Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Postitatud: 06 Sept, 2023 17:52
Kes võtab sügisel kartuleid maast, kes miine...
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Drooni piloot ei suutnud piisavalt kiiresti leida lõikavat trajektoori. Kui keegi teinekord peaks tahtma sarnast asja korrata, siis aeglasema lennuvahendiga tuleb pigem ürita lõigata oluliselt eestpoolt kiiremat, et siis lõpufaasis vajadusel korrigeerida. Maha jäädes korrigeerimise võimalust enam ei ole.hjl85 kirjutas: ↑06 Sept, 2023 17:55 Napilt oleksime saanud esimese K-52, mis oleks olnud allatood drooni poolt
https://x.com/gloooud/status/1699448850149183523?s=46
Täpselt sama olen tahtnud korduvalt juba öelda ka vene keelsete materijalide tõlke ja tõlkijate kohta. Siiani pigem olen piirdunud parandamiste või ääremärkustega juhtumil, kui näen, et tehniline jutt tõlke ikalduse tõttu juba sohu on läinud, või on mõista, et kohe hakkab see niidiots elama oma elu ja hakkab saabuma mingeid järjekordseid teadjameeste "mõttekilde".Stopwar kirjutas: ↑07 Sept, 2023 9:04 Püha müristus millist soga ollakse võimelised genereerima. Kui keskmisest kõrgemal tasemel inglise keelt ei oska või ainuke tõlkija on google, siis ärge hakake jama tootma. Ja ei usu iial, et ainult inglise keelt rääkiv reporter hakkab kaevikutest mõnda natukene keelt purssivat sõdurit otsima. Seal liiguvad ringi erinevate riikide korrespondendid, kes valdavad suurepäraselt ka ukraina keelt või kasutavad kohalikku tõlki või siis ongi kohalikud ajakirjanikud, kes teevad kaastöid välismaa väljaannetele. Sõna will on otseses tõlkes tahe, aga me ei tõlgi eesti keelde nii, et ka teistel meestel on tahe surra või et surevad kindlasti, vaid tõlgime nii, et 90% meestest siin on valmis surema. Loomulikult kodumaa eest.
Täisartiklit saab lugeda siit: https://archive.md/MinpBsass2401 kirjutas: ↑07 Sept, 2023 12:03Suht piiratud ligipääsuga. Nüüd on lemma, kas lugu on seda väärt, et temale ligipääsuga jantida, keegi tsiteerib ta siia või tuleb unustada.Otsustamaks, kas tegu on tõlkeäpardusega või kliki püüdmisega, või mõni väsinud võitleja on tõepoolest midagi taolist öelnud tuleb artikkel läbi lugeda.
Lõik artiklist:Kalakala kirjutas: ↑07 Sept, 2023 10:19Kas mõni kommenteerijatest on artikli enda ka läbi lugenud, et konteksti järgi otsustada mida pealkiri tähendab? Inglise keeles võib kokku lugeda 24 ajavormi. "Will die too" ei oma mingit seost surmasooviga. See on lihttuleviku vorn millega väljendatakse tõsiasja, et mehed tulevikus surevad. Otsustamaks, kas tegu on tõlkeäpardusega või kliki püüdmisega, või mõni väsinud võitleja on tõepoolest midagi taolist öelnud tuleb artikkel läbi lugeda.Peeter kirjutas: ↑07 Sept, 2023 9:31Täpselt sama olen tahtnud korduvalt juba öelda ka vene keelsete materijalide tõlke ja tõlkijate kohta. Siiani pigem olen piirdunud parandamiste või ääremärkustega juhtumil, kui näen, et tehniline jutt tõlke ikalduse tõttu juba sohu on läinud, või on mõista, et kohe hakkab see niidiots elama oma elu ja hakkab saabuma mingeid järjekordseid teadjameeste "mõttekilde".Stopwar kirjutas: ↑07 Sept, 2023 9:04 Püha müristus millist soga ollakse võimelised genereerima. Kui keskmisest kõrgemal tasemel inglise keelt ei oska või ainuke tõlkija on google, siis ärge hakake jama tootma. Ja ei usu iial, et ainult inglise keelt rääkiv reporter hakkab kaevikutest mõnda natukene keelt purssivat sõdurit otsima. Seal liiguvad ringi erinevate riikide korrespondendid, kes valdavad suurepäraselt ka ukraina keelt või kasutavad kohalikku tõlki või siis ongi kohalikud ajakirjanikud, kes teevad kaastöid välismaa väljaannetele. Sõna will on otseses tõlkes tahe, aga me ei tõlgi eesti keelde nii, et ka teistel meestel on tahe surra või et surevad kindlasti, vaid tõlgime nii, et 90% meestest siin on valmis surema. Loomulikult kodumaa eest.
https://tv.postimees.ee/7831349/sojastu ... avae-valjaMa kardan, need poliitilised ootused, mis president Zelenskõil ja Ukraina juhtkonnal praegu kaitseväe suhtes on, ületavad paljuski tegelikke võimalusi. Kui me vaatame seda pealetungi, mis on käinud juuni algusest, siis näeme küll mõningaid taktikalisi sissemurdeid Vene esimesse kaitseliini, aga mitmekuulise pingutuse tulemusena on suudetud vabastada vaid mõnisada ruutkilomeetrit. Rindejoon on eelmise aasta novembrist alates nii idarindel kui lõunarindel suuremate muutusteta paigal. Tuleb tunnistada, et Ukraina poliitilise juhtkonna ja presidendi ootused ületavad selgelt Ukraina kaitseväe võimalusi. Ma ei näe siin põhiprobleemina relvastuse või varustuse puudumist, vaid põhiprobleem on väljaõppes. Küsimus on relvaliikide koostöös nendes rasketes pealetungides, sest maastik on lage. Ükskõik, kas mehhaniseeritult või jalgsi, mõlemal viisil on väga raske peale tungida, sest Vene poolel on kaitserajatiste rajamiseks olnud aega terve eelmine talv, kevad ja suvi. Lõunarindel paiknevad need kolmes ešelonis sügavuti. Venelased kasutavad kombineeritult tankitõrjemiine, jalaväemiine, samuti erinevaid teetõkkeid ja barjääre. Need moodustavad kokku tõkkesõlmi ja selleks, et neist läbi murda, on vaja vahendeid, millega minna miiniväljadest läbi. Tuleb õhata koridorid, muidu neid miine demineeritud ei saa. Siin on vaja mehhaniseeritud jalaväe koostööd soomusüksuste, suurtükiväe, pioneeride, õhutõrje ja logistikaga. Ukrainlastel puudub praegu väljaõpe, kuidas seda koostööd teha. Nii et neid on vaja täiendavalt välja õpetada just relvaliikide koostöö osas. Kui mina oleksin operatiivosakonna ülem Ukraina sõjaväes, siis ma oleksin öelnud juba juuni lõpus, kui oli näha, et strateegilise tasandi läbimurret ei tule, et stopp, me ei tohiks kurnata oma vägesid, vaid peame midagi ette võtma. Ja see ettevõtmine ongi parem väljaõpe. Ma kardan, et kui ukrainlased jätkavad pealetunge samal viisil, tekib oht, et hoopis nemad võivad oma väed välja kurnata. Nii nagu juhtus Vene vägedega Bahmuti piirkonnas.