www.militaar.net

Aga mis on sellel pildil?

Prantslaste eksperimentaalne vertikaalstardiga lennumasin C-450 Coleoptere kuskilt 50-ndate lõpust, mis sooritas isegi kümmekond katselendu, võttis viimasel lennul režiimid sassi ajada ja alla kukkuda, kusjuures piloodil õnnestus 20 meetri kõrgusel katapulteeruda. Hing jäi sisse, aga lihakeha sai olulisel määral viga.

Sedasorti rõngastiivaga lennumasinad on selle järgi ka tüübinime saanud, eesti keeles koleopter. Tulevat omakorda mardika nimest, mille lennu ajal tõstetud kattetiivad seda toru meenutavat. Auto peale kirjutatud Moloko?

Moloko neh. Ning fototöötlemisprogramm. Ja et siis küsimisjärg ilmsesti minu käes. Allveelaevadest- 50-ndate teises poolesl oli asi sedapidi, et toonane NSVL oli sunnitud oma uute allveelaevade ehitamiseks Severodvinskis tööle rakendama naisterahvaid, kellest üks tuntum hiljem isegi Sotsialistliku Töö Kangelase aunimetuseni välja jõudis. Aga küsimus ise oleks siis selline- millise eriala esindajad olid need naisterahvad ja milleks just selline sooline eristatus?

Võib ju olla, aga ei ole õige vastus...liiatigi, isand corvus, 50-ndate lõpp Severodvinskis ja needitud kerega allveelaevad...no kuule.

Lohutuseks corvusele- tegu on tõepoolest raketišahtides keevitustöödega. Järele jääb vaid välja mõelda, miks nimelt naised... Kehamõõdud on teemast kaugelt mööda, nagu ka neetimine...raketisahtide läbimõõt on kuskil poolteist-kaks meetrit.

Liiga keeruliseks tahad asja ajada...allveelaevu ei valmistatud toona teps mitte mingitest imematerjalidest, titaanlaevade projektini jäi veel aastat viisteist vähemalt. Liiati pole ka tõsiseltvõetav väide, et allveelaevade tootmisega tegelevas ettevõttes olid naised ainukesed, kes olid "...oskustöölise koolituse läbinud spetsid...". Oli ka spetsialistidest isainimesi, aga...????

corvus kirjutas:Mis nende needitud keredega lahti on? 30ndatel kasutati allvelaevakerede ehitamisel neete. Mine tea mida nõukogude insenerid välja mõtlesid? Kasvõi sisemiste kerede puhul. Titaanist nad ju püüdsid allvelaevu (projekt 705) ehitada...

30ndatel jah, aga vaata suure sõja ajal, laevatüüp, mis tegelikult sõja võitis ehk Liberty-tüüpi transpordilaev, mis oli maailmas esimene massiline kokkukeevitatud laev - osutus teednäitavaks.

Küsimus polnud pelgalt neetide asendamises keevitusega, vaid kogu laevaehitustehnoloogia muutmises. Kui vanasti ehitati laevu umbes nii nagu Kihnu Jõnni ajal (kõigepealt kiil, kaarestik ja siis plaadistus kõige peale, siis Liberty ehitati uut moodi.

Lisaks võimaldas keevitusmenetlus valmistada laevakere eelnevalt valmis toodetud sektsioonidest, mis neetimise puhul pole võimalik. Isegi USA Nimitz-tüüpi lennukikandjad on sedasi ehitatud. Sedasi võideti kõvasti ehitustempos, sest staaplil toimus ainult laeva sektsioonide kokkukeevitamine ja staapli tööaega polnud vaja raisata tegevustele, mida sai teha igas laevatehase tsehhis ilma staaplita. Staapel on enamasti laevatehase suurim kitsaskoht.

Mõistagi nõudis selline tehnoloogia kõva distsipliini ja täpsust - et need jupid ka omavahel kokku sobiks.
Liberty:
http://ww2ships.com/acrobat/us-os-001-f-r00.pdf

Sakslaste laevaehitus WWII alguperioodist:
http://www.bismarck-class.dk/tirpitz/ga ... onstr.html

Siin on näha, kuidas kerkib (õigemini pikeneb) USS Ronald Reagan ehk uusim Nimitz-tüüpi lennukikandja:
http://www.maritimequest.com/warship_di ... cvn_76.htm

Mmm...mitte päris... Lähtu enda ettevõtja kogemusest.

No ma usun, et kaks esimest omadust peaksid õige vastuse alla mahtuma. Väidetavalt oli asi selles, et keevitada tuli järjest mitmeid kihte ning teha seda äärmiselt korralikult ning kvaliteetselt. Praod, lõhed ja gaasimullid olid absoluutselt välistatud. Mõningates kohtades oli liite paksus sedapalju suur, et kaheksatunnise tööpäeva normiks vaid 15-20 cm keevisõmblust. Meesterahvastel ei jätkunud taoliseks "pusimiseks" lihtsalt kannatust ning sestap hakati keevitajatena kasutama naisterahvaid. Niimoodi pajatavad vähemalt laevatehase veteranid oma mälestustes. Nii et järg lugupeetava käes.

loorber, oliivileht. Materjalid, millest tehtud pärjad- kõrgemad Rooma sõjaväelised autasud.

Kuna lennundusküsimused on viimasel ajal valdavad, siis midagi otsapidi sealtkandist.
Ei ole ehk raske küsimus, kuid seda fakti pole just laialt afišeeritud.
Kui augustis 1939 oleks Stalin keeldunud Ribbentropi vastu võtmast, lennanuks 23.augustil (või 24-l, 24 hommikul teatati visiidi ärajätmisest) üks teine mees kuhugi... nii et küsimus- kes ja kuhu pidi siis lendama?

Göringil jäi Londoni lendamata.

Paraku tõesti.
Jätka siis.

nigu ennegi olen öelnud: jätkaku keegi muu