Re: Lennuki detail Soela väina äärest
Postitatud: 21 Nov, 2018 22:51
Malakhit P-120 tiivajäänuk. https://testpilot.ru/russia/chelomei/p/120/
Ei olnud see päris nii, Nõukogude Liidus toodeti LaGG-3 paljudes tehastes, enamus neist läks jah üle La-5 tootmisele, aga näiteks Tbilisis asuvas tehases vorbiti LaGG-3 sõja lõpuni. Ju siis neid kuskil rindel ka kasutati.teeline35 kirjutas:1944 LAGG 3-e enam ei kasutatud minu teada, sel ajal lennati rindel ringi teistsuguse mootoriga modifikatsiooniga, mille tähiseks oli LA 5FN.
Ilma argumentatsioonita tuvastamisi ei maksa väga tõsiselt võtta. Teises teemas on juba ka Jak mängu tulnud, samamoodi ilma argumentatsioonita.teeline35 kirjutas:Esialgu pakuti välja LAGG 3-e. Lenduri kondid tulid ka välja.
Kas järjekordne Solonini muinasjutt?Troll kirjutas:Tbilisis asuvas tehases vorbiti LaGG-3 sõja lõpuni
Mürgisele "äksbärdile" vastuseks, Solonini järgi tootis Tbilisi lennukitehas LaGG-3-e 1944.aasta keskkohani (tootes 1944.a. 432 tk LaGG-3) , eksisin mina mälu järgi kirjutades. Kas su sisistav kuningkobralik hing jäi nüüd rahule? Ning kuidas muudab see asjaolu 1944. aasta sündmuste hindamist, mil LaGG-3-d olid (saidi airwar.ru andmetel) Baltikumis veel täiesti kasutusel?andrus kirjutas:Kas järjekordne Solonini muinasjutt?Troll kirjutas:Tbilisis asuvas tehases vorbiti LaGG-3 sõja lõpuni
http://www.airwar.ru/enc/fww2/lagg3-66.htmlВообще, в корне неверно достаточно широко распространенное мнение о ЛаГГ как о истребителе начального периода войны. Так в 1944 г. в составе ВВС Красной Армии числилось 594 ЛаГГ-3. Конечно, ЛаГГи уже не использовались "на направлении главного удара", уступив место более совершенным Ла-5 и Ла-7, Як-9 и Як-3, В конце войны ЛаГГи воевали, главным образом, на Балтике и Карельском перешейке, где основным противником выступали финны, имевшие истребители далеко не самых последних моделей. Дальше всего на Запад продвинулись истребители ВВС Балтийского флота: ЛаГГи 3-го ГИАП закончили войну в Курляндии.
Lennukimootor oli esialgu kõige kindlam asitõend peale sellist maasse kukkumist. Mingist briti dokumentaalist on meelde jäänud, et kõige raskemad jupid jõuavad kõige sügavamale ja kergemad maapinnale lähemal. Lennukiraam oli tõenäoliselt täitsa sodi. Selle järgi lennukitüüpi raske arvata. Esialgne arvamine osutus siis valeks. Huvitav oleks muidugi teada piloodi isku välja selgitamise ja lennuki allakukkumise asjaolusid. Loodetavasti keegi võtab vaevaks siia ka kribada kui midagi selgub.Tegelikult tulid sealt välja jupid, mis kuuluvad 1943 a valmistatud Jak- 9T -le.Ka viidatud videolõigus on näha, et muda seest paistab kahur NS-37 ja moona sellele ning ka 12,7 mm kuulipildujale.
Miks Annelinna kant oleks huvitav militaararheoloogia seisukohast? Vahest valgustad ehk?Manurhin kirjutas:Mind päris huvitaks, kui palju omal ajal Annelinna ehitamisel kõiksugu kaevetööde käigus igasugu lennukeid ja muud huvitavat mudru välja võis tulla. Ajakirjandus tollal sellistest asjadest ei rääkinud.
Eriliselt huvitav polegi, kuna sõja ajal oli seal lage luht ja peale pudretivabriku, Anne mõisa ja Rahumäe kalmistu suurt muud seal polnud. Aga arvestades, kui palju kuue-, seitsme- ja kaheksakümnendatel vundamendiauke ja igasugu kraave kaevati, võis sealt välja tulla nii mõndagi.Walter2 kirjutas:Miks Annelinna kant oleks huvitav militaararheoloogia seisukohast? Vahest valgustad ehk?Manurhin kirjutas:Mind päris huvitaks, kui palju omal ajal Annelinna ehitamisel kõiksugu kaevetööde käigus igasugu lennukeid ja muud huvitavat mudru välja võis tulla. Ajakirjandus tollal sellistest asjadest ei rääkinud.