. Vanadel 122 mm iseliikuvatel haubitsatel oli kombeks, et lahingkomplekti kuulus 35 HE ja 5 HEAP mürsku, et siis tanke lasta, kui nendega kontakti satutakse. Normaalne oleks ka 155 mm lahingkomplekt hoida samasugune, sest Venemaaga sõja korral soomustatud sihtmärkidest pigem puudust ei tule. Samas on selge, et kui tavaline kildmürsk maksab mõnisada € komplekt ja Bonus on 100x kallim, siis võib rahul olla kui iga haubitsa juurde on võimalik anda 10-15 erimürsku. Soome KJ vajadus oleks siis 500-700 komplekti, kui ka järelveetavatele mõned Bonused jagada, siis kuni 1000. Mõne aasta jooksul selline tagavara soetada oleks täiesti reaalne, sest ostetud 300 lasust on ka enamik hetkel alles, proovilaskmised on tehtud ja neid kavatsetaksegi kasutada mõned lasud aastas, et iga suurtükiväelaste aastakäik saaks neid lasta ja veenduda, et tõesti töötavad. Tähelepanek, et iseliikuv haubits on parim erilaskemoona jaoks, on kindlasti tõene, sest nii tule avamise kui ka positsioonilt lahkumise kiirus on ikka oluliselt suurem. Usun, et EKJ on aru saadud Bonuse olulisusest ja neid kindlasti hangitakse, suure tõenäosusega koos soomlastega, sest kui sellise hinnaklassiga laskemoonalt õnnestuks 5-10% alet saada, oleks see juba palju rahasid. Seega siis 10 lasku igale iseliikuvale ja 5 lasku järeleveetavatele, sest nendel on ka vaja soomust lasta. Kokku siis peaks laskemoonavaru olema 200-250 Bonust.

Leo kirjutas:... Vanadel 122 mm iseliikuvatel haubitsatel oli kombeks, et lahingkomplekti kuulus 35 HE ja 5 HEAP mürsku, et siis tanke lasta, kui nendega kontakti satutakse...

Tükk aega tagasi oli siin foorumis link (Ukraina all), kus kirjutati, et suur osa donbastani tanke lasti just 122mm haubitsatega, sealhulgas päris mitmed järelveetavatega otseses kontaktis.
Kujutan ette, kuidas mõjutab 122mm HE otse tabamus torni või keresse juhtimis- ja sidesüsteeme ...
Loodan, et ka meie vaprad artilleristid harjutavad otsesihtimisega laskmist.

D-30 on oma lähteülesande poolest kahur-haubits, st hübriid WWII välikahurist (millega lasti ka tanke) ja haubitsast. Nende lahingukomplektis originaalis sisaldusid ka kumulatiivmürsud, kas meil ka (või kas Soomes ka), kahjuks ei tea. Aga tundub, et otsetuld ka antakse, sest Kevadtorm 2016 selline koht oli, kus vaprad hollandlased oma CV90-tega tormasid lagedale, mõtlemata, et seal on toruni maasse kaevatud D-30d ootamas.

Lihtsalt tänapäevase MBT hävitamine on sedasi keerukas, asi leiutati ju ajal, kui aktuaalne tank oli T-55 ja M60. Nendele teeb augu sisse küll.

Mis puudutab neid UKR tankilahinguid 122 haubitsatega, siis kahtlustan, et siiski põhitöö tegid ära 2S1 Gvozdikad, lihtsalt purukslastud D-30d olid need, mille fotod netis on (Gvozdika pani peale pauku lihtsalt ajama ega sattunud piltidele), D-30 kokkupanekuga läheb veits aega. Sellest ehk tekkiski mulje, justkui D-30'd tankitõrjet tegid.

Nõukogude 122mm (D-30/Gvozdika) süsteemidele on samuti laserjuhitav täpsusmoon olemas: Kitolov-2M

Eesti jaoks oleks vastava huvi korral kättesaadav siis NORINCO GP5.

No näed, nagu Trummi jutu peale tellitud:
http://www.err.ee/648208/eesti-kaitseva ... ni-rakette

Uuemad Block 1 Javelini raketid tulid kohale.
Ma loen piltidelt kokku vähemalt 6 kanistrit x 4 alust x 2 konteinerit = 48 raketti.

Eesti jaoks oleks vastava huvi korral kättesaadav siis NORINCO GP5.

No sealt Norincost on 122-le veel ühte teist põnevat saada. Iseküsimus, kui hästi see hiina pürotehnika töötab.
Norinco Cargo ICM kobarmürsk näiteks.

See Hiina kobarmoon on päris kahtlane sodi, mida lääneriigid endale lubada ei saa, sest palju pomme jääb lõhkemata ja neid on peale konflikti lõppu raske kokku korjata. Arengumaadel omavahelistes konfliktides selliseid piiranguid ei ole.

Soomlastel on D30 juures mainitud nii BK13 kui BK6M kumulatiivmürskusid lisaks OF462 kildmürsule. Läbivus täiesti piisav vanemate ilma aktiivsoomuseta tankide laskmiseks. Ma oletan, et kui D30 Eestisse müüdi, siis pandi kildmürskudele lisaks ka kumulatiivi kaasa. Soomlased olid legendaarsed oma põhjalikkusega, näiteks 105 mm haubitsate pataljoni komplekti sisaldas ka II MS aegseid optilisi kaugusemõõtjaid, mis siis välja võetakse, kui laseril aku tühjaks saab. See on selline 1 m pikkune jäme rohelist värvi toru. Viimastel D30 õppelaskmistel oli näha laskemoonakaste vene- ja soomekeelsete kirjadega, ilmselt on ka laskemoon seesama, mida Soomest kaasa saadi, tavaliselt on 2 lasukomplekti 1 puukastis. Meeleheitliku võitluse puhul ei saa välistada ka sellist taktikat, et haubits kaevataksegi toruni maasse ja lastakse niikaua kui võimalik ja kui liiga tuliseks läheb, siis meeskond varjub ja haubits jäetaksegi maha, muidigi on mõistlik enne termiidigranaat torusse visata vms, et relva enam kasutada ei saaks.

No Soomest tuli ju laskemoon, mida soomlased olid enda SA varude tarbeks hoolega vuntsinud. DDR-ist tulid roostes mürsud ja kahtlase töökindlusega sütikud.

nimetu kirjutas:No näed, nagu Trummi jutu peale tellitud:
http://www.err.ee/648208/eesti-kaitseva ... ni-rakette

Uuemad Block 1 Javelini raketid tulid kohale.
Ma loen piltidelt kokku vähemalt 6 kanistrit x 4 alust x 2 konteinerit = 48 raketti.

Kuidagi jube kallis tuleb siis see ühe paugu hind-
Kokku on Eestile eraldatud laskemoona tarne väärtuseks 33 miljonit dollarit.
Hinnaklassiks kui demo laskmisi tehti nimetati 100 000$

Zuslik, käesolev partii on vaid üks saadetis mitmest! 33mio USD eest Javeline tuleb ju mitmes osas ning tegelik arv jääbki ilmselt sinna 250-300 kanti.
Osadeks jagamise põhjused võivad olla nii tootmismahtude täitmises kui ka “jälgede” segamises.