56. leht 1283-st
Postitatud: 13 Mär, 2005 14:42
Postitas Heiks
Vastus õige. Kui estoloog ei viitsi küsida, siis on küsimise järg vaba.
H.
PS. Aga Beatty lause kõlas nii eht inglaslikult, et ei suutnud seda küsimata jätta. Muide arvatakse, et põhjuseks miks kolm inglaste lahinguristlejat silmapilkselt õhku lendasid ja põhja läksid, olid nende liiga suured laskemoona, eelkõige mürsu välja tulistamise aine (nimi ei tule praegu meelde, kes mäletab?) varud. Inglaste laevad polnud tingimata kehvemad, vaid laskemoon oli ladustatud ebaturvaliselt suvalistesse kohtadesse, sest inglaste hirm oli, et äkki jääb moonast puudu. Nii et liigsed moonavarud ei pruugi alati kasuks tulla.
Postitatud: 16 Mär, 2005 16:38
Postitas Arnold
Vabadussõja mälestusmärgi taastamine ja taasavamine Alatskivil 24.juunil 1991 oli lihtsam tänu sellele, et skulptor Mellik oli teinud veel ühe samba, mis sarnanes peaaegu täielikult kadumaläinud Alatskivi omaga. See teine oli ka peidetult säilinud ja mõne aasta eest oma kohale tagasi pandud. Millisesse Eesti paika?
Postitatud: 17 Mär, 2005 19:11
Postitas Arnold
Vihjeks: Arnold(mitte mina siis) andis tänavu ühele kuju varjajale auraha rinda.
Postitatud: 17 Mär, 2005 19:22
Postitas MOrav
Alatskivil tehti uuesti Rõuge "Vabaduse valvuri" eeskujul. Tegi Taniloo. Mul on üllatus, et nimetahvlil puudub üks nimi, mida ei suudetud tuvastada. Rõuge oma päästsid 1945 Aksel Ollmann, August Kirsch ja Osvald Kimask. Viimased teadjad olid Aksel Olmlmann ja ta naine Linda O. Linda O-lt saadi siis ka andmed kuju asukoha kohta.
Postitatud: 17 Mär, 2005 19:25
Postitas Arnold
He-he-he! Hakkab siinne vist mingiks kahe vanakese tarkusenurgaks muutuma? Rõuges ta seisab jah.
Postitatud: 17 Mär, 2005 19:32
Postitas MOrav
Aga mis siis teha...

Aga see on ilus lugu, kuidas nad 1945. aastal kuju ära tuues hobuse jahuga valgeks värvisid ja pärast NKVD-vennad ümbruskonnas valget obust ei leidnud.
Kui kellelgi küsimust järgmist oleks, oleks hea.
Postitatud: 17 Mär, 2005 21:20
Postitas Troll
Kes oli see Belgia relvaärimees, kellele kuuluva suure relvapartii Eesti riik II MS alguses pihta pani?

Postitatud: 20 Mär, 2005 16:48
Postitas Troll
Hmm, kas tõesti nii raske küsimus juhtus?

Ootan veel ühe päeva ja siis toon vastuse ära. Viiteks niipalju, et sellest on juttu äsja ilmunud raamatus "SÕJA ja RAHU vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940.aastani I"
Postitatud: 24 Mär, 2005 9:23
Postitas Õpetaja
Võimalik, et ... küsitav isik võiks olla Belgia kodanik E. Grimard, kes oli inglise firma "Armament & Equipments Ltd." esindaja ja vahendaja.
Võin ka eksida ... ut homo possum falli ...
õps
Postitatud: 24 Mär, 2005 10:36
Postitas Troll
Täpselt nii! See relvaärimees saatis enne sõda Eestisse suure partii relvi kordategemiseks (õhutõrjekahurid, 114mm haubitsad, kuulipildujad jne). Seoses sõja algusega kasutas Eesti riik ära võimaluse see relvapartii omastada.
Järgmine küsimus siis Õpetajalt.
Postitatud: 28 Mär, 2005 9:00
Postitas Õpetaja
Vabandust, et pidite minu järgi ootama.
Küsimuseks on:
Nimetage suurim Punaarmee poolt 1941. aasta suvel Eesti territooriumil sooritatud vastupealetung / -rünnak.
Veelkord viivituse pärast vabandades
õpetaja
Postitatud: 28 Mär, 2005 13:20
Postitas Arnold
Haapsalu, Pärnu suunal ehk?
Postitatud: 28 Mär, 2005 13:34
Postitas Õpetaja
Ettevalmistused pealetungiks ( luure, vägede koondamine jne)tehti tõepoolest Pärnu suunal löögi andmiseks, kuid ...

läks teisiti !
Ootame vastust ...
õps
Postitatud: 28 Mär, 2005 14:49
Postitas Sollmann
Saaremaa...?
Postitatud: 28 Mär, 2005 17:09
Postitas Troll
Ruhnu saare tagasivallutamine?
