REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

09.03/ 39 (+0)/ 0.0 %
10.03/ 69 (+3)/ 4.3 %
11.03/ 45 (+4)/ 8.9 %
12.03/ 120 (+24)/ 20.0 % (eriolukorra väljakuulutamine)
13.03/ 259 (+68)/ 26.0 % (TA muudab testimise strateegiat)
14.03/ 128 (+26)/ 20.0 %
15.03/ 162 (+36)/ 22.0 %
16.03/ 254 (+34)/ 13.0 %
17.03/ 238 (+20)/ 8.4 %
18.04/ 395 (+33)/ 8.4 %
19.04/ 239 (+9)/ 3.8 %
20.03/ 245 (+16)/ 6.5 %/ 0
21.03/ 308 (+23)/ 7.5 %/ 2
22.03/ 417 (+20)/ 4.8 %/ 4
23.03/ 495 (+26)/ 5.3 %/ 6
24.03/ 317 (+17)/ 5.4 % / 7 (karantiini karmistamine)
25.03/ 768 (+35)/ 4.6 % / 7
26.03/ 2281 (+134)/ 5.9 %/ 7
27.03/ 1010 (+37)/ 3.7 %/ 7
28.03/ 1200 (+70)/ 5.8 %/ 10 (3.5 %) (Saaremaa hooldekodus 28 nakatunut, neid nakatunuid mitte arvestades protsent 3.5)
29.03/ 1000 (+39)/ 3.9 %/ 10
30.03/ 856 (+36)/ 4.2 %/ 13/ 3
31.03/ 1149 (+30)/ 2.6 %/ 13/ 4
01.04/ 1952 (+34)/ 1.7 %/ 15/ 5
02.04/ 1372 (+79)/ 5.8 %/ 16/ 11
03.04/ 2514 (+103)/ 4.1 %/ 16/ 12
04.04/ 810 (+58)/ 7.2 %/ 20/ 13 (diagnoositud haigete arv ületas 1000 piiri)
05.04/ 1192 (+63)/ 5.3 %/ 17/ 15
06.04/ 864 (+11)/ 1.3 %/ 14/ 19
07.04/ 1684(+42)/ 2.5 %/ 12/ 21
08.04/ 1277 (+37)/ 2.9 %/ 11/ 24 (TA muudab testimise strateegiat, kõik perearsti saatekirjaga saavad testima)
09.04/ 1609 (+23)/ 1.4 %/ 9/ 24
10.04/ 1471 (+51)/ 3.5 %/ 9/ 24
11.04/ 1574 (+46)/ 2.9 %/ 11/ 24
12.04/ 899 (+5)/ 0.6 %/ 11/ 25
13.04/ 416 (+24)/ 5.8 %/ 9/ 28 /157
14.04/ 1513 (+45)/ 3.0 %/ 11/ 31/ 146
15.04/ 1709 (+29)/ 1.7 %/ 10/ 35/ 147
16.04/ 2058 (+34)/ 1.7 %/ 10/ 36/ 137
17.04/ 1576 (+25)/ 1.6 %/ 11/ 38/ 129
18.04/ 2018 (+53)/ 2.6 %/ 11/ 38/ 122 (diagnoositud haigete arv ületas 1500 piiri)
19.04/ 730 (+16)/ 2.2 %/ 10/ 40/ 125
20.04/ 602 (+7)/ 1.2 %/ 9/ 40/ 128
21.04/ 1289 (+17)/ 1.3 % / 9/ 43/ 124
22.04/ 1426 (+7)/0.5 %/ 7/ 44/ 114
23.04/ 1551 (+33)/ 2.1 %/ 7/ 45/ 109
24.04/ 1108 (+16)/ 1.4 %/ 6/ 46/ 103
25.04/ 1057 (+30)/ 2.8 %/ 6/ 46/ 99
26.04/ 604 (+9)/ 1.5 %/ 6/ 49/ 94
27.04/ 472 (+4)/ 0.8 %/ 7/ 50/ 95
28.04/ 1124 (+13)/ 1.2 %/ 9/ 50/ 91
29.04/ 1677 (+9)/ 0.5 %/ 10/ 50/ 89
30.04/ 1563 (+23)/ 1.5 %/ 9/ 52/ 75
01.05/ 1031 (+5)/ 0.5 %/ 7/ 52/ 72
02.05/ 697 (+5)/ 0.7 %/ 7/ 53/ 74 (avati välijõusaalid, vabaõhumuuseumid, lubati spordiüritusi õues)
03.05/ 743 (+1)/ 0.1 %/ 7/ 55/ 75 (diagnoositud haigete arv ületas 1700 piiri)
04.05/ 580 (+3)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 77
05.05/ 1659 (+8)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 70
06.05/ 1541 (+2) 0.1 %/ 4/ 55/ 70
07.05/ 1583 (+7)/ 0.4 %/ 4/ 56/ 61
08.05/ 1279 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 58/ 58 (II laine ligikaudne algus)
09.05/ 954 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 60/ 48
10.05/ 654 (+6)/ 0.9 %/ 5/ 60/ 51
11.05/ 595 (+2)/ 0.3 %/ 5/ 61/ 48 (avatakse kaubanduskeskused, raamatukogud)
12.05/ 1018 (+5)/ 0.5 %/ 5/ 61/ 48
13.05/ 1133 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 61/ 47
14.05/ 1044 (+7)/ 0.7 %/ 5/ 62/ 44 (õppijatele, töötajatele ja perekondlikel põhjustel liikumine Soome vahet lubatud)
15.05/ 975 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 63/ 42 (osaline kontaktõpe avatud, piir lahti Läti ja Leeduga)
16.05/ 752 (+4)/ 0.5 %/ 5/ 63/ 41
17.05/ 681 (+4)/ 0.6 %/ 4/ 63/ 43
18.05/ 671 (+10)/ 1.5 %/ 4/ 64/ 43 (eriolukord on lõppenud, spordisaalide ja ujulate avamine, osa piiranguid jäävad kehtima)
19.05/ 1258 (+8)/ 0.6 %/ 3/ 64/ 44
20.05/ 1028 (+3)/ 0.3 %/ 2/ 64/ 39
21.05/ 1280 (+6)/ 0.5 %/ 2/ 64/ 37
22.05/ 881 (+7)/ 0.8 %/ 2/ 64/ 37 (diagnoositud haigete arv ületas 1800 piiri)
23.05/ 650 (+14)/ 2.2 %/ 1/ 64/ 37
24.05/ 530 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 64/ 39
25.05/ 812 (+1)/ 0.1 %/ 1/ 65/ 39
26.05/ 1500 (+10)/ 0.7 %/ 1/ 65/ 36
27.05/ 1527 (+6)/ 0.4 %/ 0/ 66/ 29
28.05/ 1122 (+11)/ 1.0 %/ 0/ 66/ 30
29.05/ 997 (+8)/ 0.8 %/ 0/ 67/ 31
30.05/ 1034 (+6)/ 0.6 %/ 0/ 67/ 26
31.05/ 694 (+4)/ 0.6 %/ 0/ 68/ 25
01.06/ 716 (+1)/ 0.1 %/ 0/ 68/ 26 (Schengeni riikidest, Euroopa Liidu riikidest ja Suurbritanniast lubatakse inimesi Eestisse, avalikud üritused lubatud, spaad ja kasiinod lahti, hooldekodusid ja haiglaid võib külastada)
02.06/ 1026 (+0)/ 0 %/ 0/ 68/ 20
03.06/ 1262 (+10)/ 0.8 %/ 0/ 69/ 19
04.06/ 1027 (+10)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 20
05.06/ 1122 (+20)/ 1.8 %/ 0/ 69/ 16 ((diagnoositud haigete arv ületas 1900 piiri; TA - suur osa uutest haigusjuhtudest saavad alguse nakatumisest töökohal)
06.06/ 855 (+21)/ 2.5 %/ 0/ 69/ 13
07.06/ 654 (+8)/ 1.2 %/ 0/ 69/ 14
08.06/ 553 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 14
09.06/ 1121 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 69/ 14 (lõppes tervishoiualane hädaolukord, mis kehtestati 13. märtsil)
10.06/ 1157 (+11)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 15
11.06/ 955 (+7)/ 0.7 %/ 0/ 69/ 14
12.06/ 884 (+6)/ 0.7 %/ 0/ 69/ 14
13.06/ 666 (+3)/ 0.5 %/ 0/ 69/ 14
14.06/ 621 (+0)/ 0 %/ 0/ 69/ 14
15.06/ 645 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 14
16.06/ 1073 (+0)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 15
17.06/ 1455 (+2)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 12
18.06/ 1247 (+1)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 12
19.06/ 1358 (+3)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 10
20.06/ 748 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 8
21.06/ 440 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 8
22.06/ 285 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 8
23.06/ 477 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 6
24.06/ 268 (+1)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 6
25.06/ 350 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 7
26.06/ 569 (+3)/ 0.5 %/ 1/ 69/ 6 (võimalik, et mingil ajal muudeti haiglasse vastuvõtmise kriteeriume s.t. võeti ainult raskemaid haigeid)
27.06/ 450 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
28.06/ 368 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
29.06/ 351 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 5
30.06/ 769 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
01.07/ 658 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4 (piirangute leevendamine, avalikud üritused siseruumides (kuni 500 inimest), üritused väljas kuni 1000 inimest ja ööklubid ning muud meelelahutuskohad lahti (kuni 100 inimest))
02.07/ 710 (+1)/ 0.1 %/ 1/ 69/ 3
03.07/ 392 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 2
04.07/ 266 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 3
05.07/ 288 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 3
06.07/ 300 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 3 (III laine ligikaudne algus) (töö ja õpirände lubamine madala nakkustasemega EL-välistest riikidest)
07.07/ 598 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 3
08.07/ 581 (+8)/ 1.4 %/ 1/ 69/ 3 (diagnoositud haigete arv ületas 2000 piiri)
09.07/ 481 (+8)/ 1.7 %/ 0/ 69/ 3
10.07/ 445 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 5
11.07/ 339 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
12.07/ 155 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
13.07/ 220 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
14.07/ 426 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 4
15.07/ 546 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 4 (piirangute leevendamine, avalikud üritused siseruumides (kuni 1500 inimest), üritused väljas kuni 2000 inimest)
16.07/ 447 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
17.07/ 431 (+4)/ 0.9 %/ 1/ 69/ 4 (IV laine ligikaudne algus)
18.07/ 293 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
19.07/ 158 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
20.07/ 106 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
21.07/ 408 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 4
22.07/ 588 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 4
23.07/ 493 (+2)/ 0.4 %/ 0/ 69/ 3
24.07/ 383 (+1)/ 0.3 %/ 0/ 69/ 3
25.07/ 365 (+7)/ 1.9 %/ 0/ 69/ 3
26.07/ 240 (+1)/ 0.4 %/ 0/ 69/ 3
27.07/ 131 (+0)/ 0 %/ 0/ 69/ 3
28.07/ 300 (+3)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 3
29.07/ 553 (+5)/ 0.9 %/ 0/ 69/ 3
30.07/ 686 (+9)/ 1.3 %/ 0/ 69/ 4
31.07/ 721 (+13)/ 1.8 %/ 0/ 69/ 4
01.08/ 531 (+8)/ 1.5 %/ 0/ 63/ 4
02.08/ 345 (+7)/ 2.0 %/ 0/ 63/ 5
03.08/ 257 (+1)/ 0.4 %/ 0/ 63/ 5
04.08/ 645 (+10)/ 1.6 %/ 0/ 63/ 4
05.08/ 961 (+22)/ 2.3 %/ 1/ 63/ 9 (diagnoositud haigete arv ületas 2100 piiri)
06.08/ 956 (+10)/ 1.2 %/ 1/ 63/ 9
07.08/ 961 (+10)/ 1.0 %/ 1/ 63/ 9
08.08/ 1405 (+14)/ 1.0 %/1/ 63/ 8
09.08/ 382 (+5)/ 1.3 %/1/ 63/ 8
10.08/ 1120 (+6)/ 0.5 %/ 1/ 63/ 8/ 9.3
11.08/ 1493 (+9)/ 0.6 %/ 1/ 63/ 9/ 9.8
12.08/ 1427 (+8)/ 0.6 %/ 1/ 63/ 9/ 10
13.08/ 1193 (+0)/ 0 %/ 1/ 63/ 8/ 9.2
14.08/ 1451 (+3)/ 0.2 %/ 0/ 63/ 8/ 8.5
15.08/ 1238 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 8/ 8.4
16.08/ 1046 (+6)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 7/ 8.3
17.08/ 313 (+2)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 6/ 8.3
18.08/ 1278 (+8)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 6/ 8.3
19.08/ 1162 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 7/ 7.1 (diagnoositud haigete arv ületas 2200 piiri)

kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 0.7% ja mediaan 0.6 %. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 95 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi.

[tympsa]

Eesti jäi esialgu Soome uutest reisipiirangutest välja

https://www.err.ee/1125283/soome-valits ... -alt-valja

Kuid see on esialgu .Pole kahtlust, et kui epideemia meil ikka hoogu võtab,lisatakse ka Eesti musta nimekirja. Ja miks ta ei peaks võtma kui valitsus aina piiranguid lõdvendab ning ees on kooliaasta algus ja suured rallid

[Dr.Sci]

Kui koolis on juba väga suur nakatunute hulk (umbes 10 protsenti kogu õpilaskonnast), siis koguneb kriisistaap ja arutab koos, kas kool tuleks sulgeda.
Kogu kooli sulgemine on pigem äärmisel juhul. Kui klassis keegi haigestub, läheb konkreetne klass kaheks nädalaks distantsõppele. Seejärel tullakse kooli tagasi (kui lapsed terved). "Lähtume klassipõhisest," rõhutas Reps.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=90778363
Gustav Adolfis peaks siis olema 120 nakatunut...alles pärast seda minnakse koduõppele tagasi.
TTÜ-s umbes 1000 nakatunut (muide personali arv on ka seal suur), TÜ-s 1200 nakatunut annaks aluse minna koduõppele tagasi.

Vihjaks veel et kuna ülemaailmne statistika näitab et 5% lõppenud juhtumitest on letaalsed (Eestis 3%) siis GAG kohta tuleks 4-6 laipa, TTÜ ja TÜ vastavad näitajad oleks 30-50 ja 40-60
(ehk koolide sulgemine tuleks päevakorda kui TÜ ja TTÜ laipade koguarv ületab praeguseks koroona kätte surnute koguarvu)

[nimetu]

Vihjaks veel et kuna ülemaailmne statistika näitab et 5% lõppenud juhtumitest on letaalsed (Eestis 3%) siis GAG kohta tuleks 4-6 laipa, TTÜ ja TÜ vastavad näitajad oleks 30-50 ja 40-60
(ehk koolide sulgemine tuleks päevakorda kui TÜ ja TTÜ laipade koguarv ületab praeguseks koroona kätte surnute koguarvu)

Päris nii see ka ei ole. Noorte seas on suremus oluliselt väiksem.
Aga eks saame näha kuidas see praegune plaan neil toimib. Mul on omad kahtlused.

[Kriku]

Kui koolis on juba väga suur nakatunute hulk (umbes 10 protsenti kogu õpilaskonnast), siis koguneb kriisistaap ja arutab koos, kas kool tuleks sulgeda.
Kogu kooli sulgemine on pigem äärmisel juhul. Kui klassis keegi haigestub, läheb konkreetne klass kaheks nädalaks distantsõppele. Seejärel tullakse kooli tagasi (kui lapsed terved). "Lähtume klassipõhisest," rõhutas Reps.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=90778363
Gustav Adolfis peaks siis olema 120 nakatunut...alles pärast seda minnakse koduõppele tagasi.

Pole õige. GAG-s on 48 klassikomplekti, neist I-II kooliastmes 26: https://gag.ee/meie-kool/

Massiline nakatumine ülima tõenäosusega I-II kooliastmes ei toimu (maailma praktika on tõestanud, et piir on kuskil 14 eluaastat) ning järelikult on valdav osa nakatunuid 22 vanemas klassikomplektis. Kui esimese nakatunu puhul saadetakse klass koduõppele, on suur tõenäosus, et enne 10% kooli õpilaste haigestumist on kõik II kooliastmest vanemad õpilased juba koduõppel.

[Drax]

Vihjaks veel et kuna ülemaailmne statistika näitab et 5% lõppenud juhtumitest on letaalsed (Eestis 3%) siis GAG kohta tuleks 4-6 laipa, TTÜ ja TÜ vastavad näitajad oleks 30-50 ja 40-60 (ehk koolide sulgemine tuleks päevakorda kui TÜ ja TTÜ laipade koguarv ületab praeguseks koroona kätte surnute koguarvu)

Imeline statistika... Aga kui arvestada, et kooliealiste seas on tegelik suremus maailmas null-koma-null-miskit, siis ehk pole pilt nii traagiline. Eesti hetkeseisu ei tea, aprilli lõpuks oli noorim surnud inimene 53-aastane.

[Dr.Sci]

Vihjaks veel et kuna ülemaailmne statistika näitab et 5% lõppenud juhtumitest on letaalsed (Eestis 3%) siis GAG kohta tuleks 4-6 laipa, TTÜ ja TÜ vastavad näitajad oleks 30-50 ja 40-60 (ehk koolide sulgemine tuleks päevakorda kui TÜ ja TTÜ laipade koguarv ületab praeguseks koroona kätte surnute koguarvu)

Imeline statistika... Aga kui arvestada, et kooliealiste seas on tegelik suremus maailmas null-koma-null-miskit, siis ehk pole pilt nii traagiline. Eesti hetkeseisu ei tea, aprilli lõpuks oli noorim surnud inimene 53-aastane.

Ma ei väidagi et tudengid surema hakkavad, vihjasin et TTÜ-s on arvestatav kogus personali, sealhulgas palju ka vanemaealisi või selliseid kes muul moel riskirühma kuuluvad. Kindlasti on neil olemine ohutu kui iga 10-s tudeng köhib ja läkastab pisikuid.

[OLAVI]

Miks on kasulik omada vajalikku õpitud eriala, isiklikku toiduvaru ja mitte elada üle oma võimete.
Ettenägelikus annab ka vabaduse streikida vajadusel.

KOROONAVAESUS. IGAS KUUS ANTAKSE KOHTUSSE ÜLE 4000 VÕLGLASE
• Tallinnas saab toimetulekutoetust 25% rohkem inimesi kui mullu, taotlejaid on veelgi enam.
• Swedbankis taotleti märtsis maksepuhkust 5000 laenule, tavaliselt taotleb seda igas kuus kümmekond inimest.
• Aprillis andsid võlausaldajad kohtusse 1500 inimest rohkem kui möödunud aastal samal ajal.
Kristi, Marko ja nende laste harjumuspärane elu varises aprillis koroona tõttu kokku. „Meil oli Tallinnas kodu, töökohad, auto, sõpruskond, kellel külas käisime. Kõik oli olemas, tulevik tundus kindel. Aga praegu elame minu ema väikese korteri tagatoas ja sõltume sellest, mida tema saab lauale panna,” ütleb Kristi. Tema ja ta kaasa nimed on loos muudetud, sest nad ei taha endal tunda haletsevaid pilke ega kuulda tagantjärele targutamist.
Kristi ja Marko on mõlemad 30. eluaastate alguses ja väikelinnadest pärit. Tallinnas said nad kokku töö tõttu: Kristi töötas toitlustuses ettekandjana ja vajaduse korral baaridaamina, Marko kuuma köögi kokana. Kaheaastase vahega sündis kaks last. Peamiseks leivateenijaks jäi Marko, Kristi tegi võimalust mööda tööettevõtulepinguga tööd eri üritustel. Sissetulek oli kahe peale kokku hea, puudust ei tuntud.
Suurema korteri üürimiseks võeti möödunud aasta lõpus üks väikelaen, sest 500-eurose üüriga korteri esimese kuu üürisummat, tagatisraha ja maakleritasu polnud korraga võtta. Laenati veidi rohkem, kokku 2500 eurot, et teha lastetoas kiire hooldusremont ja osta uuem teler. „Ei midagi hullu, me ei laenanud kuidagi üle oma maksevõime. Laenu igakuine makse oli 300 eurot. Absoluutselt mitte midagi üle jõu käivat,” meenutab Kristi.
Kui eelmine auto üles ütles, tuli osta uus. Valiti välja kümneaastane Honda CR-V ja kuna hoolikas Marko leidis, et auto vajaks perfektsesse korda saamiseks natuke tööd, võeti selleks veel üks laen, kokku 10 000 eurot. „Kuumakse umbes 150 eurot. Täiesti okei, mitte midagi hullu. Me ei priisanud, ei ostnud tutikat autot!” sõnab Kristi. „Seda, mida koroona teeb, me tõesti ei osanud ette näha.”
ELU VARISES KIIRESTI KOKKU
Kõik käis kähku. Aprilli alguses kaotas Marko töö. Firmajuht laiutas käsi ja ütles: vabandust, poisid, kaevake või kohtusse, aga mul lihtsalt pole teile isegi lõpuraha anda. Firmajuht ulatas lõpparve asemel igale töötajale söögikoha varudest kaasa pudeli kanget napsi. Kristi võimalused tööotsi teha kuivasid kokku. Üle 2000-eurose netosissetulekuga pere kuine sissetulek kukkus järsku nulli.
„Kui kaua see ikka kestab?” vaatas kümme aastat koos püsinud paar teineteisele otsa. Natuke oli sääste. Kui kodus on töötu kokk, saab süüa odavalt, aga siiski mitmekesiselt. Koroona tõttu oli vaja niikuinii kodus püsida, meelelahutusele ei kulunud.
Aprill sai läbi. Maikuu püsimaksed, mis polnud kunagi varem tundunud muret tekitavad, tundusid järsku suured. Üür, kommunaalkulud, elekter, kahe väikelaenu maksed, internet ja telekanalid, telefoniarved, telefoni järelmaks... Kui need makstud said, jäi alles napp söögiraha. Ja siis hakkas Markol hammas valutama. Väikesest valust sai paistes põsk ja hamba kohale tursuv mädapaise. Hambaarsti jaoks tuli raha laenata Marko vanematelt. „Pensionärid – kuidas sa neilt võtad? Aga mida siis teha? Oodata, kuni hammas välja mädaneb?” küsib Kristi.
Mõlemad otsisid meeleheitlikult töövõimalusi. Marko mattis maha lootuse kokana tööd saada ja kandideeris koos paljude teistega kulleriks, e-poodi komplekteerijaks ja igale poole mujale, kuhu vähegi töötajaid otsiti. Ei õnnestunud. Veidi raha teenis ta tuttava kaudu tööampse tehes, aga Kristi oskusi ei vajanud keegi.
Juuni alguses istuti maha ja peeti nõu. Mida edasi teha? Laenud olid võetud väiksematelt laenufirmadelt, kes ei suhtunud maksepuhkusse soodsalt. Korteri üürileandja ütles, et on nõus ettemaksu arvelt neile veel juunikuu võimaldama, aga edasi – kurb küll, üüri mittemaksmine või üürisumma vähendamine ei tule kõne alla. „Hukka ma teda praegu enam ei mõista. Ta ise jäi ka tööst ilma, tal oli seda raha vaja. Aga tookord ajas nutma. Nutsin mitu õhtut,” ütleb Kristi. Marko vaatas autoturgu: CR-V müük poleks läinud kähku ja seegi raha oleks päästnud ajutiselt.
SULETUD RING
Nüüd tundusid laenud juba nagu kivi kaelas. „Vaatasime odavamaid kortereid, plaanisime nii ja naa, aga ettemaksuks raha ei olnud. See oleks tulnud jälle laenata. Sissekirjutust meil Tallinnas polnud, nii et toimetulekutoetust ka poleks saanud,” lausub Kristi. „Me rääkisime ja arutasime lõputuid kordi, kui ruttu saaksime tööd, kas jõuaksime laenud ära maksta, enne kui meid inkassosse antaks. Ebakindlus oli nii suur. Läksime mitu korda tülli,” meenutab ta.
Lõpuks otsustati, et uhkus tuleb alla neelata ja paluda vanematelt ulualust. „Kui see sai otsustatud, hakkas natuke kergem. Siis arutasime juba naljaga pooleks, kellega me kõige paremini läbi saame ja kes kõige paremini süüa teeb.”
Lõppvaatus läks kähku: Eesti väikelinnas kahetoalises korteris elav Kristi ema kutsus pere kohe enda juurde. Marko, Kristi ja lapsed elavad väiksemas toas, ema magab elutoas. Emal on töökoht alles, kuid tema sissetulek on napp. Esimest korda taotleti toimetulekutoetust, sest nüüd on sissekirjutus olemas.
Peagi ootab Markot proovipäev kohalikus saeveskis. „Ta pole elu sees sellist tööd teinud, aga saame näha. Ehk pole suur vahe, kas hakkida toitu või puitu?” püüab Kristi naljatada. Edasine on lahtine. Kui võimalused avanevad, tahaks pere tagasi Tallinna. Ema tagatoas ei taheta elada kauem, kui on hädapärast vaja. Aga ennekõike on vaja tööd. Ja seda, et koroona ei naaseks teise lainena.
STATISTIKA ANNAB SÜNGE PILDI
Kristi ja Marko lugu ei ole ainulaadne. Heategijaid koondav Facebooki kogukond „Elumuutvad abistajad” korjab praegu raha kahe pere jaoks, kes on koroonakriisi tõttu kodu kaotamise äärel. Toidu- ja riideabi pakkuvad MTÜ-d kinnitavad samuti, et abivajajate hulk on viimaste kuudega tohutult suurenenud.
Statistika annab veelgi süngema pildi kui mõne üksiku pere lood. Tuhanded inimesed on võetud väikelaenude ja järelmaksudega juba hätta jäänud. Möödunud aasta märtsis andsid võlgade sissenõudjad Pärnu maakohtu maksekäsuosakonna kaudu kohtusse u 3000 võlgu jäädud laenu, tänavu üle 4400. See teeb 47% kasvu. Aprillis oli kasv 54%, kohtusse anti 1500 inimest rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Kasv kahanes korraks mais, kuid plahvatas uuesti juunis. Igal kuul suureneb Eestis kohtusse antud võlgnike arv vähemalt tuhande inimese võrra.
Kohtu esindaja Anneli Vilu selgitab, et maksekäsuosakonda jõuavad üle Eesti kõikvõimalikud võlanõuded, sh väikelaenud, järelmaksud, aga ka eraisikute omavahelised võlad. Peamiselt on tegu väiksemate, kuni 6400-euroste summadega. „Ka kodulaenu nõuded võivad kohtusse jõuda, kuid neid on pigem väga vähe,” ütleb Vilu.
Kodulaenude vallas on praegu rahulik, sest suurpangad reageerisid kevadel koroonakriisile ühtse rindena ja pakkusid nii kodulaenule kui ka väiksematele laenudele lepingutasuta maksepuhkust. Võimalust kasutati ohtralt. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma kinnitusel suurenes märtsis maksepuhkuste võtmine plahvatuslikult.
„Eriolukord algas 12. märtsil. 20. märtsil sai valmis spetsiaalne maksepuhkuse vorm ja siis andsime ka ajakirjanduses teada, et maksepuhkuse taotlemine on lepingutasuta. Tagantjärele saab öelda, et kõige rohkem esitati maksepuhkuse taotlusi 23. märtsil, täpsemalt 792 taotlust. Järgmine kuupäev järjestuses on 25. märts, kui tuli ühel päeval 638 taotlust. Märtsis esitati maksepuhkuse taotlusi ligi 5000,” räägib ta.
Võrdluseks: eelmisel aastal esitati ühes kuus alla kümne maksepuhkuse avalduse.
Kokku taotleti Swedbankist maksepuhkust tänavuse koroonakriisi ajal üle 9000 lepingule. Neist veidi üle 5000 olid väikelaenud-liisingud, kodulaene oli 3700. Praeguseks on maksepuhkuste taotlemise tulv kahanenud, kuid siiski esitatakse iga päev kümmekond avaldust, see on enam-vähem võrdne mulluse kuu keskmisega. Pangaliidu andmetel on Eestis praegu kokku 38 000 maksepuhkust ehk laenu, mida laenajad ei suuda praegu tagasi maksta. Neist 6000 on kodulaenud.
SÜGIS NÄITAB KRIISI TEGELIKKU SÜGAVUST
Mis saab siis, kui tavaliselt kuueks kuuks antavad maksepuhkused sügisel-talvel lõppevad, ei ole praegu veel võimalik öelda.
Anne Pärgma hoiatab, et igaks juhuks tasub maksepuhkust kasutada mustade päevade varu kogumiseks. „Kellel maksepuhkus vormistatud ja selle lõppemiseni veel paar kuud aega, kuid tundub, et nagu polegi enam vaja, siis pigem soovitame sel ajal sissetulekut puhvriks koguda,” sõnab ta.
SEB eraklientide panganduse divisjoni direktor Sille Hallang ütleb, et SEB-s on maksepuhkuste dünaamika Swedbankile vastupidine: 60% maksepuhkusi võeti just kodulaenudele. Seejuures märkas SEB maksepuhkustes ka piirkondlikku iseloomu. „Mõnevõrra eristusid suuremate arvudega Harjumaa ja Ida-Virumaa, mis olid piirkonnad, kus tööjõuturg oli eriolukorrast enim mõjutatud,” märgib Hallang.
Suletud kaubamajad ja restoranid, kadunud turism ja suletud spaad-meelelahutuskeskused, kus ei vajatud enam teenindajaid, koristajaid ega turvajaid, andsid Tallinna töötusele oma näo. Tallinnas suurenes kevadel toimetulekutoetuse vajajate arv mullusega võrreldes lausa veerandi jagu. Omavalitsuse abi, et kuidagi nina vee peal hoida ja süüa osta, vajas u 250 peret rohkem kui eelmisel aastal. Toetusi maksti veidi alla 2000 perele, kuid taotlusi oli üle 8200. Seejuures tuleb tähele panna, et toimetulekupiiriks peetakse 150 eurot kuus. Lihtsamalt öeldes: kui inimesele jääb pärast eluaseme eest maksmist kuiseks elamisrahaks kätte kasvõi 151 eurot kuus, on ta toimetulekutoetuse saamiseks liiga jõukas.
TOIDUPAKKI SOOVIS 700 PERET
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja kohusetäitja Raimo Saadi sõnul otsustas linn peale toimetulekutoetuse jagada ka toidupakke ja suunas selle ennekõike koolilastega peredele, kus lapsed suvel ju koolitoitu ei saa. Toitu jagatakse juulist augusti lõpuni ja pakile on õigus perel, kelle netosissetulek pereliikme kohta on alla miinimumpalga. Äraspidi öeldes osutus algatus edukaks: eelmisel nädalal soovis ja sai toidupaki üle 700 pere.
Raimo Saadi on sotsiaalvaldkonnas tegutsenud kaua. Kujunenud kogemuse järgi ütleb ta, et praegune olukord pole kindlasti tavaline, kuid ka mitte üllatav. „Koroonakriisile eelnenud aeg oli buumiga sarnane ja tööhõive oli suur. Protsentuaalselt on toimetulekutoetuse saajate arvu kasv Tallinnas suur, aga arvudes summa summarum veel väike,” ütleb ta.
Edasist on raske ennustada, sest mängus on palju tegureid. „Üks on see, kas tuleb teine laine suuremate piirangutega või mitte ja kas tööhõivele tuleb veel suuri tagasilööke. Teine oluline tegur on see, kas ja milliste meetmetega jätkab riigi tasand. Kevadel leevendas olukorda palgakompensatsiooni meede, milleta oleks toimetulekutoetuse saajate hulga kasv palju suurem. See meede hoidis ettevõtteid pinnal ja võimaldas hoida inimestel teatud tasemel püsiva sissetuleku,” analüüsib Saadi. Suur abi oli pankade ühiselt pakutud maksepuhkustest. „Loodame, et need aitavad inimestel raske aja üle elada.”
Eesti Panga ja rahandusministeeriumi hinnanguid arvestades nendib Saadi, et sügis võib tuua töötuid juurde, samal ajal kui osa sektoreid, näiteks hotellindus ja turismindus, ei ole veel taastunud. See tähendab, et hädas perede arv suureneb. Ka Saadi arvates on hilissügisel kodulaenu maksepuhkuste lõppemise järgne aeg kriitiline periood, mis näitab kriisi tegelikku mõju. „Võib arvata, et eluasemete küsimuses võib tulla muutusi,” märgib ta delikaatselt ümber nurga.

https://epl.delfi.ee/uudised/koroonavae ... GpSXfpT3zg

[Kapten Trumm]

Kristi ja Marko on mõlemad 30. eluaastate alguses ja väikelinnadest pärit. Tallinnas said nad kokku töö tõttu: Kristi töötas toitlustuses ettekandjana ja vajaduse korral baaridaamina, Marko kuuma köögi kokana. Kaheaastase vahega sündis kaks last. Peamiseks leivateenijaks jäi Marko, Kristi tegi võimalust mööda tööettevõtulepinguga tööd eri üritustel. Sissetulek oli kahe peale kokku hea, puudust ei tuntud.
Suurema korteri üürimiseks võeti möödunud aasta lõpus üks väikelaen, sest 500-eurose üüriga korteri esimese kuu üürisummat, tagatisraha ja maakleritasu polnud korraga võtta. Laenati veidi rohkem, kokku 2500 eurot, et teha lastetoas kiire hooldusremont ja osta uuem teler. „Ei midagi hullu, me ei laenanud kuidagi üle oma maksevõime. Laenu igakuine makse oli 300 eurot. Absoluutselt mitte midagi üle jõu käivat,” meenutab Kristi.
Kui eelmine auto üles ütles, tuli osta uus. Valiti välja kümneaastane Honda CR-V ja kuna hoolikas Marko leidis, et auto vajaks perfektsesse korda saamiseks natuke tööd, võeti selleks veel üks laen, kokku 10 000 eurot. „Kuumakse umbes 150 eurot. Täiesti okei, mitte midagi hullu. Me ei priisanud, ei ostnud tutikat autot!” sõnab Kristi. „Seda, mida koroona teeb, me tõesti ei osanud ette näha.”

Tavapärane üle võimaluste elamine, mis on võimalik ainult buumiajal (ja mis lõpeb esimese järsu võnkumisega).
Tarbetule kulutamisele viitavad osad on boldis.
Selline arvestus on äärmiselt ohtlik, sest majanduskliima võib ka ilma koroonata kuude jooksul halveneda.
Teine riskantne arvestus on ühe püsiva töökäijaga peremudel, mis tõstab riske kõvasti.
Taolisi tragöödiaid ja kuuse alla sattumisi oli masu ajal küll ja veel - kõik osalised seejuures ei kulutanud "ülejõukäivalt".
Enamik ära võetud maju ja autosid olidki tagasihoidlikud - lihtsalt viga oli selles, et nende kulude summa täitis buumiaja (õhku täis) palga, mitte normaalse palga. Kulud peaksid olema sellised, et tekkivatest säästudest on võimalik inimväärselt 6 kuud kuni aasta aega elada. Eriti sürr on kümneaastase CRV remondiks 10 tuhat laenu - või on siin midagi valesti kirjutatud? 10 tuhande eest on võimalik osta tagasihoidlik tuttuus väikeauto, mida pole vaja remontida.

Kasutatud auto ostuks ei tohiks laenu võtta ja veelvähem selle ülalpidamiseks - kui seda on vaja teha, siis on antud toode (nt auto) ülejõu käiv.
Kindlasti ei ole ka hädavajalik vaja uues või suhteliselt uues korteris elada (sellele viitab 500 eurone üürimakse). 2000 euro eest lastetoas "kiire hooldusremont"? Ei viitsi seinu värvida ise?

[AMvA]

Vihjaks veel et kuna ülemaailmne statistika näitab et 5% lõppenud juhtumitest on letaalsed (Eestis 3%) siis GAG kohta tuleks 4-6 laipa, TTÜ ja TÜ vastavad näitajad oleks 30-50 ja 40-60 (ehk koolide sulgemine tuleks päevakorda kui TÜ ja TTÜ laipade koguarv ületab praeguseks koroona kätte surnute koguarvu)

Imeline statistika... Aga kui arvestada, et kooliealiste seas on tegelik suremus maailmas null-koma-null-miskit, siis ehk pole pilt nii traagiline. Eesti hetkeseisu ei tea, aprilli lõpuks oli noorim surnud inimene 53-aastane.

Ma ei väidagi et tudengid surema hakkavad, vihjasin et TTÜ-s on arvestatav kogus personali, sealhulgas palju ka vanemaealisi või selliseid kes muul moel riskirühma kuuluvad. Kindlasti on neil olemine ohutu kui iga 10-s tudeng köhib ja läkastab pisikuid.

Õppejõududel on siiski teatav distants õpilastega. Minu mäeltamist mööda nendes suurtes klaasauditooriumides ikka päris suur.

[Kapten Trumm]

Loengud suurtes audikates ei moodusta õppetöö mahust rohkem kui poole (kui ma enda ülikooliaega meenutan).
Seminarid, harjutustunnid jne toimuvad ka tänases TTÜ campuses ikka päris väikestes ja tihedates ruumides.

[AMvA]

Tarbetule kulutamisele viitavad osad on boldis.

See üüriosa on sul vist ilmaasjata boldi pandud. Tallinnas lihtsalt ON sellised üürihinnad.
Eks tegelikult need mujalt Tallinnasse õnne otsima tulijad on tihti kinnises ringis - maakohas pole madala sissetuleku tõttu olnud võimalust kõrvale panna, et eluasemelaenu omafinatseeringut maksta ja mõne sugulase maal asuv kinnisvara ei ole panga jaoks lisatagatiseks kõlbulik. Seega pole muud teha, kui korter üürida. See sööb jälle ka suht normaalse sissetulekuga pere eelarvest niipalju ära, et säästa ikka ei õnnestu. jne.

[AMvA]

Loengud suurtes audikates ei moodusta õppetöö mahust rohkem kui poole (kui ma enda ülikooliaega meenutan).
Seminarid, harjutustunnid jne toimuvad ka tänases TTÜ campuses ikka päris väikestes ja tihedates ruumides.

Seminare ja harjutustunde viisid minu ajal läbi põhiliselt lektorid ja dotsendikandidaadid, kes on enamuses noorem seltskond.

[Kapten Trumm]

Vaatasin praegu KV-ee's, normaalsed 2-3 toalised Mustaka või Õismäe paneelika korterid on vahemikus 275-350 eurot kuus. Kui teed pikema lepingu, küllap saab alla ka sealt veel (pakkumist on kõvasti). 500 eurot kuus viitab juba täislaks renoveeritud paneelika korterile või kuni 10a tagasi ehitatud kortermaja korterile Jüris, Peetris või sellises kohas. Mul vend nt üürib sellist.

Kui sellesse teksti süvened, siis sellised "agasid" on seal veel, mis viitavad pigem buumiaegsele vaimustusele kui arukale rahakulutusele. Kulutuste tase peab olema selline, et sa suudad neid igal ajal ka finantseerida.

[AMvA]

Vaatasin praegu KV-ee's, normaalsed 2-3 toalised Mustaka või Õismäe paneelika korterid on vahemikus 275-350 eurot kuus. Kui teed pikema lepingu, küllap saab alla ka sealt veel (pakkumist on kõvasti). 500 eurot kuus viitab juba täislaks renoveeritud paneelika korterile või kuni 10a tagasi ehitatud kortermaja korterile Jüris, Peetris või sellises kohas. Mul vend nt üürib sellist.

Kui sellesse teksti süvened, siis sellised "agasid" on seal veel, mis viitavad pigem buumiaegsele vaimustusele kui arukale rahakulutusele. Kulutuste tase peab olema selline, et sa suudad neid igal ajal ka finantseerida.

Jaa, ega ma muus osas sinuga ei vaidle. 10 aastat vana Hondaront ja veidi remonti - 10 000 eur on ikka täielik overkill. Telekas ka kindalasti viimase peal 65 tolline.