Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Selline asi lõhnab juba riigireetmise järele. Demokraadid peaks aru pärima ja riigireetmise peale rõhuma hakkama, äkki MAGA inimesed ikka nii oma riigi vastu pole!DOGE nõudis serveritele ROOT (mitte isegi admin) ligipääsugs kontosid, nii et kontode loomisest logisi ei jääks. Asusid koheselt infot välja pumpama. 15 minuti jooksul prooviti ka Venemaalt samade kasutajanimede ja paroolidega ligi pääseda. Asi taheti suure kella külge panna, aga kõrgeltpoolt tulnud käsk pani asja seisma.
https://x.com/sentdefender/status/1914372581790040182NPR reports that the White House has begun the process of searching for a new Secretary of Defense, following several weeks of controversies involving current Defense Secretary Pete Hegseth and his Pentagon.
https://www.timeslive.co.za/news/sci-te ... -watchdog/ siit saab rohkem infot selle juhtumi kohta.teeline35 kirjutas: ↑21 Apr, 2025 19:35Selline asi lõhnab juba riigireetmise järele. Demokraadid peaks aru pärima ja riigireetmise peale rõhuma hakkama, äkki MAGA inimesed ikka nii oma riigi vastu pole!DOGE nõudis serveritele ROOT (mitte isegi admin) ligipääsugs kontosid, nii et kontode loomisest logisi ei jääks. Asusid koheselt infot välja pumpama. 15 minuti jooksul prooviti ka Venemaalt samade kasutajanimede ja paroolidega ligi pääseda. Asi taheti suure kella külge panna, aga kõrgeltpoolt tulnud käsk pani asja seisma.
https://www.nytimes.com/2025/04/21/us/p ... 2e749c3ec3Sisejulgeolekusekretärile Kristi Noemile kuulunud käekott, mis sisaldas tema passi, osakonna turvamärki [department security badge] ja 3000 dollarit sularaha, varastati pühapäeva õhtul ühest Washingtoni restoranist, kinnitas osakond.
No ei tea. Kui pead silmas seda Heghseti ja Signali teemalist artiklit, siis selle on kirjutanud Eric Schmitt ja Maggie Haberman, kes ütlevad sealsamas NYTis enda kohta nii:kaugeltuuriv kirjutas: ↑21 Apr, 2025 16:04 Selle NYT artikliga on huvitav asi.Nimelt artikli kirjutaja pidi ise aktiivne Maga-lane olema ning olevat olnud aastal 2016 Hegseti nõunik.Seda väidab USA opositsioon.Kui nii siis on hakanud mehe tagumik kuumenema,selliseid artikleid Maga-ga seotud isikud niisama ei avalda.
Maggie Haberman:Olen Washingtonis asuva The New York Timesi riikliku julgeoleku korrespondent.
Kirjutan USA riiklikust julgeolekust, keskendudes eelkõige USA sõjalistele asjadele ja terrorismivastasele võitlusele välismaal. Olen kirjutanud palju Lähis-Ida, Lõuna-Aasia, Aafrika ja Euroopa julgeolekuküsimustest.
Olen olnud The New York Timesi reporter 40 aastat – alustades uudisteassistendina ja töötanud rohkem kui kolm aastakümmet USA sõjaväe, terrorismivastase võitluse ja muude riikliku julgeoleku küsimuste kajastamisel. Olen kajastanud kõiki USA sõjaväega seotud konflikte alates 1991. aasta Pärsia lahe sõjast ning andnud palju teateid Iraagist, Afganistanist, Aafrikast ja Lähis-Idast. Olen jaganud neli Pulitzeri auhinda. Alustasin reporteritööd kohalikust hariduse teemal Tri-City Heraldis Kennewickis, Washis.
Olen raamatu "Counterstrike: The Untold Story of America's Secret Campaign Against Al Qaeda" kaasautor. Ma omandasin Williamsi kolledžis bakalaureusekraadi politoloogias, õppisin aasta Madridis ja töötasin Stanfordi ülikoolis ajakirjanduse stipendiaadina. Sündisin Minneapolises ja kasvasin üles San Francisco lahe piirkonnas.
Oma allikate kaitsmine on minu jaoks esmatähtis, eriti tundlike või kõrge riskiga lugude puhul. Püüan olla oma kajastustes täpne ja õiglane, olenemata teemast. Ja nagu kõik Timesi ajakirjanikud, järgin ka meie eetilise ajakirjanduse käsiraamatu standardeid.
Ma ei tagane rasketest lugudest ja annan katsealustele võimaluse kommenteerida ja väljendada oma seiskuohta.
Ma ei osale poliitikas ega tee poliitilisi annetusi. Nimetan uudistele materjali kogudes alati, et olen The Timesi reporter.
Kirjeldasin 2024. aasta presidendivalimiste kampaaniat, valimisi ja endise presidendi Donald J. Trumpi uurimist. Nüüd kajastan tema teist ametiaega presidendina pärast valimisvõitu.
Olen New Yorgi elanik ja lõpetasin Sarah Lawrence'i kolledži. Minu esimene aruandlustöö oli New York Postis, kus alustasin ametnikuna 1996. aastal, millele järgnesid New York Daily News ja Politico, enne kui liitusin 2015. aastal The Timesiga kampaaniareporterina. Olen kajastanud viit presidendivalimist, mitut kubernerivõistlust ja New Yorgi linnapea valimisi. Muuhulgas käsitlesin Rudolph W. Giuliani teist ametiaega New Yorgi raekojas, Hillary Clintoni 2000. aasta USA senativõistlust, mõlemat president Obama riiklikku kampaaniat ja Maailma Kaubanduskeskuse ümberehitust.
Olen ka raamatu "Usaldusmees: Donald Trumpi loomine ja Ameerika purustamine" autor.
Olin osa meeskonnast, mis pälvis 2018. aastal Pulitzeri auhinna president Trumpi nõunike ja nende sidemete kohta Venemaaga kajastamise eest. 2021. aastal kuulusin meeskonda, mis oli Pulitzeri finalist president Trumpi koroonaviiruse käsitlemise kajastamisel.
Ajakirjandusliku sõltumatuse säilitamine on meie jaoks laialdast eetikapoliitikat järgiva The Timesi jaoks oluline. Püüan esitada iga käsitletava teema kohta õiglase ja täpse aruande. Püüdlen uudisteraportis endas ja aruandlusprotsessis läbipaistvuse poole, tasakaalustades seda sellega, kui oluline on tagada, et konfidentsiaalse ja tundliku teabe allikad saaksid vabalt rääkida, eriti mis puudutab uurimisi.
midagi oli veel, kuid hetkel ei saanud otsida, huviline leiab kindlasti ise! Kaugemasse minevikku pole mõtet isegi vaadata, tegu siis sõjaveterani taustaga veits ebastabiilse (või raskelt tõsiusklikumidagi oli veel, kuid hetkel ei saanud otsida, huviline leiab kindlasti ise!
) FOX Newsi ankruga, kellel varasemas elus probleeme alkoholi ja naiste ahistamisega (ok, kui oleks üks süüdistus, aga oli suisa mitu erinevatelt naistelt), mis ta nö rahaga kinni mätsis, makstes naistele vaikimise eest. Igaks juhuks lisan, et naised ei olnud "suvalised tänavalt või demokraatide toetajad", vaid üks oli suisa konservatiivide meeskonna liige. Kokkuvõtvalt, ka mehe varasemad teod pole eriti kokku läinud tema kristlik konservatiivsete vaadetega (näiteks kasvõi abielutruudus).Kusjuures pealkiri on eksitav. Need tulemused käivad tema teise ametiaja kohta. Esimesel ametiajal olid need veel madalamad. KuigiTrumpi tegevuse presidendina kiitis Reutersi/Ipsose viimases küsitluses heaks 42 protsenti vastanutest, kolm nädalat tagasi oli sama näitaja 43 protsenti ja vahetult pärast Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril andis oma heakskiidu tema tegevusele 47 protsenti.
Millega siis rahul polda selle küsitluse järgi;Uuringufirma tõdes, et kuigi toetus Trumpi tegevusele on endiselt kõrgem, kui see oli suurema osa ajast tema eelkäija Joe Bideni presidentuuri jooksul, näitavad Reutersi/Ipsose küsitluse tulemused, et paljud ameeriklased pole tema tegevusega rahul.
immigratsiooni alal toetajaid ja vastaseid enam vähem samapalju. Veel arvamusi;Umbes 83 protsenti vastanutest ütles, et USA president peaks alluma föderaalkohtu otsustele isegi siis, kui ta seda ei taha.
57 protsenti ei nõustunud väitega, et USA presidendil on lubatud katkestada ülikoolide rahastamine, kui president ei nõustu nende juhtimisega.
66 protsenti ei leia, et president peaks kontrollima juhtivaid kultuuriasutusi, nagu riiklikud muuseumid ja teatrid.
Kolmanda ametiaja kohtaUmbes 59 protsenti vastanutest, sealhulgas kolmandik vabariiklastest, ütles, et Ameerika on maailmaareenil kaotamas oma usaldusväärsust.
Samas mingi teine uuring;Kolmveerand vastanutest ütles, et Trump ei peaks kandideerima kolmandaks ametiajaks – Trump on öelnud, et ta tahaks seda teha, kuigi USA põhiseadus keelab selle. Ka enamik vabariiklastest vastanutest – 53 protsenti – ütles, et Trump ei peaks taotlema kolmandat ametiaega.
Sisuliselt näitab see seda, et keskmine ameerika valija ei kuula mida Trump suust välja ajab, ega jälgi mida ta teeb! Neil on ettekujutus, et teeb õiget asja ja sellest piisab.Vahepeal näitasid äsja avaldatud Gallupi küsitlustulemused, et heakskiit Trumpi tegevusele tema teise ametiaasta esimeses kvartalis oli 45 protsenti, mis on kõrgem kui tema esimese ametiaja samal perioodil.