Venemaa proovib USA tulelöögis hukkunud võitlejad võimalikult kähku unustada
Kaarel Kressa
kaarel.kressa@epl.ee
Kreml sattus omaenda kavaluse ohvriks: kui nn rohelisi mehikesi tapetakse, pole kaevata kellelegi.
Kolm nädalat pärast Süürias võitlevaid Vene palgasõdureid tabanud USA tulelööki on Vene valitsuse suu lukus, jättes rahva toituma kuulujuttudest ja lääne meedias avaldatust. Esmalt eitas valitsus tuliselt, et 7. veebruaril toimunud kokkupõrkes üldse vene päritolu võitlejaid osales. 15. veebruaril tunnistas välisministeerium, et surma võis saada viis Vene kodanikku. 20. veebruaril lisas ministeerium, et peale hukkunute sai USA löögis viga kümneid Vene ja SRÜ kodanikke, kes viibisid lahingutsoonis eraviisilistel, valitsusele teadmata põhjustel.
Süürias tegutseva „eraturvafirma” Wagner võitlejate seas levivate kuulduste järgi oli ohvrite arv aga palju suurem. „Kirjutage omale otsaette: Süürias hukkus 14 vabatahtlikku,” vastas väljaande Pravda.ru kommentaaripalvele Wagneri juhtkonda kuuluv Andrei Trošev. Telekanal France 24 avaldas nädalavahetusel usutluse Jekaterinburgis tegutseva Wagneri värbajaga, kes arvab hukkunuid olevat koguni 218. Ameerika Hääle tütarväljaanne Polygraph.info on avaldanud väidetavalt Vene valitsuse allikalt saadud salvestised Wagneri võitlejate telefonikõnedest, kus kõlavad sarnased arvud.
Lahing kestis üle kahe tunni
USA selgituse järgi algasid sündmused sellest, et pataljonisuurune ehk umbes 500 mehest koosnev väeosa alustas kell 22 õhtul Süüria keskvalitsuse kontrollitud aladelt rünnakut kurdi võitlejate Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) positsioonidele, kus viibisid ka USA nõustajad. Enne rünnaku algust teavitasid ameeriklased tekkinud ohust tavapärase otseliini kaudu ka Venemaa armeed, kes vastas, et pole toimuvaga seotud.
Kui ründajad suurtüki- ja tankitule toel liikuma hakkasid, reageerisid USA väed suurtükkide, hävituslennukite, kopterite ja droonidega. Lahing kestis üle kahe tunni ja oli äärmiselt ebavõrdne, SDF-i poolel sai viga vaid üks võitleja. USA hinnangul tapeti umbes 100 ründajat, Süüria inimõiguste vaatluskeskuse esimese hinnangu järgi oli hukkunuid aga pigem paarkümmend.
Nähtavasti oli ründajate eesmärk hõivata SDF-i valduses olev gaasitöötlemistehas, ent tagantjärele pole selge, miks nad arvasid, et see õnnestub. USA kaitseminister James Mattis tõdes, et ei oska ründajate motiive millegagi seletada. Vene vaatleja Pavel Felgenhauer oletab ajalehes Kommersant avaldatud analüüsis, et Wagneri võitlejad proovisid varasemates Donbassi ja Süüria lahingutes saadud kogemuse põhjal rünnata pimeduse katte all. Öövaatlusseadmetega USA relvajõudude vastu polnud sellest aga abi.
Haavatuid ravitakse Vene haiglas
Haavatute lähedased kinnitasid väljaandele Bloomberg, et kümned viga saanud Wagneri võitlejad toodi ravile Vene sõjaväehaiglatesse. 15. veebruari istungit alustas riigiduuma leinaseisakuga, et tähistada Afganistani sõja aastapäeva ja mälestada kõiki Süürias hukkunuid. Armee allikad annavad Vene meedias mõista, et pealetung oli Wagneri ja/või süürlaste rumal isetegevus. Ajaleht Kommersant teatas, et Vene Süüria-operatsioonide väejuhatuse hinnangul oli juhtunu ohtlik amatöörlus.
Eelmisel nädalal avaldas Washington Post aga USA luurest lekkinud või lekitatud andmed, mis kõnelevad teist keelt. Lehe teatel kuulas luure pealt „Putini kokana” tuntud Vene restoraniettevõtjat ja Wagneri põhirahastajat Jevgeni Prigožinit, keda peetakse palgasõdurite ja Kremli ühenduslüliks. Äsja ületas Prigožin uudisekünnise talle USA-s esitatud süüdistuse tõttu, mille järgi mõjutas temaga seotud nn trollivabrik sealseid valimisi. Ukraina-vastase tegevuse eest kehtivad talle USA sanktsioonid. Süürias kuulub Prigožinile naftafirma Evro Polis, millel on keskvalitsusega sõlmitud lepingu järgi õigus veerandile ISIS-e kontrolli alt vabastatud nafta- ja gaasivarudele. Paraku on enamik Deir Ez-Zori maardlaid nüüd hoopis kurdide käes, kes ISIS-e sealt esimesena välja lõid.
Rünnak oli ette teada
Telefonivestlustest selgub, et Prigožin vihjas gaasitehase hõivamisele juba jaanuari lõpus. 24. jaanuaril rääkis ta Süüria valitsuse esindajale, et kavas on kiire ja jõuline operatsioon, mille nimetu Vene minister olevat juba heaks kiitnud – vaja olevat veel vaid Süüria valitsuse heakskiitu. 30. jaanuaril peetud telefonikõnes teatas Prigožin, et tal on president Bashar al-Assadile meeldiv üllatus, mis jõuab kätte 6. ja 9. veebruari vahel. Samal ajal pidas Wagneri juht järjest tihedamini aru Kremli ametnikega, nende seas presidendi administratsiooni juhi Anton Vaino ja tolle asetäitja Vladimir Ostrovenkoga. Nagu Pentagon varem avalikult on teatanud, teadsid ameeriklased eelseisvast rünnakust umbes nädal aega ette.
Felgenhauer märgib Novaja Gazetas, et päev enne rünnakut pühkis Eufrati jõe ootamatu tõus minema Vene vägede septembris rajatud silla. Arvatavasti olid selles süüdi lähedalasuvat tammi valdavad kurdid ja ameeriklased. Enamik jõe idakallast on SDF-i käes, kuid Süüria valitsusväed hoiavad seal kontrolli all paari asulat, mida sild nende ülejäänud territooriumiga ühendas. Just sellele alale gaasitehase ründajad koondusidki. Felgenhaueri hinnangul oli silla hävitamine ameeriklaste edastatud hoiatus, mida Wagner oma kahjuks ignoreerida otsustas.
Samuti ignoreeris USA hoiatusi Vene väejuhatus, kes ei saa ajakirjaniku sõnul nüüd isegi laipade leidmiseks lahinguväljaga tutvuda – selleks oleks vaja esmalt ameeriklastelt luba küsida. Kokku võttes: kuigi Vene valitsuse kinnitusel oli USA antud löök täiesti provotseerimatu, soovitakse seda nüüd võimalikult kähku unustada. „Venemaa langes omaenda kavaluse ohvriks – ütlesime ju, et meie omasid Eufrati kaldal ei ole,” kurdab Novaja Gazetas analüütik Irek Murtazin.
Samad näod Donbassis ja Süürias
Nn eraturvafirma asutaja Dmitri Utkin on endine Vene välisluure GRU erioperatsioonide ohvitser, kes nüüd on ametlikult erus, ent saab RBK teatel endiselt suuniseid GRU-lt. Wagneri-nimeline organisatsioon kerkis esimest korda esile Krimmis ja Ida-Ukrainas Ukraina riigi vastu võideldes. Alates 2015. aastast tegutseb Wagner ka Süürias ja osales muu hulgas 2016. aastal Palmyra vallutamises ISIS-e käest. Hinnanguliselt on firmal Süürias püssi all 2500 võitlejat, kes saavad palka keskmiselt 300 000 rubla (4344 eurot) kuus. Väidetavasti tahab firma laiendada tegevust ka Sudaani ja Kesk-Aafrika Vabariiki.
19. veebruaril avaldas portaal Znak usutluse Donetski „rahvavabariigi” (DNR) välikomandöri Zahhar Prilepiniga, kes kinnitas, et USA löögis hukkunud Igor Kosoturov oli tema endine alluv. Enne palgasõduriks hakkamist töötas Kosoturov kapteni auastmes GRU-s. Prilepini kinnitusel on Donbassi võitlejate Süüriasse siirdumine tavapärane praktika. „Hoolimata levinud müütidest antakse meile siin kopikaid – 15, 16, kõige rohkem 20 tuhat rubla kuus,” ütles Prilepin. „Süürias makstakse rohkem. Aga meie mehi – donetsklased, venelased, tatarlased, osseedid, burjaadid – veetakse mõlemasse sõtta ühtemoodi. Mõlemad on meie sõjad. Võidud on ühised, kaotused samuti.”
