www.militaar.net

https://t.me/Vbrone31/8604 pajatab ja jagab pildimaterjali vene armee sõidukite
"kuliibin tuuningust"
Kaitseks terase / raudplaatide elemendid ja lisaks v.õigeusu rist ja Z plasmalõikuri soorituses.
Lihtsalt vaata ja keri - saad aimu -külasepad täiustavad vene jalaväe kergsoomukit ...
vene tekstis ei esine sõna Hardox xxx

maksipoiss kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 19:07

mart2 kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 13:07 Ma olen ikka mõelnud, et miks ei kasutata droonide tõrjeks net gun-i - pean silmas sellised lastavaid, millega püütakse loomi kopterist (või kasutati Total Recall-s Arnoldi püüdmiseks ). Pauk ära ja ise kohe pikali!

Ma kunagi küsisin ka siin foorumis kuskil alateemas, akf-id arvasid jama olevat

Ma poleks üldse üllatunud, kui keegi suure Ukraina peal kasutabki võrgupüssi.

Aga...

...võrgupüssi kasutatakse reeglina lähedalt (võrk kaotab õhus oma kiiruse palju rutem, kui mistahes kuulid). Edukale püügile järgneb drooni kukkumine. Kui ta edasi liikumas oli, siis inerts viib teda võrgulaskja suunas.

Seetõttu tundub tõenäoline, et neid retiaariusi on mõnikord surma ja vigastada saanud edukast droonipüügist hoolimata. Keegi loomulikult ei taha surma ega vigastada saada. Tahetakse võimaluse korral midagi, mis drooni juba kaugelt ära tõrjuda võimaldab.

No ma ei kujuta ette, kuidas võitleja(d) eriti lahingus, lahingutsoonis, või kasvõi tagalas, tarivad kõik lisaks oma isiklikule relvale ja moonale kaasas veel ka mingeid spets lisarelvi/vahendeid spetsiaalselt droonide tõrjumise jaoks. Droonidetektor igal võitlejal, sellest ma saan aru. Droonide vastast kaitset (EW, mingitsorti lühimaa ÕT mis katab suuremat ala) peaks ikkagi pakkuma/tagama kõrgemalt poolt, mitte üksikvõitleja tasemel.

Kõige madalam droonitõrje tase oleks spetsiaalne lahingpaar näit. kelle ülesanne ongi ainult õhku jälgida (vaatleja + laskur) ning kes antakse kaasa teatud suurusega allüksusele (või kaudtulerühmale). Loomulikult igale üksikvõitlejale ei saa droonitõrjujat sappa panna/kaasa anda aga pakun et ega neid droone nüüd ka võitlejatega samal arvul seal õhus samaaegselt ei ole. Mingi piisavalt fragmenteeruva moonaga laskeriist peaks kärama küll.
Igasuguseid asju saaks välja mõelda ja katsetada, ilmselt tehakse kah kuna ukrainlased on leidlikud.
Kas termosihikutega analoogselt el.-mag. kiirguse väljastamist tuvastavaid sihikuid/kaameraid on välja mõeldud?

Fucs kirjutas: ↑06 Mär, 2025 16:28 No ma ei kujuta ette, kuidas võitleja(d) eriti lahingus, lahingutsoonis, või kasvõi tagalas, tarivad kõik lisaks oma isiklikule relvale ja moonale kaasas veel ka mingeid spets lisarelvi/vahendeid spetsiaalselt droonide tõrjumise jaoks. Droonidetektor igal võitlejal, sellest ma saan aru. Droonide vastast kaitset (EW, mingitsorti lühimaa ÕT mis katab suuremat ala) peaks ikkagi pakkuma/tagama kõrgemalt poolt, mitte üksikvõitleja tasemel.

Siis tuleb ikka see relv ehitada
https://www.lexpress.fr/resizer/v2/2PJY ... smart=true

No nii ... ametlikult 12-ne spetsiifiline relv müüki jõudnud - Benelli M4 A.I. Drone Guardian
( Benelli kuulub Beretta kontserni. )
https://www.benelli.it/en/arma/m4-ai-drone-guardian

Sellised olid juba kõrgkeskajal kasutuses.

Absoluutselt. Kuidas see muudab nende efektiivsust jalaväe vastu tänapäevalgi?
Katsetuseks tegin selle konkreetse asja - kaltroop/jalapüünis/tähtnael - ca 3 minutiga. Just sellepärast, et tegelikult on nad odavad ja lihtsad, kuid jalaväele väga ebamugavad asjad.

mongol kirjutas: ↑14 Mär, 2025 23:56 Absoluutselt. Kuidas see muudab nende efektiivsust jalaväe vastu tänapäevalgi?
Katsetuseks tegin selle konkreetse asja - kaltroop/jalapüünis/tähtnael - ca 3 minutiga. Just sellepärast, et tegelikult on nad odavad ja lihtsad, kuid jalaväele väga ebamugavad asjad.

Masstootmises saab neid valmistada sekunditega. Ise küsimus, kui tõhusad need on. Näen kohe kahte probleemi:
1. Piisavas koguses külvamiseks on neid vaja väga palju. Aga see tähendab massi
2. Roomikutega soomuk lömastab need kiiresti
3. Ka muul moel koristamine/tee pealt pühkimine on lihtne

Kokkuvõtteks - häiriv asi, aga ei midagi enamat.

mongol kirjutas: ↑14 Mär, 2025 22:18 crow's_feet.jpg

https://www.youtube.com/watch?v=GxFD3Wjhgck

Mis osa arusaamatuks jääb - "low-end innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks"? Innovatsiooni osas tõsi - keskajal leiutatud seadeldis, vahepeal unustatud, nüüd juba mõnda aega kohati käigus Ukrainas ning tegelikult ka korrakaitses mõnes kohas maailmas.
Isesihtivad ÕT-kuulipildujad oleks rohkem "low-end", ilmselt.

Arvestades, et meie lödipüksid pole suutnud jalaväemiinide piirangust loobuda, siis tähtnael on ideaalne vahend. Tõhusus - kui ei kasuta, pole tõesti tõhus.

Panen siia ka. On üsna Low-End

Olukorrateadlikkuse kohta:
Selline video: https://www.youtube.com/watch?v=m-b51C82-UE
Githubi kood: https://github.com/ConsistentlyInconsis ... lprojector

Pmst idee siis, et eri asukohtades olevate kaameratega peaks saama tuvastada ka üle lendavaid varglennukeid. Ma sellesse "näeb mitmesaja km kaugusele" juttu ei usu, sest selliselt kauguselt on isegi suur transpordilennuk pikslist väiksem. Aga droonitõrjeks peaks olema asi küll.

Võiks teha selle alusel kodanikele äpi, millega nad saavad siis jälgida kaameraga lennuvahendeid ja raporteerida nende asukohta. Telefoni asukoht ja osundamise suund/asend/kaamera parameetrid on üldjuhul üsna hästi teada. Lisaks saab paigaldada statsionaarsed kaamerad taevast vahtima.

Koodi kahjuks lugema ei ulata, Githubi link on katki. (edit: leidsin, parandatud link).

Mis puudutab kaamera abil õhusõiduki avastamisse: pakun, et avastamine töötaks särava sinitaeva korral üsna suurtelt kaugustelt. Näiteks avastus ja täpselt teada oleva asukoha ja orientatsiooniga platvormilt 1 kraadi täpsusega suunamäärang (piisav, et mitme suunamäärangu korral kurss joonistada ja kohtumiskursil rakett välja lennutada) võiks tulla suure kalasilma (NB: läätse moonutuste korrektsioon tarkvaras) ja 64 megapikslise sensoriga 10 kilomeetri pealt ära. Teleskoobiga oletan, et võiks asju trackida 50 km kaugusele ideaalse ilmaga ja suunda määrata kraadi murdosadeni. Teleskoobi platvormi suuna määramine oleks ülesande raske osa, kaardi ja maamärgi järgi oleks vist odavaim variant. Päikese vaatlemine läbi tumendatud klaasi või mõne tähe vaatlemine võiks olla teine võimalus teleskoop ära kalibreerida. Nende täpsed suunad saab astronoomia tabelitest ja kellaaja NTP abil.

...aga siis tuleb sombune ilm ja vargpommitajad pommitavad karistamatult kõik sodiks. Järgmise käiguna pannakse kaamerad aerostaatide külge, pilvesodist üles poole. Aerostaat liigub, täpse suuna määramise võib siis unustada. Vargpommitajad reageerivad madalale tulemisega. Aga siis nad avastatakse akustilise sensoriga ja lastakse MANPADS-iga alla.

Siis aga tuleb öö ja kaamerad ei võta. Vargpommitajad teevad jälle puhta töö. Siis valgustatakse taevast sähviva valgusallikaga mingi suurusega sektorites, aga pakun et isegi ülihea valgustamise korral jääb tööraadiuseks alla 10 km. Ja pilvedega jälle kasutu. Nii et piisava võimsusega valgusallikas peaks olema aerostaadi küljes ülalpool võimalikke pilvi. Lahendus on muidugi mängu käigus kolinud low-end tasemelt kuhugi keskmise oskamise tasemele, ning passiivsest vaatlusvahendist on saanud lidar. :)

Telefoni asukoht ja osundamise suund/asend/kaamera parameetrid on üldjuhul üsna hästi teada.

Õhuhäire andmiseks ilmselt piisavalt. Tõrjevahendi välja laskmiseks kardan, et ebapiisavalt.

Telefoni asukoht: loodame, et GPS töötab, siis see eksisteerib.

Värisevas käes hoitud telefoni orientatsioon: tuleb kiirendusmõõtja, gürode ja magnetomeetri abil 3D kompass luua. Olen ühele droonile sellist kirjutanud. Oi mihuke kirumine ja vandumine. Magnetomeeter näitab aiateibaid, kiirendusmõõtja peksab segast vibratsiooni ja väliste kiirenduste tõttu (käes hoidmine või drooni lendamine), värinad nullitakse ära filtrite, keskmistamise ja güroskoopide abiga, kaotades täpsust - ja odava otsa tükke tuleb täpsuse saavutamiseks kalibreerida. Gürot hoida kalibreerimiseks paigal. Kiirendusmõõtjat asetada mitmesse eri asendisse. Kompassiga keerutada häirivatest magnetväljadest vabas keskkonnas igatpidi ringiratast (mina ei saanud kalibreeritud vähema kui paari tuhande andmepunktiga, enne kalibreerimist oli koordinaatidest moodustuv pind ellipsoid, kalibreerimine venitas selle sfääriks). Ja siis nad ikkagi triivivad paigast ära tulenevalt temperatuurist - iga mudel ja mark mõnevõrra erinevalt.

Kui telefonitootja on vaevunud need sammud ise ära teha, on muidugi super, aga väga kahtlen. Kasutaja peab need äpiga alustamisel tegema, muidu ei tule alla 5 kraadi täpsusega suunamäärangut. Kui magnetomeeter on telefoni plaadil halvas kohas, võib-olla ei tule ka pärast kalibreerimist.

Meil oleks vaja simulaatoreid droonivastase tegevuse harjutamiseks.

Näiteks VR peakomplekt kõrvaklappide ja kaameraga, kus kaamera peaks võimaldama kuvada reaalset maastikku, tuvastada reaalseid takistusi, mida simuleeritav droon peaks vältima, tuvastada reaalseid inimesi, kelle mahalaskmist võitleja peaks vältima ja jälgima relva suunda ja asendit võitleja käes tuvastamaks, mida ta sihib ja laseb. Arvuti simuleeriks drooni reaalsele maastikule ja võimaldaks võitlejal tuvastada selle asukohta läbi kuulmise ja nägemise, kui võitleja vaatab õigesse suunda. Saaks harjutada drooni leidmist, sellelt eest põikamist, ja selle laskmist. Selline komplekt peaks võimaldama suhteliselt soodsalt harjutada üksikvõitleja tasemel tegutsemist drooni vastu, mis on võitleja leidnud ja teda aktiivselt ründab.

Poleks ehk nii kulukas, kui tiirus päris moonaga päris droone lasta, üritades samal ajal vältida päris inimeste päriselt maha laskmist.