Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Zwyx]

Laeva vööri olemuse meeldetuletuseks pilt JAIC raportist:

Visiiri joonis

Visiir.gif (7.96 KiB) Vaadatud 2533 korda

Eelnevalt toodud Independent Fact Group (sõltumatu tõegrupp?) väidab et ei saanud asi katki minna. Nende idee järgi pidanuks visiir ka lahtisena jääma toetuma tekitala peale ja ei tohtinuks edasi liikuda. Ka punane ramp pidanuks edasiliikumist takistama. Allikana on mainitud mingit salapärast German Group of Experts.

[LoneRider]

https://leht.postimees.ee/7075284/randp ... 1598359665
Randpere toob välja põhjuse, miks Kurm võib väidetavalt seda allveelaeva juttu ajada. Nagu arvata oli, mingi Rootsi Viplala vist tinistas ta ära (meenuvad kõik need jutud anonüümseks jääda soovivates Rootsi jõustruktuuride ametnikest, kes Kurmi mingite parimas X-Files "deepthroat" stiilis infokatketega pimedal tänaval autotulede valgel varustasid ja nüüd mängib ta oma plaadimängijal neile sobivaid viise). Reaalselt samas ei imesta, et ta vandenõuteooriad uskuma hakkas, sest swenssonid pole ilmselgelt huvitatud uuest uurimisest, mis järjest rohkem paljastaks nende ebakompetentsust, mida nad tollal osavalt eestlaste kaela määrisid.

Allveelaevateooria eitamise või jaatamise asemel võiksid "arvamusliidrid" proovida hoopis Estonia katastroofi kitsaskohti lahti seletada, neid mis võimaldavad sellistel allveelaevateooriatel olemas olla. Näiteks nagu kogu selle loo juurde käinud varjamine ja vassimine, kadunud inimesed, betooniga katmise plaan jne.

Tundud inimeste surve võiks tõe leidmisele kaasa aidata ka. Ja võib-olla isegi nii, et seda tõde pole vaja mitte niiväga välja uurida, vaid vaja on, et need inimesed kes teavad, sooviksid rääkima hakata. Ma arvan, et selliseid isikuid on ka Eestis. Estonia katastroofist on üksjagu aega mööda läinud, paljud asja juures olnud on vanaks jäänud. Ajaloos on näiteid, kus sellised isikud otsustavad rääkimata hakata. Iseasi, kas neid usutakse...

[Kapten Trumm]

Kuigi allveelaeva teooria on pigem mitteusutav, siis ühe küsimuse viskaks õhku - kui suur on võimalus, et venelased (vene allveelaevad) oleksid võinud ära kasutada võimalust hoida allveelaev just sellise suure parvlaeva lähedusse, et selle abil jääda näiteks Rootsi territoriaalvetesse tungimisel avastamatuks?

Sellisel juhul sõidab allveelaev otse pealvee (enamasti tsiviil-) laeva all.
Eesmärk on varjata allveelaeva müra pealveelaeva müraga.
Sellist võtet kasutas NSVL oma allveelaevade sokutamiseks üle SOSUS sonarivõrgu, mis ulatus Fääri saartest Gröönimaani.
Enamasti siis Murmanskist või Arhanglelskist Kuubale suunduvate kaubalaevade abil.

Kuna sonaripoide abil leitakse müra allikas trianguatsiooni meetodil, siis peab varjatav müra allikas olema rangelt varjava allikaga samadel koordinaatidel, kõrval sõitmist on loogika järgi lihtne avastada.

All sõitmisega on siinkandis keeruline - kui sügavus on ainult 80 meetrit ja reisilaev istub vees juba 5-10 meetrit, allveelaeval on ka oma kõrgus - kitsaks võib seal laeva ja merepõhja vahel minna.

[Kapten Trumm]

Vaatasin eilset Pealtnägijat ja asjal oli iva ikka vähevõitu.
Kas ükski neist allveelaeva teooria jutustajatest on lahti võtnud nt Titanicu vraki pildi?
Seal on taolisi praolaadseid auke koos plaadistuse muljumisega rohkem kui üks.
Tõenäoliselt on tekkinud uppumise käigus, kui kere koormati üle ja tekkisid pinge kontsentratsiooni kohtadesse rebendid.
Või põhjaga kokku põrkamisel tekkinud pingetest.

[dm7]

See allveelaeva teooria tahaks ju laiemat põhjendust. Kui oletada et see nii oligi, siis a) meeskond ei saanud märkamatult sellega põhja minna, kõigil olid ju omaksed kodus 2) allveelaeva vigastused oleks olnud päris tuntavad, teadjate ring poleks piirdunud ainult meeskonnaga, vaid ka mereväebaasi, remondi tegijatega jne. Niivõrd suure pundi teadjate puhul on raske juba midagi kinni mätsida ja sellele viitas vist ka tollane Rootsi kaitseminister. Pigem mätsiti kinni siiski seda mida laeval võidi vedada ja selle teadjate ring võis olla üsnagi väike. Samas poleks sellel olnud pistimist laeva uppumisega.

Mis puudutab seda leitud auku, siis ega ma ei suuda ka väga seletust sellele leida. See üksik kahjurahn põhjas ei tundu ka otseselt veenev. Jää-aja lõpust on möödas päris palju ja kui mingi rändrahn sinna kohta kunagi ka oleks jäänud, siis 10 000a. jooksul oleks see vajunud/mattunud väga sügavale setete alla. Kindlasti oleks abiks kui laeva alune ja ümbrus mingit sorti georadariga vms. ära kaardistada.

[Avatar]

...Titanicu vraki...

Lihtsalt kommnetaariks - Titanic räntsatas vastu põhja ilmselt tunduvalt suurema kiirusega, kui Estonia. Esimesel oli mitu km -i laskumist aega õhust tühjeneda ja õhutaskuid kokku pressida. Estonial räntsatas ahter suht raskelt tagurpidi põhja ja mitu korrust on ahtri pool ka kokku pressitud. Samal ajal vöör oli veel veepinnal, ning tõenäoliselt vajus suht aeglaselt (õhutasku tõttu) järgi.

[Kapten Trumm]

Küsimuse täpne vastus saab tulla konstruktsiooni uurijatelt - et kuhu tekivad suured pingete koondumised ja mis laadi - kortsutab lihtsalt kere, rebib keevitusõmblus lahti jne. Sõltub koormuse suunast.

Aga taolistes deformatsioonides midagi välist ei pruugi olla. Veesõiduki kere on üllatavalt õrn. Parras oli küll 10 mm lehest tehtud, kuid koormused olid ka kolossaalsed.

Toetan Eesti laevateadlase juttu - uurige see kere läbi, ilmselt leiab taolisi pragusid või kortsutatud plaadistust sealt küll ja veel.

[Kulibin]

Ametliku versiooni vastu räägib fakt, et autorambi hüdrosilindrid ja nende kinnitused on (olid) terved, kuidas sai ametliku versiooni kohaselt vöörivisiir rebida lahti autorambi ilma silindreid lõhkumata ? Ok, igas hüdrosüsteemis on kaitseklapid ülekoormuse puhuks ja oletame, et visiir avas eraldudes autorambi, iseenesest see vist ei saaks sulguda ilma hüdropumpade abita ? Kes eemaldas rambipiirded mis vedelevad sealsamas kõrval, on eraldi küsimus.

[Walter2]

Kes eemaldas rambipiirded mis vedelevad sealsamas kõrval, on eraldi küsimus.

Ühe hilisema sukeldumise kirjeldustes on läbi käinud et eraldati rambipiirded, olevat takistanud pääsu (autodekile?). Kes sukeldumist tegi ei mäleta enam (Rootsi tuukrid ehk?).

[Avatar]

...iseenesest see vist ei saaks sulguda ilma hüdropumpade abita

No selle vastu on argumenteeritud, et vajus oma raskusega uuesti kinni, kui laev tagurpidi end pööras. Mina ei tea...

[Kulibin]

Omamata teadmisi konkreetse hüdrosüsteemi tapsest toimimisest ei saa midagi kindlalt väita aga üldiselt on vigastamata hüdrosilinder suletud klappide ja mittetöötava pumba puhul üsna rigiidne. Teoreetiliselt on võimalik tarida sinna alla hüdropump, ühendada torud ja liigutada seda rampi vajaduse korral.

[vaoinas]

...iseenesest see vist ei saaks sulguda ilma hüdropumpade abita

No selle vastu on argumenteeritud, et vajus oma raskusega uuesti kinni, kui laev tagurpidi end pööras. Mina ei tea...

Kui visiir kinnise autorambi lahti tõmbas, siis on ju selge, et hüdrosilindrid/nende kinnitused tõmmati puruks.
Ja kui need puruks tõmmati, siis jäi ramp oma hingedel vabalt liikuma, mistap on loogiline, et laeva tagurpidi pöördudes, see enese raskuse tõttu uuesti kinnisesse asendisse vajus.

See seletab, miks ta on praegu kinnises asendis ja miks ka tunnistajad seda juba külili pöördunud laeval kinnisena nägid.

[Madis Reivik]

Rambi purunemise teema on päris keerukas, kuid kui on küsimus miks ei purune silinder aga miks purunevad kõrvad, siis tuleb arvestada, et silindri materjal - nii silinder kui vars - on väga kvaliteetsest ja hea struktuuriga terasest, mis on "kõrva" materjalist kordades tugevam.
Eelpooltoodud dokument paralleeluurimisest on päris põhjalik (tänud asjaliku postituse eest !) kuid ühte puudust märkasin - kõik koormused on seal pigem staatiliselt arvutatud, kuid seal merel polnud midagi staatilist... Dünaamikaarvutusi on väga keeruline teha tagantjärgi, kuna andmed väga puudulikud. Kui mingid tihvtid olid pikalt hooldamata, siis väsimus+logisemine purustavad need hulga varem kui staatiline arvutus lubaks arvata. Staatika eeldab ka ühtlast tugevust, kuid terasdetailid paksuse suurenedes pigem nõrgenevad (per ühik loomulikult, koormus per mm2)
Kui vastab tõele et aegajalt aidata rambi avamisele keevitusega (ilmselt siis kuumutati gaasileegiga?) kaasa, siis on metalli omadused totaalselt määramatud ja seda muidugi nõrgenemise suunas..

Kui hüdrosilindril torud purunesid siis kaotas see kohe oma jäikuse, (kas purunesid - ei tea). Tõenäoliselt olid enamuses terastorud ja liikuv osa armeeritud voolikuga ja ega see voolik mingi tross just pole..

[Lothabi]

Küsimuse täpne vastus saab tulla konstruktsiooni uurijatelt - et kuhu tekivad suured pingete koondumised ja mis laadi - kortsutab lihtsalt kere, rebib keevitusõmblus lahti jne. Sõltub koormuse suunast.

Aga taolistes deformatsioonides midagi välist ei pruugi olla. Veesõiduki kere on üllatavalt õrn. Parras oli küll 10 mm lehest tehtud, kuid koormused olid ka kolossaalsed.

Toetan Eesti laevateadlase juttu - uurige see kere läbi, ilmselt leiab taolisi pragusid või kortsutatud plaadistust sealt küll ja veel.

80m sügavuses on rõhk ligikaudu 80 tonni ruutmeetrile.

[Manurhin]

80m sügavuses on rõhk ligikaudu 80 tonni ruutmeetrile.

Mõnele laeva baaris terveks jäänud ja kinnise korgiga (st. hermeetiliselt suletud) pudelile on jah. Laev ise aga pole hermeetiline ja sellele mõjub sama suur jõud nii seest kui väljast.