www.militaar.net

Peaks olema AK47 I põlvkonna tääk, tootjariigiks pakuks Põhja-Korea. Väidetakse, et neid kautati ka Kuubal ja Panamas.

Põhja-Korea küll, aga tulenui täägi taga AKM?

47 - tera meenutab rohkem pistoda. AKM ja edasi siis kuni 74 jne on tera rohkem nagu "bowie".

Millega on tegu Eesti militaarajaloo kontekstis?

Teen siin teemas oma esimese postituse ning pakun natuke täpsemat oletatavat vastust.
Tegemist on noaga, mis peab olema kaasas alates vormikomplektist number 3 ehk siis lahingvarustuse hulgas. Asendab ka nimekirjas eksisteerivat tääki.

Teine variant on see, et tegemist on ainsa mitte humanitaarabi korras saadud Rootsi toodanguga, sest paljud sellised noad on vist Rootsi päritolu

Kolmas variant. Tegemist on (Eestis toodetud?) uppumatu noaga.

alban kirjutas:Peaks olema AK47 I põlvkonna tääk, tootjariigiks pakuks Põhja-Korea. Väidetakse, et neid kautati ka Kuubal ja Panamas.

Tegemist on tõesti põhjakorea kommarite originaalse täägiga, mille hulk detaile meenutab varasemat AK47 tääki ja kus mitte miski ei meenuta hilisemaid AKM tääke. Kõige õigem oleks teda kutsuda lihtsalt "mudel 68" (põhjakorea automaadi järgi, millele ta disainiti), nagu kõige asjatundlikumad foorumid ka teevad.

Loen ALBANi vastuse piisavaks ja küsitlusjärg on tema oma

Kolmas variant. Tegemist on (Eestis toodetud?) uppumatu noaga.

Tegu on kõige tavalisema Fiskarsi töönoaga, mul on rakmetaskus kogemata samasugune.
Ehituspoest Fiskarsi riiulilt võite samasuguse osta.

Kahjuks ühtegi head küsimust esitada ei oska, minu poolt küsimisjärg vaba.

NSVL-s toodetud täiustatud Maximi raskekuulipilduja (tuntud kui 1940. a mudel) erines esialgsest üle olulise ja üsna märgatava jahutuse täiustuse poolest, mis lihtsustas oluliselt jahutusvee probleemi siis, kui seda (vett) ei jätkunud. Kas seda konstruktorid silmas pidasid, ajalugu vaikib, aga sõdurid tabasid selle võimaluse kiirelt ära ja seda ka kasutasid.

Mis täiustus see oli ja kuidas seda käepäraste vahenditega tarvitati?

Vastus täpselt õige, sealhulgas jutt "käepärasest kasutamisest".
Kuuma relva jahutussärki kusemine on tehniliselt tegelikult õigemgi kui sinna külma vee kallamine (metallile häda tegemise mõttes).

Sellepeale tuli miskipärast meelde üks Remarque´i lahingukirjeldus, kus vaindlase kaevikud vallutanud mehed lahingu ajal kibekähku vaindlase kuulipilduja jahutusvee ära joovad... küll võib halb üllatus olla

Kui ta Byzantioni ja Perinthost piiras, siis väidatavalt liiga ahneks minemise pärast sai ta kaela Ateena ja Pärsia väed ning pidi selle pärast piiramiselt tagasi tõmbuma...mnjah, aga siin pole seda Sinu küsitud intriigi...

Philippos sai teada, misasi on katapult?

Ega sa ei pea silmas seda, et Philippos kaotas oma silma?

Ühes lahingus olla Philippose, tolle viienda, väed udus ära eksinud...

Piiramisredelid jäid lühikeseks?