www.militaar.net

Prantslased vähemalt ise sellist kohta ei maini. Vaatasin praegu netist läbi, Đắk Tô lahingu puhul mingeid erilisi kommarite kindlustusi ka ei maini. Kui vaadata kaarti lehel:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:DK2.jpg
siis ega siin ka mingit bastionaalkindlustist ole näha...seega praegu ei loe õige vastusena...

Osprey kindlustiste sarjas on raamat nr 48 "Viet Cong and NVA Tunnels and Fortifications of the Vietnam War", aga mul seda pole ja vaadata seega ei saa...

Oskad mingi viite anda, kust ise asja nägid?

Aga maa on soe...aeg üsna külm...

Hollandi kindlus Bataavias

Ei, maa läks külmemaks...

Vahest siis mingi koloniaalkindlus.
Macau, Hong-Kong, Sanghai või mis nad seal kõik olid..

kuigi küsimus on ilmselt trikiga ning küsitud kindlustusehitis palju noorem.

Ma pakuks - Port Arthur, ehitusõigus saadi 1898.

Ei-ei, poisid...küsitud on ju Vaubani markii süsteemi bastionaalkindlustisi...aga Port-Artur on ju meie PSM kaasaegne...sisuliselt ju sama, kui pakkuda, et mingi Tallinna ümbruse I ms eelne betoonvarjend on Vabaduse väljaku äärse Ingeri bastioniga samast süsteemist...

Aga maa on juba väga soe...

Imperiaalne keelatud linn Hue Vietnamis?
Selle kolmes servas on selged Vaubani bastionid.

Castellum kirjutas:Ei-ei, poisid...küsitud on ju Vaubani markii süsteemi bastionaalkindlustisi.

Kusjuures ei ole.. küsitud on "millal ja kus ehitati viimane kindlusehitis otseselt Vaubani markii põhimõtete järgi?"
Põhimõtete järgimine ei ole vormi üks-ühele kopeerimine vaid sisuline vastavus. Vaubani puhul siis mängimine tulirelvade laskenurkadega.

Ilmselt mõtled Huế linna, mitte Keelatud Linna...aga Huế ei ole õige vastus...

Selle mängutoomine on iseenesest huvitav. See on ehitatud 19. saj algul ja mitte prantslaste poolt, hiljem ümber ehitatud tugevate hiina mõjudega...maksimaalselt pakuks, et 18. saj algul. Vt nt Montréal Kanadas, umbes sama bastionaalvöönd - aga ka siin on selline asi, et emamaal poleks prantsased selliseid teinud - aga Kanadas tehti...

Laskenurgad pole Vaubani markii töödes kõige olulisemad - need sai juba vähemalt 17. saj algul (Itaalias ehk varemgi?) paika. Küsimus oli ikkagi kindlustise kaitses, selle kaitse pidevas edasinihutamises ja vanade osade lisakaitses. Ehk siis ešeloneerimine läks järjest sügavamaks. Seetõttu oligi Tartu kohati moodsam kui Tallinn või Narva, sest seal alustati kindlusehitistega 1760. aastatel uuesti, osaliselt tühjalt kohalt...

Aga see laskenurkade jms sissetoomine oli hea tähelepanek. Ka selles kohas, mida mina küsin, oli see tegelikult üsna oluline küsimus, kui nüüd järgi mõtelda - selle koha pealt, miks tehti Euroopa mõistes juba vanamoodne lahendus...

Castellum kirjutas: See on ehitatud 19. saj algul ja mitte prantslaste poolt

See oli nüüd oluline vihje, et küsitud ehitis peab olema prantslaste kätetöö..

Ei pea olema...

See prantslaste osalus oli lihtsalt arutelu...sest Huế pole nende tehtud, aga sarnane, ehkki oluliselt varasem Montréal on...

Vihje: küsitav koht oli ka Vaubani markii kindlustiste - Maailmapärandi liitobjekti - algses taotlusnimekirjas. Kui objekt maailmapärandisse lisati, oli seal 12 kohta ja siis küsitav koht juba puudus sealt.

Kuna algnimekirjas oli 14 kohta, siis küsitu on üks kahest väljajäänust?
Paraku asuvad mõlemad väljajäänud Pransuse piiridel, mitte kaugel Aasias.

Päris algselt oli vist 18 objekti, aga kuna kõik algsed töödokumendid pole enam veebist kättesaadavad, seega ei oska praegu ütelda, kas seal minu küsitu oli ka otseselt ära nimetatud.

Kui läks maailmapärandisse kandmiseks, oli järgi juba 15 objekti, kõik Prantsusmaal. Kaks tõmmati maha ja kaks liideti üheks kokku. Maailmapärandisse kanti 12 objekti. Küll mainiti kandeotsuses, et seda nimekirja võiks hiljem laiendada ka mujal maailmas olevate Vaubani markii pärandi kindlustistega:
5. Further recommends that the State Party consider the possibility of extending the property to include sites such as:
a) the Lille citadel, considered as the most representative of this type;
b) a stronghold fully reflecting the reorganisation of an existing fortification and the use of water for defence, such as Le Quesnoy;
c) other sites to include examples of the fortifications under the influence of Vauban, as a transnational serial nomination.

Ka praeguses objektikirjelduses (http://whc.unesco.org/en/list/1283/) on nii:
the use of the forms of his fortification as a model for fortresses in the Far East, bear witness to the universality of his work.

Ma leidsin ühe 18 objektiga dokumendi kah.. aga sealgi olid vaid prantsuse asukohad.
Peeter I (nagu Otomani Impeeriumgi) kindlustas oma piire Vaubani ehitustega ja paar aastat tagasi oli Peterburis lausa konverents Vaubani mõjust Venemaal.
Aga kuna Vene Impeerium asukohana oli ainult soe.. siis tuleb ilmselt piirduda kauge-kauge Aasiaga.

Corvus, tule appi!

Sho kirjutas:Ma leidsin ühe 18 objektiga dokumendi kah.. aga sealgi olid vaid prantsuse asukohad.

Väga huvitav...näitad dokumenti ka?