Peeter kirjutas: ↑13 Sept, 2024 12:05
Ei ole mõtet arvata, et noored on teistsugused. Et kui meie noored on muutunud, siis justkui seal ju ka! See ongi naiivne. Jah loomulikult on toetusnäitajad putlerismile just niimoodi vanuseliselt suurenedes, aga seda veres olevat tiblunnlust ikka lihtsalt ajaga välja ei ravi. Ei ole mõtet eitada fakti, et vanemaealisi on igas vanusepüramiidis oluliselt vähemal kogumääral, kui nooremaid. Kuigi
akf v2gahea just kirjutas, et
Vaadates rahvastikupüramiidi siis vanemaid inimesi rohkem, on siiski ka neil on see puu ju ülevalt kahanev...
Olen nõus, et ütlusega et
mida vanemad, seda tiblunnimad. Aga, siin on suur
aga. Ja seda
aga... väga hästi ilmestab
alla 50-ste põlvkonna (st mitte enam NA-s käinute, ja mitte enam ka NSVL-meelse kasvatusega inimeste võrdlevas vaatluses)
meie (läänemeelse) ja
nende (tiblunnide) vahet just see aspekt, mida
akf Roamless kirjeldas:
...(ehk varem oli päris lahe, sai kraami vanematele ja pruutidele saata jne, nüüd pole lõbusat eriti midagi kusagil varemetes kükitada ja droone vältida)..... Ka
akf Urams on korduvalt kirjeldanud, kuidas sõja alates oli venearmeelaste seas ja ühiskonnas üldlevinud seisukoht, et minnakse sõjaretkele, kus saab röövida, anastada, varastada, vägistada, märatseda jne (igaüks võib ise seda loetelu edasi täiendada), ja selle kõige eest ka makstakse ja veel hästi. Ja juba ette naised tellivad kasukaid ja mehed ise uusi jeepe selle kohe saabuva rikkuse kulutamiseks... Ja kõige lõpuks saab surma külvata
(pohhui kui keegi ka omadest sureb, sest ta sureb selle nimel, et venelasi maailmas austataks)... Kõik see kompott oli see, miks see kamariljajõuk nii kamba, kui üksikisiku tasandil oli nõus minema kallale naaberriigile. Neid (ühiskonda) oli selleks juba aasta(kümne)id ette valmistatud. Sest nende arvates naabrite, nõrgemate vmt röövimine, vägistamine ja ka isegi tapmine ongi normaalne. Juba tookord NA-s jahmatas mind lihtsõdurist tuletõrjeüksuse liikme jutt:
"On lahe, kui meid linna tulekahjule kutsutakse, siis saab "laamendada", peksad uksed maha, keerad kapid pahupidi, vaatad, mis asju on ja valad siis voolikuga kõik üle, pohhui" jne. Ja mina kuulasin seda. Tuletõrjuja- rüüstama ja laamendama läheb hoopis.. ja ei häbene sellest niimoodi rääkimast (okei omavahel). Vat see ongi see erinevus meie ja nende vahel, et mina ei kujuta ette, et näiteks meie või Läti või Leedu või mida iganes läänepoolsete riikide inimeste või ka ainult sõjaväelaste peades oleks sellist mõtlemist, et näiteks kui läheks Võru või Tapa vmt kasarmutesse ja kutsuks üles sõdureid minema venemaad või Lätit või keda-mida iganes ründama,
et seal saab siis röövida ja märatseda ja vägistada jne, ja siis kõik ütlevad, et "oi-kui-tore!", et siis saab omale uue auto ja naisele kasuka vmt. No ei mõtle meie omad niimoodi (
või keegi arvab siin meil foorumis teisiti?). Aga nemad näe sealpool mõtlevad. Ja see ongi meie ja nende kõige suurem vahe. Nad on nõus oma rahvuslike ambitsioonide nimel nii teisi rahvaid ja inimesi, kui ka enda omi, röövima, vägistama, tapma. Ärge unustage ära, et see kamariljajõuk läks seda tegema teades, et saab selle eest isiklikku kasu. Nende moraal oli selleks juba valmis kujundatud.
Ääremärkus: Kui 2017 käis mul Piiteri-poiss siin Eestis puhkusel külas, siis ta rääkis mulle, et nende riik on persekursil, et seda lükatakse ja kujundatakse persekursile ja asi on väga sitt. Et ta ei kujuta ette, kuhu see viib ja mis siis juhtub (st kujutab küll aga...). Et teil on siin nii normaalne võrreldes nende ühiskonnaga... Ma siis ei mõistnud seda niimoodi mida ta mulle öelda tahtis, aga peale 24.02.2024 toimunud esimesel kontaktil (mil ma ei oskanud/riskinud siiski arvata, millises võtmes meie omavaheline suhtlus edaspidi üldse toimuks) kasutas ta neid samu sõnu ja väljendeid (nb siis kohe!) ainult pikemas perspektiivis:
"See riik on ennast ise persse toppinud mitte aastateks vaid aastakümneteks, seda sitta ja häbi ei söö pelgalt mõne aastaga ära...." Siis mõistsin, et ta pidas juba siis silmas seda justkui 38-ndale nii eelnenud, kui järgnenud aastate paralleeli, kus inimeste ajudesse on riigi juhtkond sõjahulluse sisse ära istutanud ja et ega see tapahullus sealt nende ajudest ilma suurema verevalamiseta välja ei tule. Ja, nagu olen juba öelnud, ta ei ole oma seisukohta siiani muutnud, et pole näha jõudu, kes sõda lõpetada sooviks. Ja venemaad normaalse maailma silmis rehabiliteerimise soovist pole mõtet unistadagi. Vähemalt veel. Ma ei kujuta ette, kui suur ja massiivne peab olema see litakas, mis venelas(t)e kolust selle sõjakuse välja lajatab. Sakslastele tehti üldine kambakas mis lõppes Berliinis alistumisega, Jaapan alistus peale kahte tuumakat, mida on moskva/venemaa jaoks vaja?
Sellest võiks veel edasi kirjutada, aga mis see muudab. Meil on erinevad nägemused asjadest. Meil ei tule pähegi, et minna naabri juurde rüüsteretkele vägistama ja tapma. Aga nende arvates on see tavaline elu osa. Samu asju näeme meie (ja neid
meid kui rahvaid on palju, me pole ainsad!) hoopis teisiti ja risti vastupidi kui nemad tiblunnid.
P.S Ma pole 60+, olen 68-nda aasta kutt, st sain just suvel 56. Mul lihtsalt ei ole illusioone selle putinigängikamarilja suhtes.