www.militaar.net

Lisaks BMPdele saavad ukrainlased ka märkimisväärse koguse Poolas toodetud 122mm "Gvozdikasid"

http://defence-blog.com/army/ukraine-ac ... oland.html
http://defence-blog.com/army/ukraine-re ... oland.html

Tegemist on siis Ukraina-Poola sõjalise koostööga, kus Poola ja Tšehhi ettevõtted on Kiievi poolt soetatud platvormide moderniseerijad.

Värsketel SIILi piltidel Tartust korraga 3 x kaitseliidu "eluleaidat" BTRi - kas kõik kolm on ka Tartu maleva omad?
Kõigil kolmel näikse liikumatu torni pääle aretatud kuulipildujaturellid - mis (ilmselt) pärit doteeritud(-Rootsi?) tendiveokite kabiinide katuseluukidelt..
Kõikse parem lahend see muidugi pole - laskur on maast krd kõrgel ülekere varjestamata - aga parem ikka, kui mitte midagi..

Ja respect muidugi töödteind // vaevanäind meestele

See pardarelvastuse teema nõuaks tegelikult asjale rohem ülevalt õla alla panekut ja nt Ida-Euroopast mõningate tornide (või doonormasinate) ostmist. Tegemist on masinatega sellest BTR-80 UNSh partiist, mis 1990ndate alguses noor Vabariik võttis ühelt vene relvaärikalt ära, kes üritas neid põllumajandustehnika sildi alt Eestit läbi vedada. See aga pole lahingversioon, vaid shassii erimasinatele, kus see torni soomuskuppel on lihtsalt augutäiteks pandud. Masinad olid tuliuued. Neid relvastuse probleeme on lahendatud eri moodi, aga peamiselt 7,62ga, sest neid relvi on väljaspool varustustabelit veel saada, siis Browningut aga mitte. Kui keegi laseks ka vabalt omaaegsete Pasi pooltornide joonised, siis küllap meisterdaks ühte-teist valmis.

Aga noh, ise proovinuna - läbivuselt ületab suuresti mistahes tendikat ja liigub sellisel kevadiselt vesisel metsavaheteel uskumatu kiirusega (ja seejuures sujuvusega).

Kas neil EKV teenistuse ajal polnud mitte KPV-d tornides?

KPVT-d oli tornis osadel masinatel ja need olid hiljem paigaldatud. Originaalis sel masinal relvastust polegi. Arvatavasti neil masinatel, mis paraadidel käisid. Lisaks nimetatud 80UnSh-idele on liikumas ka mõningad BTR-70d (lahingversioonid), mis saadi Meegomäel asunud ALMAVÜ õppekeskusest (seal õpetati ka BTR juhte) ja 1-2 BTR-60, mis on tõenäoliselt saadud lahkumise ajal vene vägedelt (jäeti vrakkidena maha).

UnSh tähendab "universaalne shassii" ehk sõitev alusmasin erimasinate ehitamiseks, Gorkii tehas väljastas selleks relvastamata, suurendatud meeskonnaruumiga masina ning erimasinaid (nt sidemasinad) tootev sõjatehas ehitas masina lõpuni. Põhiliselt kasutati seda erinevate side, juhtimise ja elektroonikasõja masinate ehitamiseks. Teine eritunnus on varasematelt mudelitelt pärinev pisike väljumisluuk kahel küljel, kustkaudu taktikaline väljumine tänapäeva meeste mõõte arvestades vähe keerukas on.

Siitsamast kõrvalteemast, Türil oleva BTR tornis paistab igastahes mingi veits peenem toru olema, ega ometi mitte AK4 oma? Pilt on jube nadi.
https://jarvateataja.postimees.ee/44838 ... ge=7826012

Kapten Trumm kirjutas:See pardarelvastuse teema nõuaks tegelikult asjale rohem ülevalt õla alla panekut ja nt Ida-Euroopast mõningate tornide (või doonormasinate) ostmist. Tegemist on masinatega sellest BTR-80 UNSh partiist, mis 1990ndate alguses noor Vabariik võttis ühelt vene relvaärikalt ära, kes üritas neid põllumajandustehnika sildi alt Eestit läbi vedada. See aga pole lahingversioon, vaid shassii erimasinatele, kus see torni soomuskuppel on lihtsalt augutäiteks pandud. Masinad olid tuliuued. Neid relvastuse probleeme on lahendatud eri moodi, aga peamiselt 7,62ga, sest neid relvi on väljaspool varustustabelit veel saada, siis Browningut aga mitte. Kui keegi laseks ka vabalt omaaegsete Pasi pooltornide joonised, siis küllap meisterdaks ühte-teist valmis.

Aga noh, ise proovinuna - läbivuselt ületab suuresti mistahes tendikat ja liigub sellisel kevadiselt vesisel metsavaheteel uskumatu kiirusega (ja seejuures sujuvusega).

Olid sellega ka eestlased seotud-nimelit minu tuttav. EV lihtsalt jõuga ja sisuliselt sülitades seadustele (õigemini neid ei olnud) omastas need masinad.
Ja vot täpselt-see ei ole lahingversioon vaid erimasin. EV aga väitis, et lahingmasinad.
Sorry OT pärast

Siitsamast kõrvalteemast, Türil oleva BTR tornis paistab igastahes mingi veits peenem toru olema, ega ometi mitte AK4 oma? Pilt on jube nadi.

Täissuuruses pilt: Tornil on ainult rakis - ühtegi relva kinnitatud pole.

Ja vot täpselt-see ei ole lahingversioon vaid erimasin. EV aga väitis, et lahingmasinad.

BTR sõltumata oma versioonist on sõjatehnika, ka siis, kui pardal relvastust pole. Sõjatehnikale viitavaid tunnuseid on seal veel, näiteks rehvirõhu muutmise süsteem. Taolisi relvastamata versioone on BTR-ist olnud ka varem.

Kapten Trumm kirjutas:Selleks, et vastasele oma tahet peale suruda, peab selleks vahendeid olema teatud kriitiline kogus (lihtsalt võib seda väljendada näiteks tükki rinde/FEBA kilomeetri kohta). Kui sul on 1 masin 100 km kohta, võib ta olla kasvõi teiselt planeedilt, efekti ei ole. 16 masinat on Ukraina mastaapides nii tilk meres (sõjaliselt ebarelevantne), et keegi ei hakka sellega tegelemagi. Seal algab soomukite kogus kolmekohalistest numbritest, millega üldse tegelema hakatakse.

Tux kirjutas:Täiendus ukrainlaste soomukiskandaali. Neil oli seal avalik pressikonverents sellel teemal.
BMP hind oli umbes 171 000 USD-i mitte 200 000 nagu ajakirjanikud väitsid ja tegemist on ikkagi UUTE (s.t. läbisõit sadakond km) masinatega, mis on Slovakkias toodetud ja seal ka korralikult olnud hoiustatud. Selle raha eest on neile masinatele tehtud ka remondid-uuendused. Kokku osteti neid masinaid umbes 40 tk.
https://www.youtube.com/watch?v=RbX8YLvVDmE

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 76#p547076

BMP ei ole olnud, ei ole ega hakka olema Ukrainas kasutusel suurusjärgus, mis meil on näiteks CV-d.
Tsitaadi mõte oli ikka midagi muud - kui UKR kavatseb mingit soomukitüüpi, mida neil pole varem olnud, osta näiteks 40 tükki ja selle arvu juurde jääda, sooviks ka lahkelt teada.

Seepärast, toodud ksf Tux tsitaat minu öeldut ümber ei lükka.

nimetu kirjutas:

Siitsamast kõrvalteemast, Türil oleva BTR tornis paistab igastahes mingi veits peenem toru olema..

Tornil on ainult rakis - ühtegi relva kinnitatud pole.

See rakis ongi ainult BTRi tornist väljaulatuv suht väike "rennike", millele toetus 14,5mm KPVT tüüpi raskekuulipilduja toru - ja paljalt selle "rennikesega" pole relva paigaldamiseks essugi teha..
Sest lahinguvarustuses tornil on seespool torni all suuremat sorti mehhanism, mis "riputas" KPVT massiivse kere (+ 7,62mm PKT koaksiaalkuulipilduja) ühes ühise sihtimisseadme ning padrunikastidega elektriajamiga torni külge - mis kokkuvõttes tagas kogu kupatuse funkamise soomuskuplis laskepesana..

Meilolnud BTR80tel oli selline terviklik relvamehhanism vist ainult ühe või kahe masina tornis - just neid näidatigi paraadidel (ja kasutati vahest harva ka demolaskmistel).

Kapten Trumm kirjutas:Aga noh, ise proovinuna - läbivuselt ületab suuresti mistahes trendikat..

Sellega on ka nii ja naa..
BTR80-l on loll komme ennast "kännu otsa kinni sõita"..
Et suvel sõitis see lamedapõhjaline aparaat end suvalisel raiesmikul näiliselt väikse kännu otsa ja talvel tegi sama lumist välja ületades(-kui kännud lume alt välla ei paistnud). Ning kui "peetrike" juba kõhuli kännu otsas "istus", siis ei aidanud tema 8x8 vedu kohe mitte s_ttagi - kännu otsast mahatõmbamiseks oli üldiselt teist peetrikest vaja

Kord oli selline lugu - üksik peetrike oli talveöös lahingpatrullis ning ajaski end suurema tee kõrval lagedal lumisel väljal kännu otsa. Ning ei edasi ega tagasi. Leitnant sumpas mööda lund lähima taluni ja seal oli sihuke mõnus T150K tüüpi võimas ratastraktor hoovis. Peremees võttis semudega viuna parajasti. Aga siis olid vist nats teistmoodu eestlased - peremees tallas kohemaid oma aparaadile hääled sisse, katkus pimedas öös üle lumiste väljade kännu otsas kõõluva peetrikeseni ja tõmbas selle ropsti lahti. Ning raha ei tahtnud ta selle eest üldsegi mitte.
Vot selliseid inimesi kohtas Eestimaal 1999. aastal

KPVT pani külgsuunas tulistamisel BTRiks päris kenasti kiikuma....kui noorust meelde tuletada.