www.militaar.net

Tartu kolle sai alguse ööklubist. Umbne ja higist niiske ruum on viiruse levikule mõistagi supertingimus. Kas ööklubidele tuleks jälle kehtestada piirangud?

Kui ööklubidega midagi teha, peab kogu vabariigis tegema, mitte ainult Tartus. Tuleb läbi arutada, kuhu siis need peod lähevad. Ööklubid on väga paljudes riikides olnud haigestumiste ja nakatumiste uute väikeste puhangute allikaks.

Mida te sellega silmas peate, et peab arutama, kuhu peod lähevad? Et noored ei jäta pidutsemata?

Just, seda mõtlesin. Ei näe, et noored ütleks: kolm-neli aastat ei pidutse üldse. Ja varem ma ei näe sellele lõppu tulevat. Viirusega on Eestis kokku puutunud kõige rohkem 2% elanikkonnast, 98% on veel vastuvõtlik. Nakatumine maailmas on maksimaalselt 10% piires. Vaktsiiniuuringud alles algasid, primaarne lõpptulem võib tulla aasta pärast. Võimalik on, et mingil tingimusel lastakse vaktsiinid turule varem, aga ainult siis, kui nad väga hästi töötavad. Aga me ei tea seda.

Kolm-neli aastat läheb aega, kuniks vaktsiin massidesse jõuab?

Jah, kui ta hästi töötab, võib vaktsiin alles kolme-nelja aasta jooksul massidesse jõuda. Me ei tea, kas need vaktsiinid, mida praegu uuritakse, on efektiivsed.

Soovitate noortel praegu pigem vabas õhus kui kinnises umbses ruumis pidutseda?

Jah, pigem vabas õhus kui kinnises ruumis, ning tuttavate ja sugulaste seltskondades. Ööklubis on kõik võõrad. Lisaks võiks peol osalevate inimeste arv olla väiksem ning võiks vähendada alkoholi kogust, sest alkohol võtab piirid ära. Ilma alkoholita tean, et pean distantsi hoidma ja käsi desinfitseerima, alkovabadel pidudel inimesed kontrollivad end paremini.

Kas võib öelda, et kõikidest kohtadest, kus inimesed praegu käivad, on nakatumiseks suurima riskiga just ööklubid? Või ka kinod, spordisaalid?

Ma pole ööklubis praegu käinud. Kinos käisin, seal oli peale minu veel neli-viis inimest, istusime hajutatult. Kinod on meetmed kasutusele võtnud, et inimesed saaksid distantsi hoida ja ilmselt sama teevad teatrid. Ürituste korraldajad on vaeva näinud, et distantsi hoidmist tagada. Seega – kui sul on pilet ostetud kaheksandasse ritta ja vaatad, et kolmandas reas on vaba koht, siis ära istu sinna.

Ööklubis on distantsi hoidmine raske. Ja distantsi hoidmine on väga-väga oluline. Kui ööklubis oleks poole vähem inimesi, oleks muidugi lihtsam.

Ööklubis võiks jah maskid kohe ette panna, seal on rahvastikutihedus väga suur.

Arvate, et ööklubis võiksid inimesed maske kanda?

Miks mitte, kuna seal on rahvas tihedalt koos. Maske soovitatakse siis, kui füüsilise distantsi hoidmine pole võimalik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles eriolukorra lõppedes, et valitsus hakkab uusi piiranguid kehtestama siis, kui ööpäevane nakatunute arv tõuseb 30-ni ja sellest üle. Kas see on endiselt nii, on see kivisse raiutud number?

Kui terves Eesti Vabariigis tuleb 14 päeva jooksul saja tuhande elaniku kohta 25 uut nakatunut, hakatakse mõtlema uute piirangute peale. Ja see tähendabki 30 uut juhtu ööpäevas.

Mille poolest koroonaviirusega elamine erineb gripiga elamisest, kui vaktsiin kõrvale jätta?

Ei tohi unustada, et suur enamus Eesti elanikkonnast pole viirusega kokku puutunud. Lisaks ei tohi ära unustada, et varsti on aeg gripi vastu vaktsineerima hakata. Eelmine hooaeg oli grippi väga vähe, aga me ei tea, kas järgmine hooaeg ka selline on, ja keegi ei tea, mis teevad gripp ja koroonaviirus koos.

Gripi pluss on see, et teame, mis ta inimesega teeb. Gripihaige on esimestel päevadel raskelt haige ning esimese nädala lõpuks on enamus paranenud. Koroonaga on just vastupidi: esimestel päevadel pole olukord nii hull, aga mida aeg edasi, seda hullemaks läheb. Gripp on lastehaigus ja selle levitajad on lapsed. Eelmise gripipandeemia ajal, 2009.-2010. aastal vanematel inimestel grippi õieti polnudki. Koroonat lapsed põevad kas kergelt või ei põe üldse. Lapsed saavad koroonaga hakkama paremini, aga vanad saavad gripiga paremini hakkama. Ent koroonaviiruse korral nakatavad lapsed sama sagedasti kui täiskasvanud.

Väga sügavalt kahtlen, et tuleb turule vaktsiin, mille efektiivus on 100%. Euroopa ravimiamet on öelnud, et 50-60% efektiivsusega vaktsiin on okei. Et pooltel töötab ja pooltel mitte.

Need viimase aja positiivsed vaktsiiniuudised, näiteks Oxfordi ülikooli edusammudest ei tähenda vaktsiinide massidesse jõudmist nii pea?

Jah, ei tähenda. Uudised vaktsiinide kohta on olnud väga positiivsed, aga positiivsete teadete kohta on palju teadmatust.

Madis Reivik kirjutas:Probleem on ikka selles et avalik häbistamine läheb vahel (aga äkki nt 30% juhtudest ?) märgist mööda ja vale inimene saab mainekahju. On kuulda olnud jutte kus a la 40 aastase ärimehe koduarvutis olid pildid tema 14 aastase poja 14 aastasest pruudist ja noh.. mõelge nüüd edasi ise. Tüüp olla radari alt ränga laksu sisse võtnud, et asi avalikuks ei tuleks, ehkki ise oli puhas nagu prillikivi..

Üks haiglaravil olija on seotud ka ööklubist Vabank alguse saanud puhangu edasikandumisega.

loomake kirjutas:11 juures. https://www.err.ee/1120208/oopaevaga-li ... roonatesti

Ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv on hakanud kasvama.

Üks haiglaravil olija on seotud ka ööklubist Vabank alguse saanud puhangu edasikandumisega.

https://www.err.ee/1120246/ka-haiglarav ... ud-kasvama

LoneRider kirjutas:Ma nagu kevadest mäletaks, et jutt oli selline, et küllap sügise poole võiks mingeid esimesi vaktsiine saada, kui hästi läheb, aga et uue aata alguses pidavat enamvähem päris kindlasti juba midagi saama.

Eestis on koroonaviiruse testimiseks vajalik perearsti saatekiri. Kõik arstid aga kergemate haigusnähtudega patsiente testima ei saada, ehkki testimisjuhend seda ette näeb. Nii jääb neil patsientidel üle minna tasulisse testimisse.

Kati (nimi muudetud, täisnimi toimetusele teada - toim) käis perega Lätis rattamatkal. 20. juulil tekkisid nii tal kui ka abikaasal viirussümptomid: esmalt kurguvalu, edasi nohu ning seejärel juba köha. Ei midagi hullu, jaksu rattaga sõita oli endiselt, aga haigusnähud püsisid.

Tagasi Eestisse jõudis pere 25. juulil. Samal päeval ilmnes, et koroonakahtlusega ööklubis ja muja käinud tartlane on nakkust juba edasi andnud ning terviseamet hindas nakkuskolde ohu suureks, manitsedes inimesi vastutustundlikkusele ja väiksemategi haigussümptomite korral perearstile pöörduma.

Just seda Kati teha otsustaski. Kui esmaspäev, 27. juuli kätte jõudis ning nad mehega end endiselt haigena tundsid, helistas ta perearstile, et saada suunamiskiri koroonatestile. Arst aga ütles, et sümptomid pole selleks piisavalt tõsised - palavikkugi pole -, ning soovitas elada normaalset elu ja mitte muretseda. Saatekirja testimisele nad ei saanud.

Perearstideni on varasemalt jõudnud infot ka tööandjatest, kes ei luba töötajatel testi tegema minna, sest kui positiivne test ilmneb, tuleb kogu ettevõte seisma panna.

LoneRider kirjutas: Jääb mulje, et kas rahva rahustamiseks lubati vaktsiine tegelikkusest varasemaks või hinnati üle nende väljatöötamise võimekust.

Kriku kirjutas:

LoneRider kirjutas:Ma nagu kevadest mäletaks, et jutt oli selline, et küllap sügise poole võiks mingeid esimesi vaktsiine saada, kui hästi läheb, aga et uue aata alguses pidavat enamvähem päris kindlasti juba midagi saama.

Tuleks välja otsida, kes rääkis. Infomüra oli palju.