Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Lothabi]

80m sügavuses on rõhk ligikaudu 80 tonni ruutmeetrile.

Mõnele laeva baaris terveks jäänud ja kinnise korgiga (st. hermeetiliselt suletud) pudelile on jah. Laev ise aga pole hermeetiline ja sellele mõjub sama suur jõud nii seest kui väljast.

Kui ruumi veekindlad uksed on kinni siis on hermeetiline.

[Tarmo Männard]

Olen küll äärmiselt "nurgatagune ekspert" ja tunnistan ausalt, et ei tea nendest asjadest midagi lähemalt. Lesisin diivanil ja pörnitsesin lage, kui paar mõtet pähe kargas:

No ei näe selle augu põhjustaja ju välja allveelaeva ninana. Allveelaeva ninad on tänapäeval ümmargused. Aga auk on pikk ja kitsas.
Ka torn ei eendu ju allveelaevast sedavõrd, et omaette, iseseisvalt teise laeva kere mulgustada saab.

Pakun välja, et mõni laev on lasknud laeva pihta ülevalt oma ANKRU. Ankur on alt vaadates seesuguse kujuga. Muidugi tähendab see seda, et ankur ei tunginud läbi laeva seina, vaid jäi ikkagi kere peale. Tuli hooga, surus otsaga end kereplaatide sisse ja kaldus siis omaenese raskusest ühele poole viltu.

Kas see tundub olema täiesti hullumeelne idee?

[Kapten Trumm]

Paldiskis asunud Foxtrot-klassi allveelaevade divisjonis olid veel WWII aegse ninadisainiga laevad. Mitte sellised nagu tänapäeval.
Aga kas nad 1994 enam sõitsid, on teadmata, vähemalt baasist lahkudes siin olnud 13-st raketikaatrist sõitis minema üksainus, ülejäänud 12 rüüstati vanarauaks ära.

https://en.wikipedia.org/wiki/Foxtrot-c ... museum.jpg

[Sekeldaja]

Olen küll äärmiselt "nurgatagune ekspert" ja tunnistan ausalt, et ei tea nendest asjadest midagi lähemalt. Lesisin diivanil ja pörnitsesin lage, kui paar mõtet pähe kargas:

No ei näe selle augu põhjustaja ju välja allveelaeva ninana. Allveelaeva ninad on tänapäeval ümmargused. Aga auk on pikk ja kitsas.
Ka torn ei eendu ju allveelaevast sedavõrd, et omaette, iseseisvalt teise laeva kere mulgustada saab.

Pakun välja, et mõni laev on lasknud laeva pihta ülevalt oma ANKRU. Ankur on alt vaadates seesuguse kujuga. Muidugi tähendab see seda, et ankur ei tunginud läbi laeva seina, vaid jäi ikkagi kere peale. Tuli hooga, surus otsaga end kereplaatide sisse ja kaldus siis omaenese raskusest ühele poole viltu.

Kas see tundub olema täiesti hullumeelne idee?

Pisut hoogsavõitu jah, kuna kõnealune auk on laeva sellel küljel, mis vastu merepõhja. Ehk et tegemist pidanuks olema eriti agressiivse ankruga, mis, ütleme, põhja jõudes ei jäänud niisama varitsema, vaid roomas läbi muda Estonia ALLA, et seal oma seatempe korda saata.

[Manurhin]

See ankru mõte käis mul endal ka korraks peast läbi. Mõni mööda merepõhja lohisev ankur teoreetiliselt ju võiks kuidagi sinna laeva taha kinni jääda, aga sel juhul oleks auk selgelt väljapoole käristatud servadega ja peaks ulatuma laeva põhjani välja, seal on aga löök tulnud just väljast sissepoole suunaga, pealegi veel kaunis suure jõuga. Teiseks, vaevalt, et mõni suur laev selles kohas ankrut üldse alla laskma hakkaks (kas see vraki piirkonnas isegi mitte eeskirjadega keelatud pole?). Kõige lõpuks on oht, et ankur võibki jääda vraki taha nii kõvasti kinni, et lõpuks ei aita muu kui ankruketi läbilõikamine.

[smr]

Soome ajaleht väitis 1997 aastal, et laevas oli auk https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/aed2 ... 829a372c7d

[vihmavari]

Tervitus,

tänud kõigile kes on lisanud teemale asjalikku infot - olen viimased mitmed õhtud veetnud siin seda teemat lugedes. Küll aga sai iga leheküljega järjest selgemaks, et vist enamus kui üldse keegi siin foorumis, ei ole seda seriaali lõpuni vaadanud ja sellest tingituna on siin ka jube palju kasutuid arutelusid ja infot, mis sarjas on konkreetselt kummutatud või kinnitatud. Loodan, et võtate vaevaks edaspidi ka seriaali viimase osa arvesse võtta.

Hinnavaatluse poisid on selle koha pealt asjalikumad, et kaasa räägivad kõik kes on sarja näinud ja uue infoga kursis: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopi ... start=6575

Esiteks ja vist üldse kõige tähtsamal kohal on see avastatud augu teema. Küll spekuleeritakse siin, et ajaga tekkinud kere väändumisest või on üldse kivi otsa maandunud/hõõrdunud vms. Estonia puhkepaiga põhi koosneb põhiliselt mudast ja liivast. Seal ei ole mitte kuskil läheduses ühtegi suurema kivi moodi eset, kaljustikke jms., see teooria käib seriaalis kenasti läbi.

Teiseks, on viiendas osas väga korralikud 3D mudelid kogu sellest august ja ekspertide tehtud animatsioonid/simulatsioonid kuidas selline auk saab tekkida. Üritan ennast väljendada nii selgelt kui suudan. Tegu ei ole lihtsalt rebendi või lõhega, auk on üleni muljumise tunnustega ja ulatub circa meeter maad laeva keresse sissepoole koos augu äärtega. Augu ääred on kõik sissepoole kaldus. 3D mudelile peale vaadates on väga konkreetselt näha, et selline vigastus saab tekkida ainult mingisuguse tömbi esemega kokkupuute tagajärjel. Sellest tuleb ka allveelaeva teooria kuna muud ei jää lihtsalt väga üle.

Ka mina ei jookse seda teooriat suure hurraaga kinnitama, aga need on faktid. Seega võiks edaspidi igasugused ajaga tekkimise ja visiiriga kokkupõrke jutud ära jätta. Visiir on sellise augu tekkimise jaoks lihtsalt liialt kerge, ligi 20 korda liiga kerge. Jääb alles ainult küsimus - mis muljus Estoniat?

Parimat!

[kana tagumik]

Väike, aga äärmiselt oluline nüanss.... juba praegu, alles komisjoni moodustamise eelfaasis teatas valitsus, et kavatseb ära kuulata st lasta komisjonil kuulata ära ka hukkunute omaksete esindusorganistasioonide mõtted ja ettepanekud. Mida neist arvesse võetakse, on iseasi, aga see on areng ikkagi, sest eelmiste komisjonide jaoks hukkunute omakseid ei eksisteerinud. ( Selline väga kentsakas arusaamine inimõigustest ja kodanikuriigist).

[donnervetter]

Kuigi allveelaeva teooria on pigem mitteusutav, siis ühe küsimuse viskaks õhku - kui suur on võimalus, et venelased (vene allveelaevad) oleksid võinud ära kasutada võimalust hoida allveelaev just sellise suure parvlaeva lähedusse, et selle abil jääda näiteks Rootsi territoriaalvetesse tungimisel avastamatuks?

Praktikas hoitakse pealveealuse alla, kui vaja eelpool nimetatud manööver läbi viia.

[vaoinas]

Tervitus,
Esiteks ja vist üldse kõige tähtsamal kohal on see avastatud augu teema. Küll spekuleeritakse siin, et ajaga tekkinud kere väändumisest või on üldse kivi otsa maandunud/hõõrdunud vms. Estonia puhkepaiga põhi koosneb põhiliselt mudast ja liivast. Seal ei ole mitte kuskil läheduses ühtegi suurema kivi moodi eset, kaljustikke jms., see teooria käib seriaalis kenasti läbi.

Parimat!

Jah ja need, kes on ka musta materjali mõnevõrra näinud, ütlevad, et dokumentaalis ei näidata asju päris nii, nagu need on.
Näiteks põhi olevat suhteliselt kivine, mitte selline liivapadi.

Üldiselt võiks sellistesse ühe sensatsiooni peale ehitatud dokumentaalidesse suhtuda teatava skepsisega.
Need võtavad eesmärgiks ühte teooriat tõestada ja kasutavad selleks väga valikuliselt fakte ja materjale - teisisõnu ei anna nad edasi tervikpilti.

Link ka:
https://www.err.ee/1142074/mart-luik-es ... -mitu-auku

[AMvA]

Teiseks, on viiendas osas väga korralikud 3D mudelid kogu sellest august ja ekspertide tehtud animatsioonid/simulatsioonid kuidas selline auk saab tekkida. Üritan ennast väljendada nii selgelt kui suudan. Tegu ei ole lihtsalt rebendi või lõhega, auk on üleni muljumise tunnustega ja ulatub circa meeter maad laeva keresse sissepoole koos augu äärtega. Augu ääred on kõik sissepoole kaldus. 3D mudelile peale vaadates on väga konkreetselt näha, et selline vigastus saab tekkida ainult mingisuguse tömbi esemega kokkupuute tagajärjel. Sellest tuleb ka allveelaeva teooria kuna muud ei jää lihtsalt väga üle.

Selle väite kohta ma just ütleks, et kui võrrelda videos näha olevat auku ja seda arvutis tehtud modelleerimist, siis viimases on ikka väga kõvasti juurde väänatud ja elavat fantaasiat kasutatud.
Videos on täiesti selgelt näha sirge rebend nagu tekib näiteks keevisõmbluse katkemisel tõmbepinge tagajärjel.

[AndresTy]

Pisut hoogsavõitu jah, kuna kõnealune auk on laeva sellel küljel, mis vastu merepõhja. Ehk et tegemist pidanuks olema eriti agressiivse ankruga, mis, ütleme, põhja jõudes ei jäänud niisama varitsema, vaid roomas läbi muda Estonia ALLA, et seal oma seatempe korda saata.

Pakun välja, et selliste isikuomadustega saab olla ainult ÕLLEANKUR?

[Kapten Trumm]

Selle väite kohta ma just ütleks, et kui võrrelda videos näha olevat auku ja seda arvutis tehtud modelleerimist, siis viimases on ikka väga kõvasti juurde väänatud ja elavat fantaasiat kasutatud.
Videos on täiesti selgelt näha sirge rebend nagu tekib näiteks keevisõmbluse katkemisel tõmbepinge tagajärjel.

Ka mulle tundusid need eile teles demotud 3D mudelid natuke vallatult painutatud, fotodel on avause serv pea sirge ju.
Seda ilmselt pole ka mõtet loota, et Saksamaal keevitatakse ainult hindele 5+ ning seal keevitusõmblus ja selle ümbrus pole teistsuguste omadustega kui metallilehe keskpaik. Murduvad ja rebenevad ka sealsed asjad.

[Kulibin]

Autoramp oli suletud ja jäi suletuks kuni laeva põhjavajumiseni sest hüdrosilindrid ja nende kinnitused olid vähemalt 2 aastat peale laevahukku terved. Selle kohta on isegi videomaterjal aga seda pole komisjonile näidatud. On olemas amatöörvideod autodekilt kus ilusti näha, et ramp on silindritega ühendatud aga ma ei tea kus hetkel video omanik elab. Tunnistajad on olemas kes nägid monitorist autodekki kui laev oli juba tugevalt kreenis ja vett pressis küll sisse aga autodekil polnud niipalju vett mis oleks kreeni põhjustanud. Kuidas saab tõsiselt võtta uurimiskomisjoni kes eirab tunnistajaid, hävitab tõendusmaterjali ja manipuleerib andmetega ? Ametlik uurimine oli bullshit kuubis.
Ok, lõpparundes nad jätavad omale taganemisruumi vastuolude kirjeldamisega. Järelikult tunnistavad, et lõpraport on vastuoluline ja ei pruugi olla tõene.

[Drax]

Koos tehniliste ekspertidega Norras parvlaev Estonia huku dokumentaalsarja musta materjali vaatamas käinud välisminister Urmas Reinsalu nõuniku Mart Luige sõnul võib uppunud parvlaeva keres olla mitu lõhet, mis on tingitud laeva vajumisest merepõhjas. Sama ütlevad ka temaga kaasas käinud eksperdid. Viimaks kinnitasid mitut auku ka sarja tegijad.

https://www.err.ee/1142074/estonia-keres-on-mitu-auku
The plot thickens...