Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.
Postitatud: 13 Sept, 2016 18:49
effbeest:
Tegelikkuses on too Marina Kaljuranna kodakondsuse küsimus omajagu intrigeeriv küll. Enne II maailmasõda väljastati EV kodakondsusi kuni 1940a. juunipöördeni, pärast seda - kuni EV taastamiseni - enam mitte. 1940 aastani oli Marina Kaljuranna ema veel alaealine, st. iseseisvalt ta kodakondsust taotleda ei saanud. Järelikult sai ta seda teha vaid koos oma vanematega. Kas need "piiriküla pisisulid" (R. Rosenthali ning M.Tammingu uurimuse "Sõda enne sõda" väljend) olid ikka Eesti Vabariigi kodakondsed? Samas on arusaadavalt vähetõenäoline, et nad olnuks tolleaegse NSVL kodanikud. Ma olen lugenud, et piiriäärsetel EV aladel (esmajoones Narva jõe taga) elas märkimisväärne arv kunagisi Vene tsaaririigi alamaid, kes hilisema (sõjaeelse) EV kodakondsuse vastu mingitki huvi üles ei näidanud, keegi neile seda peale ei surunud ka. Võimalik et nende hulgas olid ka noodsamad Rajevskid. Kaljuranna vanavanemate elukohaks oli Komarovka küla, mis ei kuulunud tsaariaegse Eestimaa Kubermangu koosseisu (Eesti sai Narva jõe taguse ala endale alles Tartu rahulepinguga) - ülilihtsalt said Tartu rahu järgselt EV kodakondsuse siiski vaid kunagise Eestimaa Kubermangu piirides elanud mitte-eestlased.
Asja uurinud inimesed on toonud siin mängu ka Tartu Rahulepingu artikli IV, mis muu hulgas käsitles Eesti territooriumil elanud mitte Eesti soost isikute küsimust ning leidnud sealt argumendi, mis annab Aleksandr Rajevski (Kaljuranna vanaisa) hilisemas EV kodakondsuses täiendavalt kahelda.
Küsimus on delikaatne veel ka seetõttu, et juhul kui Marina Kaljuranna kodakondsus kinnitust ei leia, paneb see tõsise paugu ka tema senisele tegevusele Eesti Vabariigi riigiteenistuses. See oleks rumal olukord ka Siseministeeriumi jaoks.
Kuna kirikuraamat pole kahe maailmasõja vahelise kodakondsuse küsimuse lahendamisel küll enam asjakohane, soovitaksin omalt poolt kontrollida näit. 1920-30 ndate aastate Riigikogu ja muude võimuorganite valijate nimekirju, kuhu peaksid olema sisse kantud kõik täisealised EV kodanikud (sõltumata sellest, kas nad hääletamas käisid). Mingis osas peaksid need arhiivides olema säilinud.
Tuleb siiski märkida, et aastatel 1920-1924 anti EV poolt naturalisatsiooni korras kodakondsusi suhteliselt lahkelt (kuid siiski nõuetekohaselt dokumenteeritult). 1924a detsembriputš näitas sellise praktika ohtlikkust ning kodakondsuse saamise tingimusi karmistati järsult.
Igatahes ekre on kaljuranna vanemad pihtide vahele võtnud - esitati arupärimine Riigikogus, et uuritagu välja, mis tingimustel Rajevskajad kodakonduses said ja kas üldse said.
http://www.ohtuleht.ee/758795/ekre-soov ... suse-kohta
Tegelikkuses on too Marina Kaljuranna kodakondsuse küsimus omajagu intrigeeriv küll. Enne II maailmasõda väljastati EV kodakondsusi kuni 1940a. juunipöördeni, pärast seda - kuni EV taastamiseni - enam mitte. 1940 aastani oli Marina Kaljuranna ema veel alaealine, st. iseseisvalt ta kodakondsust taotleda ei saanud. Järelikult sai ta seda teha vaid koos oma vanematega. Kas need "piiriküla pisisulid" (R. Rosenthali ning M.Tammingu uurimuse "Sõda enne sõda" väljend) olid ikka Eesti Vabariigi kodakondsed? Samas on arusaadavalt vähetõenäoline, et nad olnuks tolleaegse NSVL kodanikud. Ma olen lugenud, et piiriäärsetel EV aladel (esmajoones Narva jõe taga) elas märkimisväärne arv kunagisi Vene tsaaririigi alamaid, kes hilisema (sõjaeelse) EV kodakondsuse vastu mingitki huvi üles ei näidanud, keegi neile seda peale ei surunud ka. Võimalik et nende hulgas olid ka noodsamad Rajevskid. Kaljuranna vanavanemate elukohaks oli Komarovka küla, mis ei kuulunud tsaariaegse Eestimaa Kubermangu koosseisu (Eesti sai Narva jõe taguse ala endale alles Tartu rahulepinguga) - ülilihtsalt said Tartu rahu järgselt EV kodakondsuse siiski vaid kunagise Eestimaa Kubermangu piirides elanud mitte-eestlased.
Asja uurinud inimesed on toonud siin mängu ka Tartu Rahulepingu artikli IV, mis muu hulgas käsitles Eesti territooriumil elanud mitte Eesti soost isikute küsimust ning leidnud sealt argumendi, mis annab Aleksandr Rajevski (Kaljuranna vanaisa) hilisemas EV kodakondsuses täiendavalt kahelda.
Küsimus on delikaatne veel ka seetõttu, et juhul kui Marina Kaljuranna kodakondsus kinnitust ei leia, paneb see tõsise paugu ka tema senisele tegevusele Eesti Vabariigi riigiteenistuses. See oleks rumal olukord ka Siseministeeriumi jaoks.
Kuna kirikuraamat pole kahe maailmasõja vahelise kodakondsuse küsimuse lahendamisel küll enam asjakohane, soovitaksin omalt poolt kontrollida näit. 1920-30 ndate aastate Riigikogu ja muude võimuorganite valijate nimekirju, kuhu peaksid olema sisse kantud kõik täisealised EV kodanikud (sõltumata sellest, kas nad hääletamas käisid). Mingis osas peaksid need arhiivides olema säilinud.
Tuleb siiski märkida, et aastatel 1920-1924 anti EV poolt naturalisatsiooni korras kodakondsusi suhteliselt lahkelt (kuid siiski nõuetekohaselt dokumenteeritult). 1924a detsembriputš näitas sellise praktika ohtlikkust ning kodakondsuse saamise tingimusi karmistati järsult.
Igatahes ekre on kaljuranna vanemad pihtide vahele võtnud - esitati arupärimine Riigikogus, et uuritagu välja, mis tingimustel Rajevskajad kodakonduses said ja kas üldse said.
http://www.ohtuleht.ee/758795/ekre-soov ... suse-kohta