570. leht 1283-st
Re: Viktoriin
Postitatud: 10 Juul, 2012 14:42
Postitas Sho
Sa mõtled, et ma salvestan neid vä? Ei.. lihtsalt libistan pilgu üle ja unustan.
Re: Viktoriin
Postitatud: 11 Juul, 2012 12:20
Postitas Castellum
Füüsilistesse raamidesse sobiks, aga on veel hilisemaid...
Kuna need minu soojad-külmad kohanäitamised jäid märkamata, lisan, et küsitav asub tänapäeva Jaapani alal.
Re: Viktoriin
Postitatud: 11 Juul, 2012 13:20
Postitas Castellum
Põhimõtteliselt õige vastus...
Jaapanikeelse nimega siis Goryōkaku...kavandas mees nimega Ayasaburō Takeda, kes oli õpinud
Rangaku't (mida võiks ehk tõlkida kui Lääne-teadus?). Väidevalt oli saanud mingi hollandlaste välja-antud Vaubani markii-alase raamatu ja selle järgi projekteeriski...ehitatud 1857-1866.
http://en.wikipedia.org/wiki/Gory%C5%8Dkaku
Critère (ii) : Les fortifications de Vauban témoignent de l’évolution de l’architecture
militaire au XVIIe siècle. Son rayonnement est universel et ses ouvrages ont été pris pour
modèles dans le monde entier jusqu’au XIXe siècle.
Un grand nombre de places fortes réalisées jusqu’à la fin du XIXe siècle à travers le monde ont
appliqué à la lettre ses principes de fortification, notamment la citadelle Pierre et Paul de Saint-
Petersbourg en Russie, construite pour le tsar Pierre le Grand au début du XVIIIe siècle ; la
forteresse hexagonale de Bac Ninh au Vietnam, construite pour l’empereur du Tonkin Gia-Long
dans le premier quart du XIXe siècle ; ou la grande forteresse pentagonale de Goryokaku à
Hakodaté, dans l’île d’Okkaido au Japon, érigée de 1857 à 1864 pour la dynastie des Meiji.
Allikas: Annexe 1. Tout sur l’inscription des fortifications de Vauban au Patrimoine mondial. Dossier de presse – Prix du patrimoine culturel de l’Union Européenne – 1er juin 2012 - Lisbonne
Omaaegu mõtlesin, et vaat kus naljavennad, kasutasid kolmveerandsada aastat aegunud projekte. Käisin ise eelmisel kuul Seoulis ja meile näidati ka Korea kindlusi. Vaatasime siis Lääne inimestena, et igal pool surnud nurgad, vallide tugevus selline, et väiksemagi suurtükiga võtab ära..miks sellist nõrka asja ehitada? Mingi hetk saime aru, et ehitatigi piiramiste taseme järgi. Kaug-Idas puudus piiramissuurtükivägi, oda- ja mõõgameeste vastu olid sellised kindlustised piisavad...
Vaubani markii süsteemi põhipoint oligi selles, et tehti piirajale raskeks põhiehitiste kahjustamine. Kaitse nihutati niipalju ette. Kaitseehitistest üleronida püüdvaid jalaväelasi oli lihtne iga nurga alt maha võtta, igatsugu risttuld oli lihtne anda...
Ja praegu arvan, et Takeda oligi tark insener. Piiramissuurtükke polnud ja ta ehitas kindlustise, kus oli sissetungijaid võimalik iga nurga alt maha võtta, nemad aga tema valle ei saanud eriti kahjustada...lisaks veel aukartustäratavad mõõtmed ja siluett...
corvus, küsi.
Re: Viktoriin
Postitatud: 11 Juul, 2012 22:38
Postitas sammal.habe
2hmaselt nagu meenub, et kas keegi pankraationiv6itlejatest ei tapnud oma vastast mitte palja rusikaga, vaid k2es oli miski ese...?
Re: Viktoriin
Postitatud: 12 Juul, 2012 12:58
Postitas uusmario
Sportlane nimega Theagenes oli see keda süüdistati ja trahviti ebasportlaslikus käitumises, temast püstitatud kuju oli aga see keda süüdistati mõrvas, mõisteti süüdi ja uputati merre.
Re: Viktoriin
Postitatud: 13 Juul, 2012 7:35
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
corvus kirjutas:Enamvähem õige vastus. Tegelikult oli olümpiavõitja 476.aastast eKr.Theagenes (Thasosest) selleks hetkeks juba surnud kui talle kuju püstitati. Küll aga eksisteeris väidetavalt üks nimetu (endine?)vastane, kes armastanud tema kuju togimas käia ning mingil õnnetul põhjusel kukkunud kuju talle ükskord peale ning surmanud ta. Thasose linna kohus ei saanud muidugi sellist juhtumit ignoreerida ning nii mõisteti KUJU süüdi ebasportlikus käitumises, mis päädis mõrvaga ning karistuseks uputati kuju merre
Lahe stoori... a mis sel kõigel sõjaajaloo // miliaariaga pistmist on

Re: Viktoriin
Postitatud: 13 Juul, 2012 7:58
Postitas Kapten Trumm
Noored mehed, käed-jalad küljes, milles küse...?
Anname siis kondi:
NSVL relvajõududes oli ühel perioodil kõrgendatud radiatsiooniga kokku puutuvatele sõjaväelastele (nt aatomiallveelaevadel) ette nähtud punase veini norm. Küsimus aga on - millise pahatahtliku Mendelejevi tabeli asuka vastu sellega end kaitsti (või kaitset loodeti)?
Re: Viktoriin
Postitatud: 13 Juul, 2012 12:30
Postitas olef
koobalt...

Re: Viktoriin
Postitatud: 13 Juul, 2012 12:56
Postitas Lemet
Väidetavalt pidi kaks klaasi punast veini päevas kolme nädala kestel vähendama tseesiumi hulka haigete organismis kolm korda. Kõige rohkem meenutatakse selle teemaga seoses tseesium-137, ka strontsiumi ning üldsõnaliselt "raskemetallide soolasid".
Re: Viktoriin
Postitatud: 14 Juul, 2012 9:14
Postitas Kapten Trumm
Strontsium peaks kõige täpsem vastus olema.
Täpsemalt - nende ainete tarbimise efekt seisneb selles, et kuna organism neid oma ainevahetuses nagunii tarvitab, siis antakse inimesele rikkalikult selle aine ohutuid isotoope, et organism ei hakkaks väliskeskkonnast omastama sama aine radioaktiivseid isotoope. Arusaadavam näide on joodi tarvitamine enne saastunud piirkonda sattumist preventatiivselt - inimene ei omasta siis radioaktiivse saaste hulgas leiduvad radioaktiivset joodi isotoopi.
Mõistagi ei päästa need kiirguse enda eest, samas alfa- ja beetakiirgust saab inimene ikka saasteaineid nahale, hingamis- või seedeelundkonda sattumise kaudu.
Küsime veel ühe sinise laupäeva küsimuse: maailmas kõige kuulsam NSVL PVO ohvitser on kahtlemata major Mihhail Voronov. Küsimus: millega see napsuninast major siis oma kuulsuse ära teenis? Lemet - jäta vastus vahele, las teised ka nuputavad

Re: Viktoriin
Postitatud: 14 Juul, 2012 11:04
Postitas Lemet
Vihjeks- tegelikult peaks tegelane ju saavutuste osas lausa Pokrõškini ja Kožedubiga ühte ritta kuuluma...

Re: Viktoriin
Postitatud: 14 Juul, 2012 12:28
Postitas Telc
SUUR kangelastegu Liidus oli ilmselt esimesel mail piisavalt kaine olla...
Re: Viktoriin
Postitatud: 14 Juul, 2012 13:20
Postitas Kapten Trumm
Einoh, antud major oli oma suurpäeval, mida ta aimatagi ei osanud - kindlasti kaine.
Võib arvata ka, et normatiivikohase 15 minuti jooksul oli tema raketikompleks lahinguvalmis, radaritel power sees ja närvipinge kabiinides laeni tõusnud. Alla tulistas ta tervelt kaks lennukit, kuid tema nimi jäi kuni glasnostini Läänes saladuseks.
Re: Viktoriin
Postitatud: 14 Juul, 2012 13:38
Postitas aurik
Laskis Powersi alla ja vist ühe soveti MIG-i ka kohe takkaotsa
Re: Viktoriin
Postitatud: 14 Juul, 2012 14:06
Postitas Lemet
Tegelikult väidavad asjaosalised siiski Safronovi allatulistajaks mitte major Voronovi, vaid hoopis major Šugajevi divisjoni...

Paljudes vene allikates aga lastakse seegi au Voronovile osaks saada, sestap ka see reastamine Pokrõškini ja Kožedubiga, kellest üks alustas ja teine lõpetas sõja oma (Kožedub küll liitlase, aga seegi ju oma) lennuki allatulistamisega..
Selleks ajaks oli U-2 juba hävitatud. Aga armee PVO juhtimispunktis ei teadnud seda keegi, Voronov, kordan veelkord, viivitas ettekandega umbes kolmkümmend minutit. Divisjonis, mida kamandas major Šugajev, võeti sihtmärgi pähe kapten Aivazjani ja vanemleitnant Safronovi paari MIG-19tel, mis olid lennanud U-2 tabama. Ja avati tuli. Ühega rakettidest sai pihta Sergei Safronovi lennuk, lendur hukkus. Boriss Aivazjan suutis manööverdada ning rakett läks mööda. Üldse lasti luurelennuki jahtimise käigus välja 14 raketti.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... e&start=15