kaur3 kirjutas:
Pole isegi mingi lennukispets, kuid Afganistanis tulevad nad maha ja lähevad üles igasuguse prahi seest.
Noh maismaa kiirusrekordid on kah sõidetud kuivanud soolajärvedel Bonneville kõrbes, milletaolisi oma kõvaduselt juba asfalti meenutavaid ja laudsiledaid kohti on igas kõrbes kümnete kilomeetrite kaupa. Suur tolmupilv käib järgi ja sõidavad isegi üle 1000 kmh.
Kui sa üritad maanduda mõnele maarjamaa heinamaale, siis C-5ga selle tegemisel on tulemuseks lennukatastroof. Selleks peab olema ikkagi kõva rada ja heinamaa korral tuleb see terasplaatidega enne ette valmistada.
Siin tuleb sisse igivana teema venelaste võimekuse tundmisest, enda plaanide läbimõtlemisest jne.
Loogika on lihtne. Kuna lähim vene lennuväli on Gdovis ja sealt võtab hävitus-pommituslennuki "hüpe" aega suht loetletud minutid, siis selle ohu vastu võitlemiseks peab olema endal hästikindlustatud ja kaitstud lennubaas asjakohase tehnikaga, mis sõjaohu korral hajutatakse.
Kui venelastel on "pika käe" lennukid, siis on venelatel ka pika käega raketid. Sinu lemmikteema on üllatusrünnak, mis nullib selle FOB'i ära ning fobbititel ei ole enam midagi teha. jne. Sellest on siin foorumis samuti kirjutatud.
Venelaste ja nende poolt varustatud ja õpetatud õhujõudude võime viima lennuvälju kasutuskõlmbatusse olukorda ei ole üheski viimase 50 aasta konfliktis tõendamist leidnud. Ma pean silmas analoogseid rünnakuid, millega lülitati Iraagi lennuväljad 1991 businessist terveks sõjaks välja. St stardiraja betoon on täielikult ruineeritud, ümbrus puistemiine täis ja iga lennukiangaari laes haigutab üks väike auk, kust pomm sisse lendas. Ma ei oska praegu aktuaalse Iskanderi kohta öelda, aga olemasolevad operatiiv-taktikalised raketid ei ole reaalselt võimelised tabama nt lennukiangaari suurusi sihtmärke. Süüria on neid kasutanud Iisraeli lennuväljade vastu ja heal juhul on saadud tabamusi lennuväljade perimeetri sisse.
Minu peamine mõte, mis puudutab liitlaste sekkumist ja meie poolset panustamist (ehk HNS'i), on selles, et liitlased (kui tahavad) suudavad oma jõudu rakendada väga kaugelt.
Mina väidan, et taktikaliste operatsioonide võime kaugelt tegutsedes on piiratud. Õhuruumi väiksuse kohta on oluline tegutsemine loetud minutite jooksul. Isegi Zokniai jääb kaugeks. Eesti sõjateatri kohal saab Zokniaist startiv lennuk tegutseda vaid eeldusel, et ta lendab siia kruisimiskiirusel
(max M 0,9), mis koos stardi vms protseduuridega tähendab, et lennuk ilmub objektile paarikümne minuti kuni poole tunni pärast.
Pealegi, kuidas lahendada kõige vajalikum asi ehk CAS?
Kui esimese hooga ei tule lennukid, siis tulevad kruiisiraketid. Või-olla ei ole enam lennukeid pärast vajagi.Ma olen sellest ka varem kirjutanud ja ei jätka enam.
Teatud taktikalises olukorras on nad õigustatud, kuid mitte alati. Nad on efektiivsed peamiselt paigalseisvate märkide ja teadaolevate kokku kogutud vastase vägede vastu. Parafraseerides sinu väidet Taani väinast tulevate Tomahawkide kohta, siis nende lennuaja jooksul läbib vene tankikolonn vähemalt 50 kilomeetrit ja olukord on juba pea peale pööratud. Seepärast ongi tänini kasutusel inimese juhitav lennuk kui kõige paindlikum relvasüsteem.
Teiseks võib massiivne Tomahawkide reid esile kutsuda venelaste vastulöögi väljaspool sõjapiirkonda, sest teadupärast kasutatakse Tomahawki ka tuumapeaga üllatusrünnaku tegemisel. Kujutage nüüd ette, kui venelaste varahoiatus avastab 50 Tomahawki, mis kihutavad Peterburi kursil. Arvestades ligadi-logadi õhukaitset, võib sel sammul olla ettearvamatud tagajärjed. Umbes sama reaktsiooni tekitaks sinna poole lendavad B-2'd.
Siin kirutud sõjalises mõttes mõttetut Mereväge ja nende kalleid laevu ning palju vähem nende infrat. HNS'i hästi müüv legend paistab olevat Õhuväe analoogiline projekt, mis tõsise sõja korral on sarnase väärtusega. Vabandan nende väeliikide meeste ees, kuid vaadake peeglisse. HNS'i on autoriteetse tähendusega sõna ning seda on mugav kasutada raha pärast võitlemise käigus.
Kahjuks on kurb tõsiasi, et Eestis müüb vaid NATO lõimumine ja Kamina arusaam riigikaitsest on peaaegu võrdne välismissioonidega. Tõsi, viimase paari aastaga on asi hakanud muutuma. Natuke targemad pead igasugu staapides on selle läbi jaganud ja aru saanud, millisele nupule kaminas vajutades võib raha saada. Täiesti õige - HNS, NATO, BALTRON, BALTNET, BALTBAT, ESTCOY jne on nupud, mille vajutamisel avanevad rahakraanid. Nuppude "reservbrigaadi õppekogunemine", "teise suurtükipataljoni ostmine", "pioneeritehnika hankimine" peale ei avanenud sealt aastaid midagi. Mille tulemusena uputatakse miljardeid, millest on kasu NATO kontekstis ja mis on suht kasutud, kui olude sunnil tuleb alguses ise toime tulla. Sinna hulka läheb kogu meie abilaevadest koosnev võitlusvõimetu merevägi (mis ei suuda merel isegi üheainsa lennuki rünnakut tõrjuda), transpordilennukite osakud, missioonide tarbeks ostetud transpordi- ja lahingutehnika, kavandatav kopterihange ja kindlasti pikk rida pisemaid asju.
Olen ka seda meelt, et kui Ämarisse korralikku air defence'i ei tule, siis on saanud valmis tore märklaud Gdovis asuvatele Su-24 pommitajatele.
Mis tähendab Eesti oludes ka vältimatult hävituslennukeid, kas Eesti, USA või muu riigi omi. Ei ole asi nii must-valge, et kui abi tuleb, siis tuleb tohutu hävituslennukite parv, mis taeva puhastab ja seejärel asuvad C-5'd oma lasti maha laadima. Mõned riigid teevad päris kindlasti ka trikki- et me saadaks teile mõned lennukitäied varustus-moona, aga kuna te ei suuda nende ohutust tagada, siis oleme sunnitud piirduma poliitiliste nootidega.
