Viktoriin

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Viimane pakkumine, krt, - Santahamina

[Castellum]

Santahamina saar oli 20. sajandi algul tõesti Peterburi merekaitse peapositsiooni (Tallinn-Naissaar-Porkkala) tiib-positsiooni (Helsingi positsiooni) osa...aga ei olnud õige

Kuna oli viimane pakkumine, ütlen õige ära - Bomarsund

Kui venelased said Soome ja Ahvenamaa 1809. aastal endale, tahtsid rootslased algul Hamina rahuläbirääkimistel sisse viia nõuet, et Ahvenamaa jääks demilitariseerituna. Noh, paraku sel hetkel ütlesid venelased, kuidas asjad edasi käivad...

Kohe hakati tegema Bomarsundi kindluse projekti. Paraku asjad sumbusid 1810. aastate lõpus. Uuesti võeti idee ette just samas Nikolai I 1828. a kaitsekavas nagu Tallinn II-gi. Siis hakati 1830. ehitama kindlust, 1832 hakati tegema tsitadelli (sarnane Tallinna Kalaranna fordiga).

Kuressaare info on pärit Ahvenamaa Muuseumist. Pärnu kohta otsesõnu ei öelda, aga aeg ja kohad sobivad. Pärnu on seega selline 95% tõenäosus.

Nagu aru saan, võin oma 500. juubelipostitusega esitada uue küsimuse:

Niisiis, kes juhtis 1810. aastatel Bomarsundi kindluse rajamist? Siin ma vist ei saa ühtegi vihjet lisada, muidu läheb liiga lihtsaks...

[Lemet]

Kas seesama isand, kellele Tartu kesklinnas mälestusmärk seisab?

[Castellum]

Õigus...kuidas Lemet ja corvus nüüd küsivad või küsimist jagavad?

[Lemet]

Las isand corvus küsib, mul polnud nime kirjas...

[Castellum]

Barclay de Tolly. Tartu kesklinnas on pool tosinat mälestusmärki, alates Gustaf II Adolf'ist lõpetades Schmidt'ini. Rääkimata Meelisest ja Vjatškost Tartu kaitsel

Remargi korras, küsiks, et kas ta ikka ka tegelikult juhtis? Oli küll nimeliselt projekti juhataja, haiglagi ehitati valmis. Ettevalmistusi tehti, kuid sisuliselt oli vist juhiks hoopis suurvürst Nikolai Pavlovitš (hilisem Nikolai II), kui kindlustuste ja kindluste inspektor?

Vaat väga ei julge vaielda. Kollektiivide juhtimised ongi sellised, kus kõrge ülemus võtab esimese au. Ma olen nt EW-aegseid sõjaväe-ehitiste projektidel näpuga järge ajades ikka end siniseks vihastanud, et on hulk kõrgete asjameeste allkirju, aga arhitekti oma polegi...

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0% ... 0%BD%D0%B4 on selline lause:
Но в связи с отечественной войной 1812 года и смертью российского полководца Барклая де Толли, ответственного за возведение Бомарсунда, работы по возведению форта пришлось остановить.

В 1820 году, во время посещения островов, Николай Павлович, великий князь и инспектор крепостей, решил возобновить строительство, и заказал новые планы для укрепления Бомарсунда.

Mis on muidugi hea tähelepanek - ka Tallinnas võis pärast Paulucci 1819. a ettekannet võtta asja käsile just kindluste inspektor NP, mitte keiser Al-der I, nagu on üldiselt arvatud (k a mina)...ja seega on Tallinn I kava a-st 1820 ka juba tulevase Nikolai I oma, nagu järgmisedki...sarnasusi on tõesti küll...

Muidu oli minu allikas: Graham Robins. Bomarsund — det ryska imperiets utpost i väster. 2004. Mul on endal küll soomekeelne tõlge...

[Sho]

On see ehk kuidagi seotud vanade roomlaste ehituskunsti ja insenerioskustega?

[Sho]

Armeenia, Portugal, Etioopia ja Shotimaa..
ei oska ühisnimetajat leida.

kas vihjeid saab?
on vastus seotud ajaloo või tänapäevaga?
ufodega? spordiga? usuga? ehitustega?

[Telc]

Rooma impeeriumi kaugeimad tugipunktid/garnisonid/halduskeskused eri servades?

[Sho]

Näh.. tulin just sedasama ütlema.
Kaugeimad idas, läänes, põhjas ja lõunas..

[Telc]

Šogunil oli kindlasti mingi nutikas küsimus ka tagataskus kui ta vastama tuli... küsi ära

[Sho]

Tegelikult ei olnud, aga kui nii lahkelt pakutakse, siis küsin..


Mida ühist on Uraali kasakatel, laaval ja majakal?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kasakaratsaväe ajalooline rünnakuformatsioon oli nn laava - mis seadustati hiljem "Kavaleriiski ustav"-iga kogu vene ratsaväe rünnakuformatsiooniks.
Aga mis puutub see laava majakasse - ei tea, krt

Pool punkti loodetatavsti siiski sain

[Sho]

Tegelikult saad kogu punkti ja küsimisõiguse..

Majakas oli laava koondrivistuses reserv, 50-100 sammu tagapool.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Wow!

Tuleme siis avioonikast jälle maisemate asjade manu - mis tääk / mis relvale / mis maa toode