www.militaar.net

Hange läks tegelikult juba korra uuele ringile, sest üks Eesti osalistest vaidlustas edukalt enda diskvalifikatsiooni.

Pretendentide juures on masina keerukust ja seal vajaminevat mitte avaliku know-how kogust arvestades selge favoriit BAE Systems (kellele kuulub ka CV-sid tootev Hagglunds). Eesti tootjad on seal selgelt kogemust ja infot mitteomavad autsaiderid, kes saavad hanke võita ainult nii, et lõikavad hinnaga näppu ja kogu üritus muutub jamaks.

Tegu pole siiski M113-ga, mille korpuse materjal on Ruukki laos ja mille keevitamise materjalid Stokkeri letis.

Kasutatud varustuse turuhinnaks on see hind millega järelturul tehinguid tehakse ehk Norra Mk1 kerede turuhinnaks ongi see üks ja ainuke Eesti tehing, kui Eesti neid näiteks veel juurde ostab aga juba kallimalt siis on turuhinnaks kahe tehingu keskmine.
M113 on samuti BAE toode, ehk nende IP on täpselt samasuguse kontrolli all. Asjaolu, et nn.idatehnikat võib iga vend suht vabalt kruvikeerajaga rünnata, on ju positiivne argument.

Xender kirjutas:
Trummi jutu peale VF tegevusest - tullakse peale täpselt nii nagu leitakse vajalik olevat ja võimalused on. Kui üritad ainult näiteks seal Lõuna-Eestis paar suuremat teed kontrolli alla võtta ja mõned sihid. Mis takistab venelastel soodsaid maastikuolusid kasutades läbi imbumast mujalt. Eriti kui arvestades, et vahemaad on väikesed. Pole vene sõdur nii laisk, et viitsib ainult sinna liikuda kuhu saab mehhaniseeritult.

---

Kuid Eesti hea maastiku juures jalaväele, hakataks niisama passima ja koondutakse paari sihi ja tee peale, kus on vaenlased? Samal ajal luure ütleb, et külgedel on paarkümmend km vaba ala kust saaks jalaväega vabalt läbi ... Ja mina pidin venelasi halvustama, samal ajal kui Trumm peab neid ikka eriti laiskadeks ja idiootideks.

No kusagilt peab soomustehnika ikka edasi liikuma - vaevalt, et mööda meie soist metsa. Aga sellega, et lahing kohe kaitse sügavusse kantakse, tuleb arvestada ja arvestataksegi. Isegi me viimane "Siilgi" tegeles ju sellega üksjagu. Samas tugevad löögirusikad ja peasuunad tekitada oleks nagu tugevama huvides, kel on tohutu tulejõu ülekaal ja õhukontroll? Sedasi saab oma kaotusi minimeerida

Võib olla on tõesti jutt hüpanud teemast teemasse liiga palju. Seega võtaks üldiselt kokku oma pointid
1. Manööversõda klassikalises tähenduses Eestis ei tuleks. Tuleb ühes või teises variatsioonis rindesõda.
Maa ala on väike ja mõlemal osapoolel on enam kui piisavalt vägesid rinde mehitamiseks. Samuti on maastik manööversõja jaoks veidi ebasobiv (mitte küll võimatu, kuid siin pole samas ka mingi ukraina stepp) ning meie taktikalised eesmärgid sunnivad rinde tekitamist nagunii (vastasel juhul annaks ühel või teisel viisil sõja alguses kohe käest ära suured maa-alad siinjuures ilma taktikalise kasuta).
2. Sellest tulenevalt pole meil see kergem soomusvõimekus erilist sõjalist tähtsust omav. Millest siin on „rahvasoomuki“ ideena palju rõhku pandud. Vägede manööverdamine on küllaltki väikemahuline. APC-d lihtsalt seisaks enamuse aja kusagil jalastusajal. Kõik need miljonid mis nende peale kuluks, ei annaks mitte mingit sõjalist lisandväärtust.
3. Samuti ei oma vanemad IFVd erilist sõjalist ideed, sest erinevalt trummi maalitud kasutusvaldkonnas – mingite kolonnide kaitsmine, peaks nad peaasjalikult hoopis sõdima lahinguväljal. Kus olematu soomuse ning näiteks võimatuna liikumise pealt tulistamiseta (liikumine on aga kõige efektiivsem kaitse RPG ja muude taoliste relvade eest sarnasel masinal) omaks küllaltki tagasihoidliku sõjalist tähtsust.
4. Kui meil tekibki oma täisväärtuslik soomusrusikas siis see tuleb ükskõik mis tehnikat (ida või lääne) kasutades suhteliselt väike, sest sellise relvastuse juures on suurimad kulud üksuse põhised (näiteks tankipataljon või jalaväelahingmasinate pataljon) mitte mudeli põhised (kas T72 või Leo 2a6).
Meil ei saa vähemalt hoomatavas tulevikus isegi ideaaljuhul olema rohkem, kui ühe täisväärtusliku tankibrigaadi jagu raskemat soomustehnikat. Mis tähendab, et see reaalselt manööverdada suutev osa jääb meil ühte või teistpidi väikeseks.
Niigi vähest arvu tehnikat poleks mõtet laiali jagada vaid hoida koos ning rakendada seal kus vaja. Mis tähendab, et meil seda reaalset manöövervõimet tuleb heal juhul veidike, mida siis kasutada kuni jätkub põletavate probleemide lahendamiseks rindel.
5. Põhiline kuhu peaks investeerima oleks keskmaa ÕT,kaugmaa TT ja STV ja MLRSid. Alles siis kui seal on saadud rahuldav kvaliteet ja kvantiteet tuleks vaadata oma soomusmanööverüksuse edasise arengu suunas.

Võib olla on tõesti jutt hüpanud teemast teemasse liiga palju. Seega võtaks üldiselt kokku oma pointid
1. Manööversõda klassikalises tähenduses Eestis ei tuleks. Tuleb ühes või teises variatsioonis rindesõda.
Maa ala on väike ja mõlemal osapoolel on enam kui piisavalt vägesid rinde mehitamiseks. Samuti on maastik manööversõja jaoks veidi ebasobiv (mitte küll võimatu, kuid siin pole samas ka mingi ukraina stepp) ning meie taktikalised eesmärgid sunnivad rinde tekitamist nagunii (vastasel juhul annaks ühel või teisel viisil sõja alguses kohe käest ära suured maa-alad siinjuures ilma taktikalise kasuta).

Ikka toimub manööversõda, lihtsalt sellle koridorideks on peamised maastikul läbitavad "ribad" (peamiselt suured teed), aga ka näiteks meri (Vabadussõda mäletate). Mis omakorda tähendab, et tähenduse kaotavad suured mehhaniseeritud koondised (nt tankidiviis), vaid kandvateks üksusteks on kompanii ja pataljoni lahingugrupid. Kuna aga puuduvad taolised lagedad tasandikud nagu on Kesk- ja Lõuna Venemaal (ja Ukrainas), siis mehhaniseeritud vastane liigub sealt, kus ta läbi pääseb. Tema eesmärk on kiirus, kui ühel teel liiga palju vastu antakse, siis üritatakse minna kähku teist teed mööda (vt Kunnase punane raamat). Kuna "kiilud" liiguvad peamiselt teedel ja peamiselt jalavägi masinatel (kust jalastutakse üksnes vajadusel), siis tuleb lahing nendega samuti teedel. Tee koridor on kitsas, korraga mahub tegutsema 1-2, suurtel teedel ehk 4-5 esimest masinat.

Nüüd minu küsimus - et vastase me kavatseme seisma panna metsavahel rohkelt esinevates pudelikaeltes, aga mis paneb arvama, et kui me vasturünnakule läheme, et meie soomustehnikale (kes samuti saab liikuda üldiselt neis "koridorides" vastane sama ei tee? Ja kuna tõenäoliselt teeb, siis VF maaväe peamine relvasüsteem on tank, mille ümber keerleb kogu venelaste sõjapidamine. On kuskil pudelikaelas positsioon, tuleb arvestada, et seal on nii tankid kui nt tankitõrjeraketid. Millised soomusmasinad tuleks sinna sinise kolonni ette panna. Ameeriklased panevad Abramsid (olen ise näinud). Lisaks pole meie masinatel ka TT raketisüsteeme, millega vastase tule all olles saaks tegutseda (masinast välja silkav Javelini paar siin ei lähe arvesse, kui õhk on rauast paks).

2. Sellest tulenevalt pole meil see kergem soomusvõimekus erilist sõjalist tähtsust omav. Millest siin on „rahvasoomuki“ ideena palju rõhku pandud. Vägede manööverdamine on küllaltki väikemahuline. APC-d lihtsalt seisaks enamuse aja kusagil jalastusajal. Kõik need miljonid mis nende peale kuluks, ei annaks mitte mingit sõjalist lisandväärtust.

"Rahvasoomuk" ja "soomusmanöövervõime" on erinevad kontseptsioonid. Hetkel käib jutt sellest "soomusmanöövervõimest". See on kaunis demagoogialõhnaline trikk neid teadlikult segi ajada. "Rahvasoomuki" idee on võitlejate kaitse vastase kaudtulemõju (sh termobaarilised relvad) ja käsirelvade tule eest. Lisaks annab soomukite kasutamine veoautode asemel juurde liikumiskiirust, kui veoautod tuleb jätta positsioonidest 1,5 km tahapoole (et neid ei vigastaks positsioone tabav kaudtuli), siis soomukid saab tuua ligemale. Jalgsi minnes kulub nende veoautodeni jõudmiseks miinimum 20 minutit, läbimurdnud vastane jõuab varem....

Küll aga sõnastaks su lause ringi - kergem soomusmanöövervõime (st IFV-d, sh CV90) pole meil kriitilist tähtsust omav. Kriitilist tähtsust omav on (nii meil kui mujal) on tankid. Kui laiu manöövrivõimalusi pakkuvas stepis saab veel ilma hakkama (tuleb leida tühi koht ja kihutada sealt läbi, sakslased 1941 oma plekist tankidega), siis kitsastes kohtades meie maastikul, kus kolonni juhivad igal juhul tankid, ei ole kuskilt läbi minna. On sul 2 km otseteed ja kurvi taga paistavad T-72-d, siis ongi 2 valikut a)võidelda sealt läbi b)keerata ots ringi ja lasta jalga. Kohtumislahing on aga venelaste spetsiifika, seda õpetatakse igas VF maaväe taktikat käsitlevas loengus. Mina arvan, et meie maastikul võivad tankide taga liikuval jalaväel olla edukalt ka roomiktransportöörid, IFV oleks muidugi parem, aga manöövritel teekoridorides mängivad nad rolli ainult siis, kui kolonn sõidab sisse küljel paikneva vastase seatud lõksu või vastane hakkab jalgsi, RPG ülal, kolonnile tiivalt peale pressima. Ja muidugi lagedal (kuhu minu arvates meil palju asja pole).

Umbes 3 lk. arutlusi sõdivate poolte suurusest, rünnakusuundadest ja rindesõja võimalustest viisin EKV suuruse ja struktuuri teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40#p557840 ja sealt edasi.

CV90 modifitseerimise hanke on võitnud kodumaine Bristol Trust. Tuntud vist kõige rohkem õppegranaatide tootjana.

carrierlost kirjutas:CV90 modifitseerimise hanke on võitnud kodumaine Bristol Trust. Tuntud vist kõige rohkem õppegranaatide tootjana.

..ahah - ja nüid akkab siis 120mm MPsid CVkeredele installima.. nigu naksti

Ma olen (esialgu) vait ja (veel) ei parasta

Varasema vaidlustuse dokumentidest tuleb välja, et Bristol Trusti pakkumisega on seotud ka Konekesko Eesti AS, OÜ MV Turvas, Viimsi Autokeskus OÜ, Vergine OÜ ja Lemminkäinen Eesti AS. Üsna kirju punt.

nimetu kirjutas:Varasema vaidlustuse dokumentidest tuleb välja, et Bristol Trusti pakkumisega on seotud ka Konekesko Eesti AS, OÜ MV Turvas, Viimsi Autokeskus OÜ, Vergine OÜ ja Lemminkäinen Eesti AS. Üsna kirju punt.

Ühispakkumine kus üks hangetekogemustega jur. keha lükatakse ''tanki'' ja teised teevad sisulise töö. Tavapärane praktika. Millega see muu seltskond ka peale suurte mutrite keeramisega hakkama saaks on muidugi hea küsimus.

Samas väga hea uudis kodumaisele võimekusele. Raha jääb Eestisse, oskusteave tuleb Eestisse. Kui seal midagi keerulist arvutada või keevitada on, siis välismaiseid spetsialiste saab ühekaupa ka tuua.

Passivasse ainult veidi väiksem võimalus, et kõigist ümberehitustest esimesel katsel asja saab

nimetu kirjutas:Varasema vaidlustuse dokumentidest tuleb välja, et Bristol Trusti pakkumisega on seotud ka Konekesko Eesti AS, OÜ MV Turvas, Viimsi Autokeskus OÜ, Vergine OÜ ja Lemminkäinen Eesti AS. Üsna kirju punt.

Ainukesed, keda saaks kuidagi asjasse puutuva kogemusega, on Konekesko Eesti (tegeleb traktorite jmt rasketehnika müügi, hoolduse ja remondiga ja Vergine OÜ (metallitööd).
MV Turvas on Saaremaa suurim turbatootja, Viimsi Autokeskus tegeleb sõiduautode remondi ja keretöödega ja Lemminkäinen Eesti AS enam ei eksisteeri (ühines YIT Ehitusega 2018 alguses).

Ise ma vaikselt arvasin, et kui eestlased, siis pigem ikka Milrem.

carrierlost kirjutas:CV90 modifitseerimise hanke on võitnud kodumaine Bristol Trust. Tuntud vist kõige rohkem õppegranaatide tootjana.

See oli siiski AK reporteri fantaasia. Otsust pole tehtud

Kui suurtest summadest nende soomukikerede ümberehitamise projekti raames räägime? Minu arust on oluline, et Eestis tegutseval firmal tegeleks soomukite ehitamise ja remontimise kogemus ning maksuraha jääks peamiselt Eestisse. Kui vajadusel palgatakse Norrast või kusagilt mujalt kallist riigist väike punt spetsialiste eriti keerulist tööd tegema, siis on see ok, kuid põhiliselt tahaks Eesti firmat näha.