www.militaar.net

sass2401 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 14:28 Ehk palun ärge manipuleerige teh infoga ja kandke seda suvaliselt üle teistele asjadele. Nii lihtne see ongi. Näiteks, eks ürita sellisel küünlal, mis 15 cm sügavuse šahti põhjas, mingit asendit tagada (tegu on BMW G30 540i mootoriga, sel on ka otsepritse, osa nr 12122455258):

Kui see küünal on ühe külgelektroodiga, siis kindlasse asendisse saab selle ikka panna, vajadusel muutes selle vaskseibi paksust. Lihtsalt küünlavõtmele teed markeriga märgi peale, sellega paned külgelektroodi kohakuti ja siis näed, mis asendis ta kinni läheb, vajadusel keerad lahti ja viilid seda seibi veidi. Tehnika põhimõtteliselt sama, mis kaheklapilisel, ilma otsepritseta, kaldus küünaldega mootoril.

See shahti sügavus eriti asja ei muuda.

Kui küünal tuleb põlemiskambri tipust, vertikaalselt, siis ole selle asend eriti oluline, lisaks taoliselt paigaldatud küünad on tänapäeval tihti kahe külgelektroodiga nagunii.

Kui tahtmist, mängi temaga, kuid ei maksa seda serveerida tehase nõudena ja hakata sellest uut esoteerikareeglit kujundama.
Eelmainitud mootor oli 1 BMW suurimaid ikaldusi N42. Kui tõrkus, st lonkas tühikäigul (ja seda enamus juhtudel), polnud selle juures enam mitte ühetegi nurka, mis poleks vajanud remonti- sirge utiili sõit või midagi muud asemele, näiteks M54. Kui lollist peast asusid remontima, matsid sinna uuema automudeli raha ja kindlust, et see muretult mingid km-d toimiks, ikka ei saanud.

Kui küünal tuleb põlemiskambri tipust, vertikaalselt, siis ole selle asend eriti oluline, lisaks taoliselt paigaldatud küünad on tänapäeval tihti kahe külgelektroodiga nagunii.

On olnud ka 4 elektroodiga või hoopiski ilma. Vaat, selle viimase puhul võib küünlateadlaste juhe joosta kokku.

OLAVI kirjutas: ↑27 Veebr, 2025 11:41 Kui tekkib "kollane rõngas", siis on küünal "lõpuni kinni keeratud" ja ülepingestatud (metalli jääkdeformatsioon on ületatud) tihendusseib töötab "tavalise seibina" ning põlemisgaasid saavad tungida läbi küünla isolaatori tihenduse.

Loll jutt. Selle nähtuse nimi on ''corona stain'' e. koroonalahendus mis kaasneb igasuguse kõrgepinge all töötava isolaatoriga (ka elektrialajaamades) ning tegu ei ole mootori põlemisgaaside lekkega.
Lühike NGK video nähtuse olemusest:
https://www.ngk.com.au/videos/what-is-corona-stain/

Walter2 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 15:51

OLAVI kirjutas: ↑27 Veebr, 2025 11:41 Kui tekkib "kollane rõngas", siis on küünal "lõpuni kinni keeratud" ja ülepingestatud (metalli jääkdeformatsioon on ületatud) tihendusseib töötab "tavalise seibina" ning põlemisgaasid saavad tungida läbi küünla isolaatori tihenduse.

Loll jutt. Selle nähtuse nimi on ''corona stain'' e. koroonalahendus mis kaasneb igasuguse kõrgepinge all töötava isolaatoriga (ka elektrialajaamades) ning tegu ei ole mootori põlemisgaaside lekkega.
Lühike NGK video nähtuse olemusest:
https://www.ngk.com.au/videos/what-is-corona-stain/

Seda sai meie professorile kohe kirjutatud, aga ju siis sattus talle NGK küünalde karp kätte koos paigaldusjuhisega ja sellest arendati vägev teooria

Walter2 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 15:51 ...
Lühike NGK video nähtuse olemusest:
https://www.ngk.com.au/videos/what-is-corona-stain/

Sellele videole tuleb "thumbs up" puhtalt selle pärast, et keegi on viitsinud puhtalt küünalde määrdumise seletamiseks animeerida Lancia Delta HF Integrale 16V.

Kuna ma tean mootoritest sama palju nagu siga jõuludest, võrreldes käesoleva teema ekspertidega, siis eelnev video tundus algul veidi kahtlane, mis puudutab tööjärjekorda. Polnud klassikaline 1-3-4-2 vaid 1/4 ja 2/3. Mõtlesin, et animaatori omalooming, aga kui selle mootori väntvõlli vaadata, siis kõik õige. Kas see ongi nobedamatele mootoritele iseloomulik lahendus?

´.....

speedsta kirjutas: ↑04 Mär, 2025 20:24 Kuna ma tean mootoritest sama palju nagu siga jõuludest, võrreldes käesoleva teema ekspertidega, siis eelnev video tundus algul veidi kahtlane, mis puudutab tööjärjekorda. Polnud klassikaline 1-3-4-2 vaid 1/4 ja 2/3. Mõtlesin, et animaatori omalooming, aga kui selle mootori väntvõlli vaadata, siis kõik õige. Kas see ongi nobedamatele mootoritele iseloomulik lahendus?

See on tavaline lahendus 4 taktilisel mootoril, sümmeetrilise väntvõlli puhul, kus ühest süütepoolist antakse säde samaaegselt kahte silindrisse.
Kui ühes silindris oli töötakt ja säde süütas töösegu, siis teise silindri läbipuhke tsüklis toimus "tühisäde".
2 silindrilisel mootoril on 1 süütepool, 4 silindrilisel 2 pooli ja 6 silindrilisel 3 pooli, jne.
Ühe süütepooli kummasti kõrgepingemähise otsast läheb juhe erinevatele silindritele.

Siin on näide ühest, 2 kõrgepinge otsaga süütepoolist, mida kasutasid Alfa-Romeo, Fiat, Lamborghini, Lada 08 (pritsega), Lancia.


6 sililindrilise mootori 3 süütepooliga komplekt. (Dodge, Chrysler.)

Walter2 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 15:51 ... Selle nähtuse nimi on ''corona stain'' e. koroonalahendus mis kaasneb igasuguse kõrgepinge all töötava isolaatoriga (ka elektrialajaamades) ning tegu ei ole mootori põlemisgaaside lekkega. ...

See on küll kena teooria (rumalale) massile müümiseks, varjamaks tehnikute ebapädevust ja siin on paista selge vastuolu.

Kui see oleks nii, siis oleksid "kollased" kõik süütepoolid, kõik küünlajuhtmed alates jagajast ja küünla isolaator terves pikkuses kuni piibu all oleva kontaktini, mitte ainult ühest kohast.

BMW ilma drosselita klapitehnika
https://www.youtube.com/watch?v=DKfcV7h ... gExplained

Ja siis kui asi veits pekkis on
https://www.youtube.com/watch?v=JNxqPQw ... iagnoseDan

OLAVI kirjutas: ↑04 Mär, 2025 22:45

Walter2 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 15:51 ... Selle nähtuse nimi on ''corona stain'' e. koroonalahendus mis kaasneb igasuguse kõrgepinge all töötava isolaatoriga (ka elektrialajaamades) ning tegu ei ole mootori põlemisgaaside lekkega. ...

See on küll kena teooria (rumalale) massile müümiseks, varjamaks tehnikute ebapädevust ja siin on paista selge vastuolu.

Kui see oleks nii, siis oleksid "kollased" kõik süütepoolid, kõik küünlajuhtmed alates jagajast ja küünla isolaator terves pikkuses kuni piibu all oleva kontaktini, mitte ainult ühest kohast.

Akf OLAVI, kas sa jagaksid viidet, kust sinu teooria pärit on?

OLAVI kirjutas: ↑04 Mär, 2025 22:45

Walter2 kirjutas: ↑04 Mär, 2025 15:51 ... Selle nähtuse nimi on ''corona stain'' e. koroonalahendus mis kaasneb igasuguse kõrgepinge all töötava isolaatoriga (ka elektrialajaamades) ning tegu ei ole mootori põlemisgaaside lekkega. ...

See on küll kena teooria (rumalale) massile müümiseks, varjamaks tehnikute ebapädevust ja siin on paista selge vastuolu.

Kui see oleks nii, siis oleksid "kollased" kõik süütepoolid, kõik küünlajuhtmed alates jagajast ja küünla isolaator terves pikkuses kuni piibu all oleva kontaktini, mitte ainult ühest kohast.

OLAVI kirjutas: ↑04 Mär, 2025 22:45 Kui see oleks nii, siis oleksid "kollased" kõik süütepoolid, kõik küünlajuhtmed alates jagajast ja küünla isolaator terves pikkuses kuni piibu all oleva kontaktini, mitte ainult ühest kohast.

See näitab veelkord, et sa ei saa aru selle nähtuse elektro-füüsikalisest sisust.

Tänaseks on õnneks see lahendus, kus kahe silindri peale on üks süütepool (ehk nn wasted spark süsteem) ajaloo prügikasti lennanud. Näiliselt kokkuhoid sellest, et süütepoolimajandus on lihtsam, kuid praktikas tähendab see suuremat küünalde kulumist, kuna küünla elektroode kulutab peamiselt see kõrgepingesäde ja võrreldes inividuaalsete poolidega või jagajaga süsteemiga teeb küünal poole rohkem sädemeid kui muidu.

Ma olen mersul vahetanud 3 pooli korraga, Boschi poolidega maksis see lõbu umbes 190 eurot, hind pole kuue individuaalse pooli omast eriti palju odavam enam.

1990ndatel oli see üsna levinud ja enamik tootjaid neid evis.