www.militaar.net

Sin Soo-Bong tõlkis küll " Miljon helepunast roosi...", aga miks Pauls sealt kirja sai?
Laul läks Põhja Koreas hästi pääle...

Sho vastus oli ülihea. Kahju ainult, et ta unustas mainimata, et saata tuli ka isikut tõendava dokumendi koopia. Seega punkti ei saa.
Georges mainis ära "Miljon helepunast roosi" ja selle eest tuleb punkt välja anda.
Nimelt seisis Palsile laekunud tunnistuses, et Põhja-Koreas armastatakse ainult oma heliloojate loomingut. Ainsa erandina on ametlikult lubatud KOLM välisautorite teost, üks neist oli Paulsi "Miljon helepunast roosi".
Mis lood ülejäänud kaks olid, Pauls ei maininud. Mul polnud aega küsida ka, intervjuuga oli kiire.
Georges, uus võimalus küsimuse esitamiseks!

Annan järje vabaks. Te kõik kole liiiga targad.

Sa räägid vist Lugdunumist 197.aastal?

Kuigi vist ei.. see oli küll suurim ja pikim lahing, aga aastat nimetati siis vist viie keisri aastaks.
Samas.. üks neist tunnustas kohe Severust valitsejana..
või siis nimetati viiendaks surnud keisrit, kelle päranduse pärast kembeldi.. vaat ei mäleta..

Roomlastel oli kaks ajaloolist tava..
- lahingu eel ohverdati ohvriloom ja vaadati tolle sisikonda..
Aga võitu kuulutati vaatamistulemustest hoolimata.
- vägesid juhatasid vaheldumisi (ülepäeva) eri konsulid.
Selle nahka läks neil mitu suurt lahingut, üks neist Cannae.

Lugdunumi tulemusega ei tohiks kumbki neist tavadest seotud olla..

Haa.. võib küll Lugdundum olla.. esimene keisripretendent, Pertinax, tapeti ju kohe ära..
tema asemele tuli Didius Julianus..
leegionid kuulutasid keisriks Septimus Severuse, kellel tuli rinda pista Prescennius Nigeri ja Clodius Albinusega
viimasega peetigi Lugdunumi lahing..

Nii et KORRAGA oli tõepoolest neli pretendenti..

Kuna mõlemad võitlevad pooled olid roomlased.. siis pidid nad mõlemad sama tava järgima.

Lahingukäik iseenesest oli lihtne.. Albinuse Britannia leegionid meelitasid Severuse Doonau leegionid hundiaukudesse ning tapsid neid seal noolerahega.
Severuse jalavägi suruti tagasi ning Severus ise oleks äärepealt langenud. Ta pidi oma imperaatorimantli minema viskama, et teda ära ei tuntaks.
Hiljem jõudis kohale Severuse ratsavägi ning surus ümberhaaramise käigus Albinuse väed põgenema.

Siis ehk kolm aastat varem toimunud lahing teise pretendendi, Prescennius Nigeriga?
Issose lahing.. sealsamas kohas, kus Alexander Suur varemalt pärslasi peedistas.
Polnud küll nii suur ja pikk kui Lugdunumi madin.. aga kulges enamvähem samamoodi, ratsaväe ümberhaaramismanöövriga.
Siin võivad euroopa ja aasia kultuurierinevused mängu tulla küll.

Kui Issose lahing on õige lahing, siis võib võidu põhjuseks olla äikesetorm, mis Severuse vastaseid tabas ja mida nood jumaliku ilmutusena võtsid ning seetõttu altid olid põgenema.

Sel juhul Bedriaakumi lahing Vitelliuse ja Vespasianuse vägede vahel?
Vespasianuse Süüria leegionid tervitasid päikesetõusu aga nende vastased pidasid seda tervituseks saabuvatele lisavägedele ning põgenesid.

Hästi lihtne küsimus.

200 aastat tagasi toimus Moskva lähedal Borodino lahing Napoleoni ja Kutuzovi vahel.
Vene poolel jõudis lahing pea kõikide vägedeni, prantslastel jäi puutumata 12.000 meest kaardiväge, sest Napoleon ei julenud nii kaugel kodust kaardiväega riskida.
Lahing lõppes viigiga. Venelased suruti küll kogu rinde ulatuses tagasi, kuid nad jäid lahinguväljale.

Ülekaal suurtükkide hulgas kuulus Kutuzovile, kuid kumba väejuhi käsutuses oli lahingu alul rohkem mehi?

Mina sain nii, kui kõik käsutuses olevad kokku liita: venelastel - 198 200; prantslastel - 146 500

Vastus: seega siis Kutuzovil

Napoleonil oli umbes paarkümmend tuhat meest rohkem.

Kuna küsimusele oli vaid kaks vastusevarianti, siis lähevad tugrikud Castellumile.

Õige vastus: Borodino lahingus oli viimaste uuringute järgi Kutuzovil 155000 ja Napoleonil 135000 meest käsu all.
Seega Napoleonil oli paarkümmend tuhat meest vähem, mitte rohkem.

Jätkaks siis prantslaste lainel. Selline mees nagu Sébastien Le Prestre (1633-1707; tuntud peamiselt Vaubani markii nime all) on ilmselt maailma ajaloo tuntuim fortifikaator. 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi algul toimetas ta üle 300 kindlusehitise juures. Ta töötas ajalises järgnevuses välja bastionaalkindlustise kolm süsteemi. I süsteemi mõjul nt nt Tallinn ja Narva; hilisemate süsteemide mõjusid Tartus, aga praeguseks hävinenud.

Küsimus: millal ja kus ehitati viimane kindlusehitis otseselt Vaubani markii põhimõtete järgi? Aastaid +/- 5, koht võib olla ka praeguse riigi järgi...